Rohesoovitus: Kuidas valmistada head komposti?
Head komposti ei saa kogemata, visates ainult toidujäätmed üksteise otsa. Lagundajatel, mille hulgas on nii bakterid, mikroorganismid, seened kui ka vihmaussid on komposti tingimuste suhtes täpsed nõudmised. Selleks, et meie biojäätmed laguneksid kiiresti ega muutuks lihtsalt roiskuvaks ja haisevaks kuhjaks, peab kompostihunnik olema korralikult rajatud ja süsteemselt kasutuses.
Korralik kompost sobib mulla kvaliteedi ja omaduste parandamiseks nii aiamaale toidu kasvatamiseks, lillepeenrasse kui ka toalilledele, aidates hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset. Lisaks soodustab see taimejuurte varustatust hapnikuga, pärsib umbrohu kasvu, tõrjub ja hävitab enamikku taimehaigusi põhjustavaid mikroobe, pikendab taimede kasvuperioodi jne. Peale mulla rikastamise saab kompostimisega vähendada loomulikult ka enda jäätmeveokulusid.
Mida komposti panna ja mida mitte?
Kompostida saab peaaegu kõiki tekkivaid bio- ja aiajäätmeid, aga hea komposti tegemisel on oluline materjalide tasakaal. Kõige parem kompostisegu on selline, kus on nii rohelist värsket materjali (toidujäätmed, köögiviljakoored, värskelt niidetud muru, värsked lehed, jne) ning pruuni kiulist puitunud materjali (kuivanud lehed, oksaraod, kuivanud hein, põhk, jne).
Aia- ja majapidamisjäätmed täiendavad kompostis üksteist, mistõttu parim kompost saadakse erinevaid jäätmeid omavahel segades, sest siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.
Komposti umbrohu panek komposti on igaühe enda vastutada, olenevalt kus ta hiljem komposti kasutada tahab. Üldiselt ei soovitata panna mitmeaastase umbrohu juuri (naat, võilill, põldosi ja -ohakas). Juurte ja seemnete hävinemiseks on vaja, et temperatuur tõuseks vähemalt 55 kraadini ja püsiks nii mõned päevad ehk kompostihunnik peaks juba väga hästi “töös” olema.
Ka puutuhka, lupja, kriiti, purustatud munakoori, rebitud ajalehti (mitte läikivast kriidipaberist) ja munakarpe võib samuti julgelt lisada, aga neidki mõõdukas koguses ja kihiti. Sõnnik, virts ja kanakaka sisaldavad rohkelt lämmastikku ja on samuti väikses koguses teretulnud.
Kompostimisel ei tohi kasutada:
- herbitsiididega töödeldud või taimehaigustesse nakatunud jäätmeid: eksootiliste puuviljade koored, haiged viljapuue ja ilutaimede oksad, mädanenud õunad
- männiokkaid, mis ei lagune vaikude tõttu eriti hästi
- lihatooteid ja konte, rasvu ja õlisid (temperatuur ei tõuse nende lagundamiseks piisavalt kõrgele, need lähevad roiskuma ja meelitavad ligi loomi).
- grillsütt ega -tuhka (immutatud mürgiste ainetega), sigaretikonisid
- lemmikloomade väljaheiteid, sest võivad levitada haiguseid
- tarbekemikaale, ravimeid, fooliumi, plastikut (laguneb mikroplastikuks), läikivpaberil ajakirju
- suure liiklusega teede äärset niidet
Kuidas komposteerida?
Kompostis toimub lagunemise protsess tänu selles elavatele mikroorganismidele. Nende elutegevuse põhivajadusteks on vaja õhu ligipääsu, niiskust ja toitaineid.
Hea ja kiirelt laguneva komposti jaoks tuleb materjal laduda kihiti ja lisada vahele peenemaid oksi või kohevat puistematerjali, et komposti lagundavad mikroorganismid saaksid hingamiseks hapnikku. Oksaraod, muld, turvas, hein või õhk hoiavad komposti õhurikkana, liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema. Niiskuse tasakaalu saab kontrollida, kui pigistad komposti ja sellest eraldub paar tilka vett.
Samas on ka liigne kuivus komposti suurim vaenlane, sest ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Kuivus võib johtuda liiga vähesest kastmisest või komposti liigsest hõredusest. Näiteks terved oksad või lillede varred muudavad komposti liiga hõredaks, mistõttu ta kuivab kergesti. Ehkki kompost peab olema kohev, ei tohi ta olla hõre. Kuivamise vastu aitab kastmine sõnnikuveega, sooja veega või nõgeseleotise veega.
Lisaks veele ja õhule on vaja kompostimiseks süsinikku ja lämmastikku. Süsinik on kuiv ja pruun – nt oksad; lämmastik on roheline ja mahlane – nt umbrohi ja toidujäägid. Ideaalne oleks säilitada vahekord kaks osa pruuni ja üks osa rohelist või siis enam-vähem pooleks mõlemad osad.
Kompostimist alustatakse sellest, et auna põhja laotatakse õhulist puurisu või -haket, mis kindlustab altpoolt õhu juurdepääsu. Seejärel võib panna lämmastikurohke kihi – hästi sobib sõnnikusegu, kanakaka graanulid. Kui kompostitakse kuivi jäätmeid, näiteks kuivi lehti, tuleb kuhja või auna valmistades jäätmeid kasta. Kui teete näiteks puulehtede komposteerimiseks sügisel auna, siis on see soovitav pealt mullakihi, heina või kilega katta, nii püsib see paremini niiske ja soe.
Kuhu oma kompostikast teha?
Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad komposti. Samuti võiks vältida liigset vihmasadu, selle vastu aitab samuti varjuline puu alune või kaanega kast. Komposti võiks võimalusel paigutada maa peale kokkupuutesse mullaga, sest lagundajad sealtkaudu sisse pääseks. Alguses võiks teha pigem mitu väiksemat kui üks suur kompostkast, et aru saada bioprügi mahtudest ja mugavusest.
Hästi tehtud kompostihunnik või -kast ei haise, ei külmu ega ei kuiva läbi, sinna ei pääse linnud ega pisinärilised ligi ning seal ei taha elada ka sipelgad ega kärbsed. Kompostil lastakse järelvalmida nii kaua, kuni see omandab peaaegu musta värvi ja ühtlase sõmera koostise, meenutades meeldiva lõhnaga mulda. Järelvalmimise ajal tuleb komposti vajaduse korral kasta ja segada. Kompost on valmis, kui see on muutunud tumedaks ja muredaks.
Vastavalt soovitud mahule, materjalieelistusele ja rahakoti paksusele võib valida väga erinevaid viise kompostkasti tegemiseks. Kõige lihtsam on alati tavaline hunnik, seejärel laudadest või võrgust tehtud kast, kallimad on plastist ja temperatuurimõõdikuga kiirkompostrid. Tubastesse tingimustesse sobib alati näiteks vermikomposter. Ja sügisesi puulehti saab komposteerida ka näiteks suurtes kottides hoiustades või koormakilega kaetud aunas. Võimalusi on palju, aga hea komposti saladus peitub ikka valmistaja teadmistest koostisest!
Head lisainfot pakub näiteks leht Kompostiljon.ee
Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.
