Sihtrühm: III kooliaste (eelkõige 8. klass), sobib ka IV kooliastmele
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne 28 õpilast
Kestus: 3 akadeemilist tundi
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või kohapeal koolis. Aprillis, mais ja septembris vaatluste ja katsete osa õues.
Lühitutvustus:
Limuste programm pakub võimalust tutvuda erinevate praktiliste tööde, vaatluste, ülesannete ja esitluse kaudu tigude ja karpide mitmekesisuse, neile oluliste keskkonnatingimuste, eluviisi, kaitse ja rolliga looduses ning inimese elus. Programmis osalejad saavad ülevaate Eesti limuste kohast toiduahelates nii vee- kui maismaaökosüsteemides, määravad kodade alusel 6 Eesti maismaatigu, vaatlevad elusate tigude kehaehitust ja liikumist, määravad liikumiskiirust, hindavad karpide vanust, tutvuvad kogu baasil limuste kasutusvaldkondadega inimese elus.
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne kuni 28 õpilast
Kestus: 3 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg oktoober – märts
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programm tutvustab erinevate praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete kaudu Eesti looduskaitse aspekte. Keskendutakse põhiliselt Tartumaa looduskaitsealustele liikidele ja objektidele ning kaitsealadele. 3-4 liikmelistes rühmades töötades läbitakse kümme tööpunkti, täites töölehte. Tutvutakse Tartu linna ja maakonna kaitsealuste liikide ja üksikobjektidega, lahendatakse salakirja, uuritakse kimalaste katmikaladel kasutatavat tehispesa, määratakse kimalasi, kahepaikseid, pisitigusid; võrreldakse arusisalikku ja tähnikvesilikku, valge- ja must-toonekurge ning nende eluviisi sarnasusi ja erinevusi; tutvutakse säga, ebapärlikarbi, jõekarbi jt euroopa direktiiviga kaitstavate selgrootutega; õpitakse kasutama maa-ameti geoportaali looduskaitse ja Natura 2000 alamlehe kaardirakendust.
Kestus ja aeg: 3-4 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg aprill-juuni ja august-oktoober
Toimumiskoht: valitud soo õpperada
Lühitutvustus:
Programm toimub loodusrajal, kus on taristu (laudtee jm) soo läbimiseks võimalikult turvaliselt ja loodust tallamisega kahjustamata. Enamasti toimuvad Tartu loodusmaja juhendatud programmid Alam-Pedjal Selli-Sillaotsa õpperajal või Valgesoo, Meenikunno, Saare järve radadel. Praktiline keskkonnahariduslik programm on uurimusliku õppe meetoditel põhinev soo ökosüsteemi erinevate komponentide (muld, vesi, taimestik, loomastik) ja nende seoste ning keskkonnahüvede tundma õppimine.
Õpilane oskab kirjeldada soode teket, arengut ja ökosüsteemi komponente; oskab kasutada turba, vee, õhu, taimede ja loomade vaatluse juhendeid ja teostada vaatlusi; teab soodes esinevat aineringet ja toiduahelaid; arvestab soos liikumise eripära ja väärtustab sood kui elukeskkonda; mõistab soode tähtsust eluslooduse mitmekesisuse ja keskkonnahüvede vaatenurgast; omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi.
Sihtrühm: gümnaasiumi ja kutsehariduse õpilased, võimalik kohaldada ka teistele kooliastmetele
Rühma suurus: kuni 24 õpilast
Kestus: 3 akadeemilist tundi
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass
Lühitutvustus:
Kas oled mõelnud, millist taime metsas tühja kõhu korral suhu pista? Millisest aga suure kaarega mööda minna? Millist kasutada kurguvalu leevendamiseks? Mis taime seemneid toidu kaunistamiseks või niisama snäkina krõbistada? Kuidas ja kus neid koguda pikkadeks pimedateks talvedeks?
Eesmärk: Õpilane mõistab seost looduse ja inimese vahel. Eristab mõisteid söödavad, mürgised ja ravimtaimed ning teab nende mõistete tähendust, samuti tunneb eelpool mainitud gruppide enamlevinud ja kasutatavaid liike. Oskab eristada erinevate toidutaimede seemneid ning teab, kuidas neid kasutada toiduks. Lisaks teab õpilane, kuidas käituda mürgistuse korral, tunneb looduses liikumise hea tava ning rakendab seda oma tegevuses. Läbides programmi õpitakse tundma taimeriigi mitmekesisust ja kasutusvõimalusi ning osatakse selle elluviimiseks kasutada erinevaid abivahendeid.
Rühma suurus: optimaalne kuni 24 õpilast, maksimaalne kuni 28 õpilast
Kestus ja aeg: 3 akadeemilist tundi. Eelistatud toimumisaeg oktoober-märts
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja talveaed
Lühitutvustus:
Programm tutvustab Tartu loodusmaja talveaia eksootiliste tarbetaimede näitel laialt kasutatavaid troopilisi, subtroopilisi ja vahemerelisi toidutaimi. Põhjalikumalt käsitletakse banaani, kakaopuu, araabia kohvipuu, sidruni, euroopa õlipuu, vanilli ja suhkruroo päritolu, kasutamist ja osa maailmamajanduses. Õpilased uurivad väikestes rühmades ühte neist taimedest talveaias, valmistavad kokkuvõtte ja esitlevad seda teistele. Vaadatakse filmilõike nende taimede kultiveerimisest, saagi kogumisest, globaalset transpordist ja räägitakse nende toodete tarbimisega seotud sotsiaalsetest ning keskkonnamõjudest. Erinevates ülesannetes käsitletakse hinnakujunduse, õiglase kaubanduse, mahetootmise, tootemärgiste ja isiklike valikute teemasid. Degusteeritakse toorkakaod, tehakse maitse pimetest tava- ja mahekasvatuse õuntega. Programm lõpeb teemakohase viktoriiniga.
Õppeprogrammis osalejad saavad infot ohustatud liikide kaitseks sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest seoses kaubandusega (Washingtoni konventsioon, CITES). Õpilased läbivad “tollitöötaja kiirkursuse” CITESi erinevate valdkondade osas (lemmikloomakaubandus, jaht, toit, meditsiin, ilu- ja luksustooted jne), seejärel kehastuvad tollitöötajateks. Praktilise tööna hinnatakse “tollis” reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel. Kasutuses on reisidelt toodud päris asjad. „Tollitöö“ tulemusi tutvustatakse teistele rühmadele.
Eesmärk: Õpilane teab CITESi eesmärke ja toimimise põhimõtteid, mõistab ja oskab prognoosida enda otsuste tagajärgi ning väärtustab elustiku mitmekesisust ja säästvat eluviisi.
Õppeprogramm tutvustab Tartu loodusmaja näitel hoonetes loodusressursside kasutamist ja nende säästmise võimalusi. Programmi kestel saavad õpilased ülevaate ehitusmaterjalidest (päritolu ja kasutus), energia- ja veeressursside kasutamisest ja säästmisest ning jäätmekäitlusest.
Eesmärk: õpilane mõistab hoonete keskkonnamõju erinevaid aspekte; teab Eesti peamisi energiaallikaid ja nende keskkonnamõju ning mõistab energia säästmise põhjuseid; oskab nimetada taastuvatel ressurssidel põhinevaid energiaallikaid; teab ehitusmaterjalide keskkonnamõju hindamisel elukaare lähenemist, tunneb mõnede ehitusmaterjalide päritolu, kasutus- ja ümbertöötlemisvõimalusi; teab Tartu joogivee päritolu ja vee säästmise võimalusi majapidamises; on tuttav vihmavee kasutamise võimaluste ja
otstarbekusega; teab jäätmete sorteerimise põhimõtteid ja jäätmete edasist teekonda; oskab teha meeskonnatööd.
