Rohesoovitus: Miks valida lõpuaktustele õiglaselt kasvatatud lõikelilli?

Käes on suvine koolilõpetamiste ja pidude aeg. Sellega kaasneb ka lillede kinkimise tipphooaeg. Ükskõik, millist värvi või lõhnaga lilli sa ei eelistaks, kindlasti tasub mõelda nende päritoluriigile ja kasvatamismeetodile. Sest ka lõikelilledel on lõpuks päris suur keskkonnajalajälg ja sotsiaalne mõju riikides, kus neid kasvatatakse.

Võimalusel tasuks alati eelistada kohalikke – oma, tuttava või kodumaise müüja – peenardel kasvanud hooajalisi lilli. Muidugi on variant korjata ka loodusest, sel juhul tuleb tähele panna, et ei korjataks looduskaitsealuseid taimi. Aga kui sellist võimalust ei ole ja lilled ostetakse kaubanduskeskusest või lillepoest, siis tasub alati osta mahedalt kasvatatud ja õiglase kaubanduse lilli. Eestis müüakse õiglase kaubanduse märgisega lilli alates 2017.aastast, peamiselt roose.

Lillede keskkonna jalajälje suurust mõjutab peamiselt nende kasvatusviis – näiteks kas neid kasvatatakse õues või valgustatud ja köetud kasvuhoones, kui palju kasutatakse pestitsiide ja väetisi ning kui palju kasutatakse kastmisvett. Lillede puhul on üldiselt lubatud palju suuremad pestitsiidide kogused kui näiteks toidu kasvatamisel. Samuti on osad lillesordid, kaasa arvatud roosikasvatused väga suure vee vajadusega, mis omakorda koormab põuapiirkondades kohalikke veevarusid. Paljude lillede kasvatamiseks imporditakse sisse ka vajalikku pinnast, näiteks eksporditakse Eestist turvast 120 riiki, enamus Hollandisse ja Hiina, selle peamiseks kasutusalaks saab just aiandus. Ehk Eestis toodetakse rabas turvast, mis transporditakse Hollandisse, kus sees omakorda kasvatatud lilled (näiteks tulbid ja muud kevadlilled) imporditakse Eestisse tagasi müüki. Kõigele eelnevale lisandub lillede transpordi jalajälg, mis on suur, sest lõikelilled peavad liikuma jahutatuna ja kiirelt.

Maailma suurimad rooside kasvatajad ja eksportijad on tihti arengumaad – Etioopia ja Uganda, Keenia. Samuti Lõuna-Ameerika riigid nagu Ecuador ja Columbia. Seal aga ei ole inim- ja tööõigustega lood alati head – tihti puuduvad lepingud, õigused ja väike töötasu sunnib inimesi vaesusesse. Mistõttu puudub võimalus haridusele, meditsiinile ja joogiveele aga ka tervete kogukondade arengule. Pere koduase ja toidulaud on ohus, rääkimata säästudest või kestlikust põllupidamisest. Ka võib selline olukord põhjustada laps- või sunnitööd ning karmide kemikaalide kasutamist paremate tulemuste kiiremaks saavutamiseks. Värske uuringu* kohaselt on Fairtrade sertifikaadiga lillekasvatuste töölistel teistega võrreldes kõrgemad palgad ja paremad töötingimused ning nad on teadlikumad töö-õigustest, võrdõiguslikkusest ning keskkonda hoidvast põllupidamisest.

Maailmaturul makstakse lillede eest vähe. Viimastel aastatel on suund olnud veelgi madalamate hindade poole, mistõttu on lillekasvatuste tööliste tasud tihti alla kohaliku vaesuspiiri. Uuringu põhjal on Fairtrade sertifikaadil arengumaade lillekasvatajatele positiivne majanduslik mõju: 69% Ida-Aafrika istanduste töölistest ütleb, et võrreldes sertifitseerimata istanduse kolleegidega saavad nemad kõrgemat palka. Kõrgemasse palgakategooriasse kuuluvate tööliste osakaal on Fairtrade lillekasvatustes üle kahe korra suurem.

Seega saavad meie kingitud õiglase kaubanduse märgisega lilled aidata töölisi, eriti naistöölisi, teisel pool maakera.

“Fairtrade märgis pakendil näitab, et istanduses tehakse palju tööd tagamaks inim- ja tööõigustega arvestamine, paremad töötingimused, regulaarne palk ja lapstööjõu kuritarvitamine ning orjatöö on keelatud. Pakutakse koolitusi ja suunatakse majandama jätkusuutlikult ning keskkonnasõbralikult. Lilledel ei ole küll sätestatud miinimumhinda, ent neile kehtib märgatavalt suurem lisatasu kui teistele tootegruppidele,” ütleb Jana Jesmin, Fairtrade`i kliendisuhete juht Eestis, Lätis ja Leedus.

Lisaks paremale sissetulekule on kümnest istanduse töölisest üheksa kas ise, või tema leibkonnaliikmed, saanud kasutada Fairtrade lisatasu. Seda võib kasutada oma eelistuse ja vajaduse järgi nii istanduse, tööliste kui kogukonna heaks. Enim on lisatasu kasutatud koolitusteks ja just kogukondade hüvanguks, näiteks veesüsteemide arendamiseks või loomiseks, tervishoiu edendamiseks ja terviseteenuste pakkumiseks.


Soovitused:

  • Kui soovite osta värskeid välismaiseid lõikelilli, otsige sertifikaate nagu Fairtrade, Florverde või ETI, et tagada teatud keskkonnahoiu ja sotsiaalsete standardite järgimine.
  • Otsige orgaanilisi lilli, kuna liigne väetiste ja pestitsiidide kasutamine võib kahjustada kohalikku elusloodust ja põhjavett, aga ka lillekasvatuste töötajaid endid.
  • Otsige ettevõtteid, kes on võtnud südameasjaks oma pakendeid vähendada. Enamik lilli transporditakse plastikus ja pakitakse seejärel mittetaaskasutatavasse tsellofaani, mis ei lagune kunagi. Võimalusel ärge pakkige lilli liigselt.
  • Enamasti on keskkonnahoidlikum valida kauakestvad potitaimed, mis on Eestis või lähiriikides kasvatatud. Lisaks sellele, et saate kestvamad lilled, aitate hea valiku korral toetada ka väikeettevõtteid ja kohalikke kasvatajaid. Kui soovite lõikelilli potitaimede asemel, veenduge, et neid ei imporditaks teisest maailma otsast. Hiina annab hetkel 18,6% maailma lõike- ja potitaimedest ning kavatseb saada Aasia suurimaks lillede eksportijaks ning Hollandi järel teisele kohale maailmas.
  • Otsige muid kingitusi. On mitmeid viise, kuidas öelda kellelegi, et nad teile midagi tähendavad, ilma lilli ostmata. Ostke võimaluse korral väikeselt ja kohalikult – nii toetate mitte ainult kingisaajat, vaid ka lillekasvatajat.

Miks eelistada just Fairtrade roosikimpu?

Sellistes lilleistandustes on muuhulgas:

  • Kehtestatud palgatööliste standardid ja kohustus sõlmida töölistega ametlikud töölepingud.
  • Keelatud karmid kemikaalid ja töötajatele olemas kaitserõivastus ning regulaarsed tervisekontrollid.
  • Lisatasu, mis on kasutamiseks nii kogukonna kui ettevõtte arenguks. Näiteks hariduse saamiseks, inim- ja tööõigusalasteks koolitusteks või muudeks projektideks omal vabal valikul. Aga ka keskkonnateadlikumale põllumajandusele üle minemiseks või sularahamakseteks töölistele võrdsete õiguste alusel.
  • Lilled kasvatatakse loomuliku valguse ja soojusega, mistõttu on süsiniku jalajälg väiksem kui kunstlikes tingimustes kasvatatud taimedel, isegi, kui arvestada sisse transpordi panus.
  • Väljatöötamisel mudel, mille abiga liikuda kohaliku kehtestatud elamisväärse palga suunas.

Kuna enamus lilleistanduste töölisi on naised, siis on ka:

  • sooline diskrimineerimine keelatud, nõutud soopoliitika väljatöötamine ja töötajaid ning töölisi koolitatakse neil teemadel pidevalt;
  • nulltolerants seksuaalselt hirmutava, vägivaldse või ära kasutava käitumise suhtes;
  • programmid, projektid ja koolitused ning kontroll ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja vähemuste, näiteks naiste, toetamiseks ja jõustamiseks;
  • värbamisel raseduse testimine keelatud (jah, seda mujal maailmas veel tehakse!);
  • juhtimiskoolitused just naistele, et neid võimestada ja anda enesekindlust kandideerida (juhtivatele) ametikohtadele, mis on reeglina kuulunud vaid meestele;

Näiteks istandus, kus kasvatatakse Eestisse tulevaid roose, on lisatasu eest ehitanud nii haigla kui kooli. Haigla pakub 100 000 raviprotseduuri aastas, 50% neist on abi kogukonnaliikmetele ja 50% istanduse töölistele ning õpilastele. Kool aga pakub haridust 6500-le õplasele Ziways ja Adami Tulus. Lasteaed, algkool ja keskkool on tööliste ja kogukonna lastele tasuta, lasteaias on tasuta ka hommikusöök. Tööd saavad ligi 400 õpetajat ja muud töötajat. Teenitud lisatulu on võimaldanud organisatsioonil panustada töötajate oskuste arendamisele erinevates valdkondades, nt infotehnoloogia, raamatupidamine või sõidukijuhtimise oskus.

Loe Fairtrade lillede kohta lisa: Flowers and plants – (fairtrade.net)

Tutvu lillede uuringuga: *Impact of Fairtrade on flower workers and market access of flower farms in EastAfrica. Uuringus vaadati üle 11 tootmisorganisatsiooni Keenias, Ugandas ja Etioopias. Uuring põhineb üle 650 töölise vastustel, fookusgrupi ja lille-ala sidusrühmade ning istanduste juhtide ja Fairtrade personali intervjuudel.

Teemast saab lugeda ka Fairtrade Eesti kodulehelt.