Rohesoovitus – kuidas keskkonnahoidlikult grillipeo peolauda katta?
Alles oli jaanilaupäev ja tulemas on veel suviseid grillipidusid – jagame mõningaid tähelepanekuid, mida jälgida, et oma suveürituste toidulaud keskkonnasõbralikumalt katta.
Oleme eelmistes uudiskirjades juba jaganud, kuidas keskkonnahoidlikumalt suvepidudele nõusid valida, tekkivaid jäätmeid vähendada ja mida lõkkesse visata ei tasuks. Seda saad lugeda siin.
Kohalik ja hooajaline toit
Kohalik toit jõuab sööjateni kiiremini ja ka transpordi keskkonnajalajälg on nii väiksem. Läbides lühema tee, säästetakse üldjuhul ka lühema hoiustamise ja külmutamise arvelt. Toidu energiakulu on enamasti peidus – fossiilseid kütuseid ja sellest loodud erinevat energiat kasutavad põllumasinad, kastmissüsteemid, transport ning toidu töötlemis- ja säilitamishooned soojendusega lautadest, külmhoonetest kuni suurte toidupoodideni. Kohalik ja hooajaline toit on värskem ja ka suurema toitainete sisaldusega, sest vitamiinid ja toitained säilivad paremini. Suvel on kohaliku toidu tarbimine palju lihtsam. Jaanipäevaks küll juurviljad valmis pole, aga salatimaterjali ja esimesi köögivilju jagub rohkesti. Kui jaanipeo võõrustajal endal aias midagi kasvamas pole, tasub külalistelt küsida, kas kellelgi on midagi endakasvatatud toidulauale tuua. Kohaliku toidulaua sõber on alati ka kohalik turg, kust hooajalise ja kohaliku toidu leidmine on lihtsam kui hiiglaslikust supermarketist.
Mahetoit
Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ning mahetoidus ei tohi olla pestitsiidijääke, mis on kasulik nii inimese tervisele kui elurikkusele laiemalt. Pestitsiididel on organismi kogunedes negatiivne mõju nii inimeste kui ka kõigi teiste elusolendite tervisele. Uuringud Eestis näitavad, et nii mullas, pinna- ja põhjavees kui ka toidus leitakse igal aastal hulganisti erinevate taimekaitsevahendite jääke. Pestitsiidid pärsivad mullaelustikku, hävitades kasulikke baktereid ning muudavad veekogude veekogude mikroobide kooslusi, olles kahjulikud nendes elavatele väikeorganismidele. Mahepõllumajanduses kasutatakse vaid looduslikke väetiseid ja taimekaitsevahendeid. Sellistel põllumajandusmaadel on võrreldes tavapõllumaaga keskmiselt 30% rohkem liike ja 50% rohkem isendeid. Samuti näitavad erinevad uuringud, et maheaedviljades leidub rohkem C-vitamiini, magneesiumi ja antioksüdante kui tavapõllumajandusest pärit aedviljades. Kõige rohkem leitakse taimekaitsevahendite jääke tavatootmisel maasikatest, tsitruselistest, viinamarjadest, paprikast, brokolist, lillkapsast ja kartulist. Seega tasub jaanipeolauale varuda ikka kindlasti kohalikke mahemaasikaid, võimalusel enda või tuttava aiast. Välismaiste viljade puhul tasub supermarketitest ostes otsida aga Euroopa liidu mahemärki.
Vähem liha
Suurendada tasub ka taimetoidu osa oma menüüs, sest lihatarbimine Eestis ületab endiselt tervislikke koguseid. Samuti on lihatarbimist mõistlik piirata keskkonnahoiu seisukohast ning grillida julgemalt eri köögivilju, liha puhul aga eelistada mahetootmisest pärit liha. Näiteks rohumaaveised aitavad hooldada meie liigirikkaid niite. Miks on just lihatööstus suure keskkonnamõjuga? Põhjuseid on mitmeid. Loomasööda kasvatamiseks kulub palju põllumaad ja vett. Veekulu on peale loomade järel koristamise ja jootmise suur ka liha töötlemisel. Veiste ja sigade väljaheidetest tulev metaan on väga tugev kasvuhoonegaas, mis biotööstuses ärakasutamata liigub see otse atmosfääri. Suuremad loomad on suurema keskkonnamõjuga kui väiksemad, kui võrreldes omavahel näiteks veiseid ja kanu. Samuti kipuvad loomatööstuse ravimijäägid ja toidulisandid jõudma meie veekogudesse ja põhjavette.
Grillile sobivad enamus köögivilju. Katsetage erinevaid retsepte ja tehke oma jaanipäeva või lihtsalt peolaud põnevamaks! Köögiviljadele saab anda marinaadide ja kastmetega maitseid juurde – proovi grillida suvikõrvitsat, baklažaani, lillkapsast (kapsapead viilutades saab lausa steike teha), šampinjone, maisitõlvikuid, valge redist, sparglit, apteegitilli, maisi, paprikat, küüslauku, porrut, erinevaid sibulaid. Neid saab kõiki maitsvaks teha ka näiteks kodujuustu või erinevate juustudega täites. Köögiviljade ettevalmistamine grillimiseks näeb välja üsna sarnane kui liha puhul, neid saab grillida vardasse lükitult või metallrestil. Suurim nipp taimse grilli täiuslikkuse saavutamiseks ongi marineerimine. See aitab köögiviljadel võimalikult palju maitset omastada. Peale köögiviljade saab ka salateid teha ilma liigse lihata, traditsioonilise kartulisalati jaoks on põnevaid lihavabasid retsepte veebis palju, isegi taimse koorega variante.
Ja lõpuks – planeeri koguseid ja tee nii palju kui süüa jõuad, ära viska toitu ära! Eestis tekib umbes 54 kg toidujäätmeid inimese kohta aastas. Leppige enne jaanipidu omavahel kokku, kes mida toob või valmistab. Ja kui ikkagi midagi üle jääb, siis ärge unustage seda korralikult, näiteks külmkapis või sügavkülmas säilitada ja õigel ajal ära süüa.
Head infot keskkonnahoidliku toitumise kohta leiab Eesti Rohelise Liikumise toidu keskkonnamõju plakatitelt ja peolaua katmise ideid Taimse Teisipäeva retseptide hulgast.
Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Suvi 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.
