Rohesoovitus: Kuidas valida lihavõteteks looma- ja loodussõbralikult mune?

Tulemas on ülestõusmispühad, mis on üks suuremaid munade tarbimise aegu aastaringis. Selleks, et meie pühaderõõm ei käiks käsikäes keskkonnaprobleemide ja loomaõiguste rikkumisega, tasub süveneda, kust on meie värvitavad munad pärit. Poes mune ostes tasub pakendilt vaadata, kas tegemist on mahemunadega, vabalt peetavate kanade, õrrekanade või puuris peetavate kanade munadega ning mõelda, kas sööme kõik need värvimishoos kaunistatud munad ka pärast ära.

Üks muna hommikusöögiks pole justkui palju, aga aasta kohta on see Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 240 muna aastas. Eestis peetakse 2023. aasta augustikuu seisuga kokku 752 667 munakana, kellest 68,2% on puurikanad, 5,2% on õrrekanad, 6,4% on vabapidamisel kanad ja 2,7% on mahepõllumajanduslikult peetavad kanad ning 17,5% juhul ei ole tootmisviis teada. Ehk sinu tarbimisvalikud mõjutavad siiski aasta peale paljude loomade heaolu ja ümbritseva keskkonna seisundit.

Kõige olulisem on tarbida mõistlikult – osta ja värvida ainult nii palju mune, kui sa päriselt peale pühi soovid ära süüa. Samuti on kasvatusviisidest mõistlik tarbida mõne tuttava talu- või kanapidaja käest saadud mune, teades kus ja kuidas neid kanu kasvatatakse. Poes müüdavate munade, ka mahetootjate omadega, kaasnevad tihti ikka munatööstuse küsimused – näiteks kanade lühike eluiga ja isaste tibude ülejääk.

Munatööstus

Ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on isased tibud munatööstuse jaoks tegelikult nö jääk, kuna nad ei saa muneda ega sobi lihatootmiseks ning kuuluvad hukkamisele. Selline tegevus on tavapraktika kogu maailma kanafarmides. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil. Euroopas on nüüd sellise praktika keelustanud näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, kohustades oma ettevõtjaid kasutama teisi meetodeid, et vältida isaste tibude sündimist, näiteks tuvastades tehnoloogiaga looma soo enne koorumist. Selline tehnoloogia on aga veel vähelevinud ja kallis.

Munade tootmiseks kasvatatavad kanad on aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikult teeksid. Loomupäraselt muneksid kanad umbes kümmekond muna aastas, ent aastatega on kanad aretatud munema sadu mune aastas. Pidev intensiivne munemine on kana kehale kurnav. Pärast umbes 1,5 aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele. Kanade loomulik eluiga on aga kuni kümmekond aastat.

Mahepõllumajanduslik tootmine ja vabapidamine

Kõige looma- ja keskkonnasõbralikumad munade tootmisviisid on mahetalupidamine ja vabapidamine. Mahepõllumajanduslikul loomapidamisel on kanadel vaba juurdepääs õue ja mahedalt toodetud söödale. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks. Mahekanad saavad õues siblida, kraapida, toitu otsida, liivavanne võtta, nautida värsket õhku ja päikest. Võimaldades kanadel käituda vastavalt oma instinktidele, on neile tagatud tunduvalt parem vaimne ja füüsiline heaolu võrreldes puurides peetavate lindudega.

Vabapidamisel kanad elavad kinnistes hoonetes, kuid neil on lisaks vaba pääs sisejooksuaeda, mis on sobiva pinnasega siblimiseks. Samas ei tähenda ei vabapidamine ega mahepõllumajandus teiste probleemide lahenemist, näiteks kanade eluea pikenemist ja isaste tibude mittehävitamist. See oleneb pigem, kas tegemist on tööstusettevõttega või mitte ehk kui suurt tootlikkust soovitakse ja millised on talupidaja väärtused.

Õrrekanad

Õrrekanasid peetakse sarnastes hoonetes, kus vabalt peetavaid, seega nad ei ela puuris, kuid neil puudub vaba pääs jooksuaeda. Nad saavad siiski vabalt allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

Puuris peetavate kanade munad

Puuris peetavad kanad elavad tihedalt asustatud puurides, kus neil on umbes A4 paberilehe jagu põrandaruumi ja osa puuri pinnast on võrestik. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks. Tihti esineb kitsas ruumis konkurents ning sellest tulenevalt on lindude vahelised suhted pingelised – esineb üksteise nokkimist, väga tihti sulgede kaotust, isegi ja hukkumist. Eestis on 68% munatööstuse kanadest just puurikanad.

Munade valimine

Euroopa Liidus müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema märgistatud, et saaksime panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad meie eelistusele.

Kanamune ostes saad koodi alusel teada nende kasvatusviisi:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad

Peale tootmise tasub pakendilt otsida ka päritoluriiki – kaugemalt munade transportimine suurendab samuti nende keskkonnajalajälge.

Ja kindlasti ei tasu pühadeks otsida meeleheitlikult ainult valgeid mune, ka pruunidele ja muud värvi munadele saab anda väga põnevaid toone – näiteks pruuni muna kohviga värvides saab mõnusalt tumeda šokolaadipruuni, mida valge munaga ei saavutaks. Munade looduslike vahenditega värvimisest oleme enne juba uudiskirjas kirjutanud – LOE SIIT.

Allikad:

MTÜ Nähtamatud Loomad – www.nahtamatudloomad.ee

Statistikaamet

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Kevad 2024 uudiskirjas.