Digikoristusnädal 2022

Eesti Rohelise kooli programm kutsub õppeasutusi, õpilasi ja kõiki huvilisi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast 24.-30.01.2022!

Võtame ette enda seadmed (sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid, jne) tööl, kodus või koolis ning korrastame enda digielu, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud. Digikoristades teeme head loodusele – nimelt jätab iga digitaalselt tehtud tegevus keskkonnale pisikese jälje, täpselt nagu muu tarbimise puhul.

Meie energiakasutus kasvab järjekindlalt, kuid alati ei oska me oma igapäevaseid tegevusi või tegematajätmisi sellega seostada. E-postkasti ummistavad listikirjad, sorteerimata sajad udused puhkusefotod ning eri kasutute teenuste kontod tarbivad kõik energiat läbi seadmete ja programmide, kus neid hoiustatakse, liigutatakse ja turvatakse. Kõik need väikesed harjumused kuhjuvad aastatega aga meie planeeti mõjutavaks reaalseks CO2 jalajäljeks. Kui paljud nendest failidest, kirjadest, kontodest aga tegelikult sulle vajalikud ja säilitamist väärt on? Peale heateo loodusele, muudad enda andmeid kustutades oma seadmed kiiremaks, vähendad infomüra ja võidad edaspidi aega, kuna leiad enda asju paremini üles.

Digikoristusnädal kulmineerub suure üle-eestilise Telia Digitaalse koristuspäevaga 28.jaanuaril, kuhu kutsume samuti end kirja panema!

NB! Kooliklassidega osaledes on ülesanded sobilikud pigem põhikooli teisest astmest alates, sobides noortele, kes juba iseseisvalt digiseadmetega toimetavad ja erinevaid keskkondi kasutavad.

Digikoristusnädalat 2022 korraldab Eesti Rohelise kooli programm koostöös Tartu loodusmajaga. Kampaania partneriks on Telia Eesti AS, toetas TalTech.

• Lae õppeasutusse riputamiseks alla kampaania plakat (printimiseks/veebi) või tunnuskujundus veebi.

#digikoristusnädal2022

TULEMUSED JA VÕITJAD

Digikoristusnädal 2022 jõudis jaanuarikuuga võiduka lõpuni ja oleme ära teinud suure heateo nii keskkonnale kui ka iseendale!

Suur aitäh kõigile õppeasutustele kes osalesid, aktiivselt infot jagasid või niisama kaasa elasid! Digikoristusnädal kulges väga edukalt – lõpuks andis osalemise kohta edukalt tagasisidet 70 kooli ja 40 lasteaeda ehk kokku umbes 110 õppeasutust, nende hulgas ka huvikoole, kutsehariduskoole ja mitu väga aktiivset erivajadustega laste kooli. Algselt registreeris end osalema üle 8000 õpilase, õpetaja, lapsevanema ja niisama huvilise.

Auhinnaloosis osutusid meie võrgustikust võitjateks meeskondlikult Tallinna Päevalille Lasteaed ja klassi auhinna sai Laekvere Kool. Lisaauhinnad osalemise eest saavad Luunja Lasteaed Midrimaa ja Viimsi Kool. Võrgustikuvälistest osalejatest said aktiivse osalemise eest ergutusauhinnad Pärnu Rääma Põhikool ja Rõuge Põhikool. Samuti said kaks õnnelikku üksikosalejat väliste kõvaketaste omanikuks.

Täname digikoristusnädala toetajaid ja koostööpartnereid:

• Telia Eesti, kes pani rohekoolidele auhinnaks välja ühele õppeasutusele meeskonna loodusretke ja ühele klassile keskkonnaharidusliku reisitoetuse.
• TalTech – Tallinna Tehnikaülikool Tarkvarateaduse instituudi teadur ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT-õpetaja Birgy Lorenz, kes toetas meid viktoriini loomisel ja hariduslike kaardimängudega auhindade näol.
• Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Janek Pohla koostöös Sihtasutusega Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu.

  Näeme Digikoristusnädalal juba aasta pärast ehk 23.-29.01.2023!

OSALEMINE

1. Pane ennast kirja kas õppeasutuse meeskonna (nt kooli/lasteaia õpetajate ja töötajate rühm, Rohelise kooli keskkonnatöörühm, vms), kooliklassi, pere või üksikosalejana SIIN.
2. Vali seadmed, kus nädala jooksul digipuhastust teed – kas nutitelefonis, tahvelarvutis, sülearvutis või lauarvutis (nii tööl kui kodus), eriti agar digipuhastaja võib sukelduda kordamööda kõigisse.
3. Sea sihiks kindel aeg, kui kaua saad digikoristusega selle nädala jooksul tegeleda – näiteks iga päev 15 minutit, 30 minutit või tunni-paar ning pea sellest rõõmuga kinni.
4. Järgi igal hommikul ülesannet, mis Facebooki üritusse, siia kodulehele või Instagrami ilmub ning pane käed külge!
5. Jaga edusamme, et koos puhtamaid seadmeid ja päid tähistada! Anna meile digikoristusnädala lõpus tagasisidevormis märku, mitu ülesannet nädala jooksul ellu viisid ja millise uue digikoristusharjumuse endaga kampaaniast kaasa võtad. Kui võimalik, märgi nädala jooksul üles mitu mega- või gigabaiti ebavajalikke faile enda digiseadmetest kustutasid.

• Õpetajad saavad soovi korral ülesannete kava tellida ette enda e-postkasti, et õppetegevusi paremini planeerida. Kooliklassidele on lisategevuseks Kahooti viktoriin.

AUHINNAD

Ülesandeid edukalt täitnud osalejate vahel lähevad jagamisele auhinnad, mille on välja pannud Telia Eesti ja TalTech.

• Koolide vahel loosime välja kaks komplekti põnevaid hariduslikke kaardimänge, mille on noortele loonud TalTechi IT- ja küberkaitse valdkonna teadlased. Esimene on tuntud Maffia/Libahundi mängust inspireeritud  IT-ametite mäng “Paharetid ettevõttes ehk serverid kukuvad öösiti” ja teine “CyberSeC – küberkaitse juhtumid”.
• Rohelise kooli programmiga liitunud õppeasutuste vahel loosime välja lisaks kaks auhinda. Õppeasutuse meeskonnale on auhinnaks loodusretk kevadel 2022 (ca 12 in) ja klassile 500 euro ulatuses reisitoetust mõne Eesti keskkonnaharidusega seotud muuseumi/õppekeskuse/matka/ettevõtte külastamiseks. Auhindade väljaandmist toetab Telia.
• Üksi või perega osalevate digikoristushuviliste vahel loosime välja koostööpartner Telia poolt välja pandud kaks välist kõvaketast, et tublidel digikoristajatel oleks võimalik andmeid turvaliselt ja keskkonnasõbralikumalt tallel hoida

Auhindade loosimises saavad osaleda kõik registreerunud osalejad, kes on hiljemalt 4. veebruari õhtuks jaganud tagasidevormis enda, pere, meeskonna või klassi digikoristusnädala edusamme ja muljeid.

ÜLESANDED

Tee nii: Ava ebavajalik uudiskiri, keri lõppu ja leia sealt väikeses kirjas link “Unsubscribe”, “Loobu uudiskirjast”, “Ma ei soovi enam e-kirju saada”, jne. Vahel võib link olla ka kirja üleval, kohe saatja aadressi järel. Kui meililistist loobumiseks linki kirja sees pole, kontakteeru listihaldajaga ja palu end eemaldada. Selleks, et rämpsposti paremini leida, mine e-postkasti prügikasti – sealt leiad kirjad, mille oled ebavajalikkuse tõttu kustutanud. Ava need uuesti ja katkesta tellimine, ära oota järgmist. Kui sulle tulevad e-kirjadena ka sotsiaalmeedia kontode teavitused, siis need saad maha võtta kontode alt. Näiteks Facebooki e-kirja teavitused saab välja lülitada nii: Sätted – Teated – Teavituste seaded või Settings – Notifications.

Rohkem ruumi võtavad postkastis manustega kirjad, eriti fotod ja videod. Kasuta otsingut, enamustes e-postkastides saab otsida manustega faile ja järjestada kirjad mahu järgi ning alusta sorteerimist kõige suurematest. Näiteks Gmailis leiad ülevalt menüüst “Search mail” valiku “Show search options”. Käi läbi nii saadetud kui ka saabunud kirjade kaust. Tuleta meelde või lehitse postkasti, mis asutustelt oled kunagi saanud palju reklaame, uudiskirju või listikirju, otsi need otsingust märksõnaga üles, tee järjest linnukesed ette ja kustuta korraga ära.

Kas teadsid?

E-kirjade saatmisel võib olla suurem mõju kui arvasid – kui saadad ühe aasta jooksul palju suurte manustega kirju, jättes need ka postikasti alatiseks alles, siis võrdub see iga aasta autosõiduga ühest Eesti otsast teise. 2021. aastal saadeti maailmas ühes päevas üle 300 miljardi e-kirja. E-postkastide sisusid hoiustatakse väiksemates serveriruumides või hiigelsuurtes andmekeskustes, mille toite- ja jahutussüsteemid tarbivad pidevalt suurtes kogustes energiat.

*****

Võta ette failide sorteerimine – mõtle mitmes nutiseadmes ja kaustas asuvad sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi neid süsteemselt kaustadesse korraldada vastavalt enda tegevustele, näiteks “kool”, “töö”, “reisid”, “huviringid”. Nendesse võid luua aastate või teemade järgi alamkaustu. Leia üles kõige digiprügisem nurgake – kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta sorteerimiseks ette Allalaadimiste kaust (Downloads) ja Töölaud (Desktop), nutiseadmes ära unusta vaadata, mida kõike oled sotsiaalmeediast ja vestlustest allalaadinud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata fotod ja videod – alusta fotode sorteerimisega, kustutades udused ja korduvad fotod.

Kõigi failide säilitamine sinu digiseadmes viib lõpuks selleni, et mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks, neelab rohkem energiat ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei kasuta ega ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvaketas). Telefon või arvuti võib puruneda või ära kaduda ning siis on selles paiknevad failid kasutaja jaoks võib olla igaveseks läinud.

Kas teadsid?

Internetikasutajad tekitavad iga päev kuni 2,5 kvintiljonit (ehk miljard miljardit) baiti andmeid juurde. Ja 90% maailmas olemasolevatest digitaalsetest andmetest on loodud just viimase paari aasta jooksul, sest interneti kasutamine üle maailma muutub aina kättesaadavamaks ja intensiivsemaks. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga maailma inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Seda nii otsese tegevusega enda seadmes ja veebiplatvormidel, kui ka kaudse tegevusega kõiki igapäevateenuseid tarbides (näiteks poes ostes), kus sinu kohta andmeid luuakse ja hoiustatakse.

*****

Sukeldu kodus sahtlitesse ja vaata, kas sul või su perel on seisma jäänud mõni vana või katkine mobiiltelefon, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti. Seadmete remontimise, lammutamise ja uuesti ringlusesse andmisega vähendame elektroonikajäätmete keskkonnajälge, mis on kiiresti kasvamas ning välistame võimaluse, et need läbi prügilate loodusesse sattudes keskkonda reostaksid. Elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike materjalide, näiteks haruldaste muldmetallide kaevandamine ja töötlemine omab väga suurt negatiivset keskkonnamõju. Seda kahju aitab korvata nende materjalide taaskasutamine – vii enda seade jäätmejaama, kus väärtuslikud materjalid eraldatakse ning need uutesse seadmetesse jõuavad. Vaata näiteks lehelt www.kuhuviia.ee, kuhu oma seade toimetada ning vii see ära hiljemalt kampaanianädala lõpuks. Kasutatud telefone võtavad vastu ka suuremad sideoperaatorite esindused, elektroonikapoed ja väikeelektroonika kogumiskastid suurtes kaubanduskeskustes. Mine katkiläinud seadet ära viima näiteks jalutuskäigul olles või autoga muid asjatoimetusi tehes.

Enne seadmest vabanemist kontrolli kindlasti, et telefonist on kõik sinu failid, andmed ja kontaktid kustutatud ning veebikontodest välja logitud! Kui su seadmesse on veel jäänud andmeid ja fotosid, aga selle ekraan on katki, siis ühenda see juhtmega teise seadme külge, mille ekraan töötab ning tõsta failid katkisest seadmest mõnele andmekandjale. Kui katkine seade ei lülitu üldse sisse, aga soovid sealt faile kätte saada, pead pöörduma seadmega asjatundja poole.

Kas teadsid?

Nutitelefoni elutsükli mõjust on 80% seotud selle tootmisega, samas saab hinnanguliselt 98% mobiiltelefonide materjalidest uuesti kasutusse võtta. Nutiseadmete tootmine moodustab suure osa meie digitaalsete teenuste keskkonnajäljest, kuna nende valmistamiseks kaevandatakse ja töödeldakse keskkonnareostuse hinnaga haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse sinu telefoni ja arvuti ekraanis, akus, kõlaris, kaameras, kõvakettas, protsessoris, jne. Paljud elektroonikatoodete tootmiseks kasutatud materjalidest on taaskasutatavad, nende hulgas näiteks plastik, klaas ja igasugused metallid. Vana elektroonika sees on samuti ohtlikke aineid nagu plii, elavhõbe ja kaadium, mille suhtes tuleb eriti hoolikas olla, seepärast ei tohiks elektroonikat kunagi olmeprügisse visata ega igaveseks koju seisma jätta.

*****

Vaata läbi pilveteenused ja failijagamisteenused, mida oled kasutanud – näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud dokumendid, fotod ja videod, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Proovi meelde tuletada ka jagamiskeskkonnad, mida sa enam ei kasuta, aga oled kunagi kasutanud – näiteks pildialbumid fotojagamise keskkondades ning kontrolli, kas need on tühjad ja kustuta konto. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid ebaturvaliselt internetiavarustesse laiali ja väldid aastate jooksul üleliigse info kuhjumist. Hea nipp tulevikuks on fotode jagamisel kokku leppida tähtaeg, kui kaua fotod kaustas kättesaadavad on ning mainitud kuupäeval need eemaldada. Või kasutada failivahetusteenuseid, milles saad määrata failid automaatselt kustuma, kui need on saaja poolt allalaetud, näiteks WeTransfer.

Mõtle samuti läbi, milliseid keskkondi kasutad failide jagamiseks koolis, kodus või tööl ning paljusid asju saadad-salvestad topelt? Näiteks saadad sama foto nii Facebooki vestlusesse, kust sa seda enam üles ei leia ning seejärel saadad e-postiga või Drive lingiga uuesti, salvestades selle igaksjuhuks erinevatesse seadmetesse? Tee endale kindlad reeglid, mis keskkonna kaudu koolis, tööl või sõpradega olulisi faile saadate, et need ei korduks. Pilveteenuste kasutamine on energiamahukam kui lihtsalt failide enda arvutis hoidmine, kuna pilveteenustes varundatakse faile neid kopeerides ning faile hoitakse pidevas valmisoleku olukorras, et need oleks kiirelt kättesaadavad.

Kas teadsid?

Internet ning sellega seotud seadmed võivad erinevate uuringute kohaselt täna toota 2-4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest, mis on sama suur või isegi suurem kogus kui kogu maailma lennunduse poolt tekitatavad kasvuhoonegaasid. Suured andmekeskused tarbivad eri hinnangutel 1-3% globaalsest elektrienergia vajadusest ning see on pidevalt kasvav arv.

*****

Vajadusel lõpeta eelmistel päevadel pooleli jäänud digikoristamine – veel sorteerimata kaustad, e-postkasti osa, pilvekonto ja ole halastamatult digihoolas. Kui kõike ei jõua, keskendu mahukamatele failide, sest just need avaldavad kõige rohkem mõju.

Vaata üle telefoni rakendused – kas kõik äpid, mille oled allalaadinud, on vajalikud ja kasutusel? Ka need võtavad mäluruumi ja muudavad telefoni ebaturvalisemaks, sest annad ligipääsu enda andmetele. Kontrolli üle paigaldatud rakenduste õigused telefonis: Seaded – Rakendused – vali rakendus – Load. Eemalda need load, mida sa ei soovi anda või tunduvad üleliigsed. Kas rakendus peab töötamiseks saama ligipääsu su asukohale, kontaktidele, kaamerale, mikrofonile? Vajadusel saad anda ligipääsu ainult rakenduse töötamise ajaks.

Kontrolli üle, kui turvalised on sinu seadmed. Kas su nutitelefonil ja arvutil on ekraanilukk, et võõrad piltidele, dokumentidele ja paroolidele ligi ei pääse? Ekraaniluku saad lisada seadme seadete alt ning peaksid seda aegajalt uuendama. Kõige turvalisem telefoni ekraanilukk on sõrmejäljelugeja, seejärel korralik numbritest ja tähtedest koosnev parool ning kõige ebaturvalisem lihtsakoeline muster. Kas sul on eri seadmetes ja teenustes olemas oma konto ja igal kontol erinev parool? Tegusa päeva lõpuks tühjenda enda töölaual olev prügikast, et tunda tehtust mõnu!

Kas teadsid?

Värskes uuringus hinnati populaarsemate rakenduste ja platvormide kasutamisega kaasnevat ligikaudset süsinikuheidet, veekulu ja maakasutust ning leiti, et vaadeldud platvormidest on suurim jalajälg Netflixil, seejärel tulevad Youtube, Zoom ja TikTok ning väikseim jalajälg nendest on Facebookil. Järeldustest selgus, et mida suurem on video osakaal rakenduses, seda suurem on ka selle rakenduse süsinikuheide. Interneti üks suurimaid energiatarbijaid ongi videopildi edastamine, eri hinnangutel tarbib kuni 80% võrgu andmemahust ära liikuv pilt – videode ja filmide vaatamine, videoga veebivestlused ja koosolekud, arvutimängud, jne. Seega kui tahad neid keskkonnasõbralikumalt teha, siis selline väike asi nagu video vaatamine HD asemel SD resolutsiooniga vähendab selle tegevuse jalajälge kuni 80% ning see muutus ei pruugi isegi sinu vaatamiskogemust häirida. Kindlasti ära lase videol taustaks niisama mängida, kui sa seda mõttega ei vaata!

*****

Oled olnud tubli, digikoristusnädal on peaaegu läbi – lõpeta see tagasivaatega. Nädala lõpus koosta enda jaoks ülevaate näiteks nutitelefonis viibitud ajast – vali Seaded – Rakendused – Ekraaniaeg ning kirjuta välja, kui kaua kaua selle nädala jooksul telefonis tegutsesid ja mis rakendustele kõige rohkem aega kulus. Kas see on rohkem või vähem kui arvasid? Jaga meiega enda saavutusi, koristusnippe ja osalusmuljeid tagasisidevormis. Ootame tagasisidet 4.veebruarini, siis loosime välja auhindu!

Ja viimane digikoristusnädala ülesanne – võta endale üks puhkepaus, täiesti tehnoloogiavaba päev, kus sa arvutit ega nutitelefoni ei kasuta ning Internetti ei lähe. Sest parim viis digijäätmeid vähendada on neid üldse mitte tekitada. Liigu looduses, tegele hobidega, loe raamatut ja veeda sel päeval aega oma lähedastega. Mõtiskle selle üle, kui suur roll on sinu elus digiseadmetel, kui palju nad sinu elule juurde annavad, aga ka sellele, kui palju nad sinu aega ära võtavad ja infomüra juurde loovad. Kas suudad ühe päeva täiesti ilma telefoni ja arvutita olla, proovi!

Võid digipuhkepäeval minna ka loodusesse – 28.-30.jaanuaril toimub Eesti Ornitoloogiaühingu Talvine aialinnuvaatlus 2022. Vaatle ja pane kirja, millised aialinnud sinu akna taga, aias või kohalikus pargis käivad.

Kas teadsid?
Kogu maailma inimesed veetsid 2021. aastal internetivõrku ühendatult kokku üle 1,3 miljardi aasta. Maailma keskmine inimene veedab iga päev internetis peaaegu 7 tundi, sellest 2,5 tundi puhtalt sotsiaalmeedias. Mida selle ajaga veel teha saaks?

Digiprügi ja e-jäätmete kohta infot ja artikleid:

• ERR Novaator 1 minuti loeng “Miks tuleb vanad e-kirjad kustutada?”
• Energiaspetsialisti Marek Muiste veebiloeng “Digitaalse keskkonnajälje vähendamine”
• ERR Novaator 100 sekundi video “Digitaalne jalajälg ja privaatsus”
• Arvamusfestival 2020 arutelu “Kas tehnoloogia suurendab või vähendab keskkonna jalajälge?”
• Tallinna Ülikooli Ühe Minuti Loeng “Mis saab meie kasutatud kodumasinatest? Räägib Margus Vetsa”
• Rohegeenius.ee artikkel “5 nippi, kuidas hoida oma digitaalset jalajälge võimalikult väiksena”
• Eesti Geoloogia Seltsi veebiportaal Eesti Geoloog “Sinu nutitelefoni räpane saladus”

Telia Digitaalne koristuspäev 2022

• Artikkel “Kuidas ja milleks koristada digiprügi?”
• Digitark.ee – Kasulikke nippe ja juhendeid digikoristuseks
• Video “Keskkonnakalender – Miks sorteerida digiprügi?”
• Video “Keskkonnakalender – kuidas kasutada nutiseadmeid võimalikult keskkonnasõbralikult?”

Juhendid:

• Õppematerjal “Targalt internetis” – Nutiseadme turvalisuse 11 sammu
• Targalt internetis – õppematerjalid ja tunnikavad õpetajatele turvalisest internetikasutusest kõigile kooliastmetele
• Tartu Ülikooli IT-osakonna detailsed juhendid digikoristuseks, kuidas teha ruumi arvutis ja eri veebikeskkondades

Lisainfo:

Liina Vakrööm

liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee

53326476

Digikoristusnädal 2022 koordinaator

Rohelise kooli programmi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Janek Pohla koostöös Sihtasutusega Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu.