Global Action Days ehk ülemaailmsed tegevuspäevad toimuvad 18.-28. aprillil ja kutsuvad üles keskkonnasaastet vähendama, keskendudes 5 säästliku tarbimise põhimõttele – keeldu, vähenda, taaskasuta, töötle ümber ja leia uus otstarve (Refuse, Reduce, Reuse, Recycle and Repurpose). Kampaania käigus jagatakse 10 päeva jooksul 5 tegevust, mida saab igaüks teha, et keskkonnasaastet vähendada ja vastutustundlikumalt tarbida. Maailmategevuspäevad näitavad, kuidas üksikud teod, ükskõik kui väikesed need ka ei tundu, võivad oluliselt mõjutada meie enda ja Maa heaolu.
Õpetajaid ja vanemaid julgustatakse tegevustest osa võtma koos lastega. Enamik tegevusi sisaldab peegeldamist või arutelu elementi, näiteks meie toitumisharjumuste, tarbimisharjumuste ja meid ümbritseva saaste eri tüüpide osas.
REGISTREERI ÕPPEASUTUS OSALEMA
Jagades oma tegemisi sotsiaalmeedias ja oma kogukonna sees, saame aidata inspireerida ja motiveerida ka teisi tegutsema! Oma tegevusi võib sotsiaalmeedias ja kodulehtedel jagada teemaviidetega #globalactiondays #myactionsmatter #litterlessplus #rohelinekool.
Allpool leiate viis erinevat tegevust, mis aitavad teil mõelda erinevatele saastetüüpidele ja erinevatele viisidele, kuidas saame probleemi lahendamiseks muudatusi teha. Saate teha kõik viis tegevust või valida endale sobivad.
- Kampaania ametliku ingliskeelse õpetaja abimaterjali kõigi ülesannetega, soovitustega järeltegevusteks ja lisalugemise linkidega leiate SIIT. Eri teemade kohta leiab eestikeelseid lisamaterjale alati ka meie enda õppematerjalide lehelt.
Tegevus 1: KEELDU – tee üks lihavaba päev!
Kas sa teadsid? Punase liha, näiteks veise- ja lambaliha tootmine võib ühe grammi valgu kohta toota kuni 250 korda rohkem kasvuhoonegaase kui kaunviljad. Samuti on loomakasvatus seotud suurte lämmastiku emissioonidega keskkonda, mis häirib looduslikku tasakaalu. Kas olete kunagi tundnud tugevat lõhna, kui möödute sõnnikuga väetatud põllumaast? Selle põhjuseks on ammoniaak, mille ülejääk jõuab vihmaveega veekogudesse, põhjustades vetikate vohamist. Enamik riike soovitab tarbida kuni 500 g punast liha nädalas. Eesti riiklikud toitumissoovitused on maksimaalselt 1 tikutoosi suurune tükk puhast loomaliha või 2 tikutoosi suurust tükki puhast linnuliha päevas.
Tegevus:
- Otsustage koos õppeasutusega, perega või sõpradega, millise nädalapäeva pühendate ainult taime- või vegantoidule.
- Mõelge vähemalt ühele toidule, mis teile maitseb ja mille retsept sisaldab ainult taimseid koostisosi, veel parem kui kohalikke ja hooajalisi. Kirjutage need üles ja saate oma kirjeldusele lisada ka foto.
- Vahetage omavahel üleskirjutatud retsepte.
- Otsige vajalikud koostisosad ja valmistage valitud retsepti järgi üks taimne toit. Võite kokata koos sõpradega.
- Naudi toitu koos pere või sõpradega. Tee oma roast foto ja postita see teemaviitega #litterlessplus .
- Valikuline: korralda oma klassi või sõpruskonnaga taimsete toitude või koostisosade degusteerimine. Häid taimseid retsepte leiab näiteks Taimse Teisipäeva kodulehelt.
- Kõik orgaanilised jäägid vii peale kokkamist oma komposti või biojäätmete konteinerisse.
Tegevus 2: VÄHENDA – asenda nähtamatud saasteained keskkonnasõbralike alternatiividega!
Kas teadsite? Paljud meie igapäevaselt kasutatavad tooted (nt puhastusvahendid, kosmeetika, toidupakendid) võivad sisaldada keskkonnale või inimeste tervisele kahjulikke aineid. Need õhku või vette sattunud ained on palja silmaga nähtamatud ja võivad liikuda ühest kohast teise. Sellised ained on näiteks välisõhus või ruumide siseõhus leiduvad peened tahked osakesed ja lämmastikoksiidid, kodukeemias ja ühekordsetes pakendites sisalduvad PFAS-ühendid ja ravimitööstuses kasutatavad hormoonid. Mõned neist ainetest võivad ka üksteisega reageerida, tekitades uusi kahjulikke ühendeid. Isegi tavalised hambapastad ja kosmeetika võivad sisaldada mikroplasti.
Tegevus:
- Vaadake neid videoid, kui soovite nähtamatute saasteainete kohta rohkem teada: How to claim your right for a life free from chemicals ja The Dirty Truth About Toxic Cleaning Products.
- Otsige oma kodust üles kolm toodet, mis sisaldavad inimestele, loomadele ja taimedele kahjulikke aineid. Millised märgised näitavad, et need tooted võivad olla kahjulikud? Arutage oma sõprade, perega või klassis, kuidas need kemikaalid loodusesse jõuavad ja miks neid kahjulikuks peetakse.
- Kas leiate poest või saate ise valmistada vähem kahjulikke alternatiivseid tooteid? Inspiratsiooni saamiseks vaadake videot Keep Your House Clean with These DIY, Eco-Friendly Cleaning Products või otsige ise veebist isetehtud looduslike puhastusvahendite retsepte.
- Otsige kodus, õppeasutuses või poes üles alternatiivsed tooteid, millel on ökomärgised. Arutage ökomärgise vajalikkuse üle ja rääkige ettevaatuspõhimõttest ehk ettevaatusprintsiibist. See on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom.
- Jaga oma ideid ja isevalmistatud tooteid teemaviitega #litterlessplus.
Tegevus 3: TAASKASUTA– käes on raamatuvahetuspäev!
Kas teadsite? Raamatute lugemine on suurepärane viis teadmiste omandamiseks ja kujutlusvõime vallandamiseks. Paberitootmine on aga seotud oluliste keskkonnamõjudega. Kas teadsite, et ühe A4 suuruse 80 g kaaluva trüki- ja kirjutuspaberi lehe keskmine veejalajälg on 5,1 liitrit? Kui ostate-vahetate kasutatud raamatuid või laenutate neid, võite säästa energiat kaks korda rohkem võrreldes uue raamatu ostmisega, mis on trükitud taaskasutatud paberile. Euroopas moodustavad paberijäätmed 30% kogu olmejäätmetest ja umbes 70% sellest paberist võetakse uuesti ringlusse.
Tegevus:
- Vaadake videot paberitootmise mõju kohta – Environmental effects of paper
- Korraldage raamatuvahetuse päev. Päeva tegevustesse saate kaasata muid toredaid asju, nagu lugude jutustamine, järjehoidjate meisterdamine ja illustratsioonide töötoad.
- Leidke kodust üks raamat, mis teile meeldis ja mille olete nõus teise raamatu vastu vahetama.
- Esitlege oma klassikaaslastele, rühmakaaslastele, töökaaslastele raamatut, mida armastasite ja jagage emotsioone, mida tundsite seda lugedes. Võite vahetatavad raamatud lisada ka sotsiaalmeediasse, et neile omanikku otsida.
- Tehke oma uutest raamatutest foto ja postitage see sotsiaalmeediasse teemaviitega #litterlessplus.
- Nautige oma raamatu lugemist!
Tegevus 4: LEIA UUS OTSTARVE – olge loominguline ja anna oma asjadele uus elu!
Kas teadsite? Ülemaailmne “materiaalne jalajälg” kasvas 2000–2017 aastate vahemikus 70%. See on tooraine kogus, mida me kasutame kõige tarbitava tootmiseks ja näitab survet, mida me maailma ressurssidele avaldame. Peame kõik hoolikalt kaaluma oma tarbimisvajadusi ja -harjumusi, et edendada pigem ringikujulist kui lineaarset “osta ja viska ära” mõtteviisi ning minimeerida oma materiaalset jalajälge. Seda saab teha, kui olla oma asjadega loominguline, näiteks muutes oma vanad teksad riidest kotiks, vanast särgist õmmelda padjapüür jne, vähendades samal ajal uue materjali tarbimist.
Tegevus:
- Alustage ringmajanduse põhitõdede õppimisega, vaadates seda videot – Explaining the Circular Economy and How Society Can Re-think Progress
- Korraldage loominguline päev, eesmärgiga proovida oma vanad või kasutamata asjad uuesti kasutusele võtta.
- Leidke inspireerivaid veebivideosid, et saada ideid, kuidas oma igapäevaelus kasutatavaid asju ümber teha ja jagada neid oma sõpradega. Teise võimalusena saate seda videot vaadata – 32 Genius ways to recycle plastic
- Leia oma kodus asju, millele tahaksid uue elu anda. Veenduge, et teil oleks selle tegemiseks vajalikud tööriistad ja materjalid.
- Olge oma asjadega loominguline, püüdes samas vältida uute jäätmete teket ja materjalide juurde ostmist.
- Jaga oma uut loomingut sotsiaalmeedias teemaviitega #litterlessplus.
- Visake jäätmed, mille tekkimist te ei saanud vältida, sobivasse prügikasti.
Tegevus 5: TÖÖTLE ÜMBER – korralda prügipiknik!
Kas sa teadsid? Aastaks 2050 on meie ookeanides rohkem plasti kui kalu. Ainult 9% kõigest kunagi toodetud plastijäätmetest on seni taaskasutatud. Umbes 12% on põletatud, ülejäänud 79% on aga kogunenud prügilatesse või looduskeskkonda. Tänapäeval toodame igal aastal ligi 300 miljonit tonni plastijäätmeid. See on peaaegu samaväärne kogu inimpopulatsiooni kaaluga.
Tegevus:
- Korraldage prügikorjamise piknik. Pakkige kaasa tekk, mõned toidud ja joogid, samuti töökindad, prügikotid ja kätepuhastusvahend. Jalutage koos teie valitud kenale haljasalale. Teel sinna korja üles prügi, mida võid tänaval või teerajal näha.
- Kui olete kohale jõudnud, võtke 10 minutit, et korjata ümbruskonnast üles prügi – leidke üles isegi kõige väiksem sodi.
- Sorteerige jäätmed vastavasse prügikastidesse – pakendi-, klaasi-, paberi-, bio- ja olmejäätmed eraldi. Kui te ei leia piisavalt prügikaste, kuhu oma jäätmed visata, kirjutage oma kohalikule omavalitsusele sõnum, teavitades neid probleemist ja kutsudes neid üles paigaldama rohkem prügikaste.
- Tähistage oma pingutusi, nautides koos puhast loodust ja peale koristamist ka kaasavõetud toitu. Tee oma piknikust ja koristatud alast foto ning jaga seda teemaviitega #litterlessplus.
- Eriti sobiv on see tegevus Maa päeval, 22. aprillil. Lisateavet Maa päeva kohta ja kasulikke ressursse leiate lehelt earthday.org.