Toiduteemaline viktoriin 2022

Viktoriin “Kasvades oma toiduga I”

Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koordineeritav Rohelise kooli programm kutsuvad Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekti “Kasvades oma toiduga” toel üles nii ise toidutaimi kasvatama kui ka mõtestama, kuidas me toitu kasvatame ja tarbime! Soovime lapsi ja täiskasvanuid õpetada oma toitu väärtustama seemnest kompostimiseni. Mullastiku olukord on üle maailma halvenemas, liikide kadu on loomulikust väljasuremistempost kuni tuhat korda kiirem. Neid protsesse on oluliselt mõjutanud intensiivpõllumajandus. Seetõttu on mõistlik eelistada mahe- ehk ökotoitu, samuti õppida ise mahedalt toidutaimi kasvatama.

Käesolev viktoriin oli avatud Maa päevast, 22. aprillist kuni 12. maini 2022, mil tähistati rahvusvahelist taimetervise päeva. Osalejate vahel loositi välja auhindu ning seda kahes vanusegrupis: kuni 12-aastased ning vanemad.

VIKTORIINILE SAAB ENDISELT VASTATA – peale vastamist näete kohe ka õigeid vastuseid ja saate targemaks! Auhindade loosimist enam ei toimu.

Pane enda teadmised proovile ja vaata, kui hästi tead vastuseid allolevatele küsimustele. Mõnusat mõtlemist!

Ees- ja perekonnanimi

E-posti aadress

Vastaja vanus

1. See Vahemeremaadest pärit juurvili oli Eestis oluline toiduaine enne kartuli kasvatamise algust. Lisaks juurikale saab süüa ka tema lehti.

lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis L.)

naeris (Brassica rapa subsp. rapa )

redis (Raphanus sativus L.)

kaalikas (Brassica napus L. em. Metzg. subsp. napobrassica (L.) Hanelt)

2. Miks külvata porgandiseemneid koos kohvipuruga? Vali kõik õiged vastused.

lihtsustab porgandiseemne külvamist

annab porgandile parema maitse

annab porgandile tugevama lõhna

muudab porgandi värvi

kohvipuru lõhn peidab porgandi lõhna ja porgandikärbes ei leia porganditaime üles

3. Kust tuleb porgandiseeme?

porgandi sammasjuurest (porgandi juurikas, mida sööme)

esimese aasta õisikust

teise aasta õisikust

lehtedest

4. Seda mitmeaastast, tavaliselt helesinise õiega rohttaime tuntakse nii ravim- kui toidutaimena, kasutada saab juuri, lehti, õisi. Taime kuivatatud juured on tuntud eelkõige kohvi asendajana.

rukkilill (Centaurea cyanus L.)

sigur (Cichorium L.)

karulauk (Allium ursinum L.)

küüslauk (Allium sativum L.)

5. Mida tehakse mahetootmises mullaviljakuse hoidmiseks ja tõstmiseks teistmoodi kui tavatootmises? Vali kõik õiged vastused.

ei kasutata väetisi

ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi

kasutatakse sõnnikut ja komposti

kasvatatakse liblikõielisi kultuure

6. Kuidas kaitstakse mahetootmises taimi haiguste ja kahjurite eest? Vali kõik õiged vastused.

soodustatakse elurikkust põldudel, nt pesakastid lindudele ja õitsvad taimed kasulikele putukatele

umbrohte hävitatakse mehaaniliselt, nt kõblates ja rohides

kasutatakse sünteetilisi taimekaitsevahendeid

kasutatakse erinevad looduslikke taimekaitsevahendeid, nt nõgeseleotis

7. Külvikord on mahepõllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. Mis iseloomustab õigesti koostatud külvikorda? Vali kõik õiged vastused.

haritav maa on jagatud külvikorraväljadeks

kasvatatavatel taimedel on kindel järjestus ning neid kasvatatakse ajaliselt ja paigutuslikult püsivas rotatsioonis

üksteise järele külvatakse sarnaste botaaniliste omadustega taimed

üksteise järele külvatakse sarnase toitainete vajadusega taimed

8. Millised pildil olevatest taimedest on liblikõielised? Vali kõik õiged vastused.

Liblikõielised on grupp omavahel suguluses olevaid taimi, kes kuuluvad oalaadsete seltsi. Neid iseloomustab liblikat meenutav viietine õis, mis koosneb üleval asuvast purjest, kahest külgmisest tiivast ja laevukesest, mis on moodustunud kahe alumise kroonlehe kokkukasvamisel. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on nende vili, milleks on kõigile tuttav kaun. 

a) punane ristik (Trifolium pratense L.)

b) nisu (Triticum aestivum L.)

c) valge ristik (Trifolium repens L.)

d) hernes (Pisum sativum L.)

9. Miks on liblikõielised taimed olulised põllumajanduses? Vali kõik õiged vastused.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga, nende juured kasvavad ka tihenenud mullas ning toovad sügavamalt toitaineid üles. Nad pakuvad elu- ja toitumiskeskkonda kasulikele putukatele. Kui liblikõielisi kasvatatakse ainult mullaviljakuse parandamise eesmärgil, nimetatakse neid haljasväetisteks.

nende juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhust mulda lämmastikku

suurendavad põllu elurikkust

nende lehed on toiduks kasulikele putukatele

nende õied on toiduks kasulikele putukatele

10. Mitu vihmaussiliiki Eestis teadaolevalt leidub?

Muld tekib pinnasest ja kõdust väga paljude eri organismide elutegevuse tulemusel. Teiste seas on mulla tekitamisel väga tähtsad vihmaussid.

5

10

13

20

11. Mulda ja kõdunevaid taimi süües rikastavad vihmaussid mulda. Kui palju väärtuslikke väljaheiteid suudab vihmauss toota ühe m2 kohta aastas?

kuni 1 kg

kuni 5 kg

kuni 10 kg

12. Levinud on eksiarvamus, et täppide arv lepatriinul näitab tema vanust. Mida täppide arv tegelikult näitab?

mitu lehetäid lepatriinu ühe söögikorra ajal ära sööb

täppide arv on liigi tunnus: seitsetäpp-lepatriinu, viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu on kõige levinumad

mitu munakobarat lepatriinu muneb

13. Millisel pildil on näha meemesilast (Apis mellifera L.)?

Seemne arenemiseks on taimedel tihti abi vaja. Abi pakuvad nii tuul, vesi kui ka mitmed loomad. Ühed tuntumad tolmeldajad on erinevad putukad, kes õitel toitumas käivad, näiteks mesilased, kimalased, sirellased.

A

B

C

D

14. Kui suur osa meie toidulaua mitmekesisusest tuleb tänu tolmeldajatele putukatele?

78 liiki ehk ligi 43% Euroopas kasvatatavatest kultuurtaimedest vajab putuk-tolmeldamist

120 liiki ehk ligi 67% Euroopas kasvatatavatest kultuurtaimedest vajab putuk-tolmeldamist

150 liiki ehk ligi 84% Euroopas kasvatatavatest kultuurtaimedest vajab putuk-tolmeldamist

15. Milliseid pildil olevaid jäätmeid ei soovitata komposti hulka lisada? Vali kõik õiged vastused.

Kompost tekib, kui orgaaniline aine laguneb hapniku ja mitmete mikroorganismide koostööl toitaineterikkaks looduslikuks väetiseks. Kui kompost lõhnab valmis saades ebameeldivalt, siis on selle tekkeprotsessis midagi viltu läinud. Selleks võib olla näiteks vale jäätme kompostimine.

a) tühi wc-paberi rull

b) kasutatud teepakk

c) õli

d) kasutatud paberkäterätik

16. Mitu kilogrammi toitu või toiduaineid visatakse keskmiselt Eesti kodudes inimese kohta aastas ära?

Äraviskamise põhjusteks on riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jms ehk raisatud toit.

11 kg

18 kg

26 kg

31 kg

17. Millise märgi järgi tunneb poes ära mahe- ehk ökotoidu? Vali kõik õiged vastused.

A

B

C

D

18. Kas kasvatate ise toidutaimi ja kui jah, siis mida?

Time is Up!

Time's up

Projekti eestvedajad:  Elen Peetsmann, Karin Pai, Eeva Kirsipuu-Vadi

Lisainfo: 
elen.peetsmann@emu.ee
tartu2024.ee/kasvadesomatoiduga
/kasvadesomatoiduga 

„Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.