Huvikooli kaugõpe – Vaatluspäevik
Loodusvaatlused on vahvad
Mis on loodusvaatlus?
Loodusvaatlus on organismi (taim, loom, seen, bakter, viirus jne) esinemise kindlakstegemine ajas ja ruumis. Loodusvaatluse tegemisel on oluline koht ka lisainfol. Kindlasti tuleks kirja panna vaatluse aeg ja koht, kuid igasugune lisainfo suurendab vaatluse väärtust. Erinevad vaatlusobjektid leiad klõpsates luubile või paremalt poolt menüüst.
Mida vaatluse juures täpsemalt kirja panna?
- AEG – kuupäev, kellaaeg või ajavahemik, mil vaatlus läbi viidi. Kui unustasid vaatluse tegemisel kella vaadata, siis võib märkida ka hommik, lõuna, õhtu.
- KOHT – asula, riik, koordinaadid, ajaloolised või kultuuriloolised nimed. Riigi märkimine on tähtis eelkõige siis, kui tegemist on rahvusvahelise vaatlusega. Linnakeskkonnas vaatluse läbiviimisel võib märkida ka vaatluse aadressi, näiteks Lille 10 talveaia poolses küljes. Kui kasutad oma vaatluste tegemiseks digitaalseid vahendeid, siis võid luua ka oma vaatluste kaardi erinevates interaktiiivsetes rakendustes, näiteks Google Maps.
- LIIK – liigi määramisel püüa see võimalikult täpselt tuvastada. Kui seda kohe teha ei suuda, tee liigist pilt, kuid pane tähele, et näiteks taime puhul ei oleks pilt tehtud ainult õiest, vaid ka lehtedest, nende asetusest ja kogu taimest. Siis on hiljem kergem määrata. Lindude määramisel pööra tähelepanu ka nende lennule ja häälitsusele. Kui soovid olla eriti teaduslik, siis võib lisaks eestikeelsele nimele otsida liigi juurde ka tema ladinakeelse nime. Kui aga liigini määrata ei oska, võib julgelt kirja panna ka perekonna, näiteks perekond võilill (Taraxacum).
Et sinu vaatlus oleks veelgi sisukam, lisa sellele veel täiendavat infot:
- TÄPSEM ASUKOHA KIRJELDUS – kirjelda täpsemalt, milline oli antud vaatluse asukoht. Näiteks, kui oled kirja pannud, et vaatlus toimus Lille 10 talveaia poolses küljes, siis kirjelda ka seda, kas uuritav taim kasvas maja servas, muru sees, tänavakivi vahel või parklas parkivas autos lillepotis.
- ILM – millised olid vaatluse läbiviimise ajal ilmastikutingimused. Kas sadas vihma, lund või lörtsi? Paistis päike või oli hoopis äike?
- SEOSED TEISTE ORGANISMIDEGA – kas uuritav organism oli kuidagi seotud teiste vaatluse läbiviimise kohas paiknevate organismidega. Näiteks vaatlesid linnumajas toituvat ühte rasvatihast, kuid pane kirja ka teised linnud, keda seal nägid, lisaks, millise puu küljes toidumaja rippus või milliseid seemneid lind sõi.
- TEGEVUSED – siin märkida üles, mida uuritav organism vaatluse hetkel tegi. Näiteks lind istus pesa peal või sinilill õitses. Selle info põhjal saab teha mitmeid järeldusi vaadeldud liigi kohta.
- FOTO, HELIFAIL, VIDEO – fotod, videod, helifailid aitavad samuti hiljem liiki edasi uurida ning annavad mõnikord nii sulle kui ka teistele uuritud organismi tegevusest parema kirjelduse, sest tuppa jõudes võib mõni detail meelest minna või teine linnulaul sind kummitama hakata. Loomulikult võib lisada pildi uurimisobjektist ka joonistusena.
Kuhu loodusvaatlused kirja panna?
Kõige lihtsam vaatluste ülesmärkimine toimub paberi ja pliiatsiga. Nii saad kujundada oma päeviku just selliseks, nagu just sina soovid. Lisaks on võimalik kasutada ka erinevaid interaktiivseid vahendeid:
Vaatluspäevik erinevates sotsiaalmeediakanalites:
- Instagramis pildi või storyna. Storyde puhul need salvestada ning luua näiteks Story Highlights, et kõik vaatlused oleksid ühes kohas ja hiljem ka teistele järele vaadatavad (Täpsem juhis)
- Facebookis pildialbum sinu vaatluste kohta
- Youtube videovaatlused
Lisaks on üks vahva võimalus kasutada e-raamatu vormi Book Creator (Keskkonna kasutamise inglisekeelne õpetus. Vajadusel saame koostada eestikeelse õpetuse).
Vaatlused saab kirja panna ka loodusvaatluste rakenduses (LVA, juhis) või otse loodusvaatluste lehel. Kuid nendesse keskkondadesse sisestatud vaatlused peavad olema väga korralikult tehtud, et andmebaasidesse vale informatsiooni ei satuks.
INaturalist on äpp, mida kasutatakse loodusvaatluste maratoni ajal! Lae alla iNaturalist äpp ja kaardista kõik liigid oma kodukoha ümbruses (Täpsem juhis).
Loodusvaatlusi saab teha ka rahvusvahelise Läänemere Projekti raames. Vaatlused tehakse eesti või inglise keeles – ise valid! Vaatluste sisestamiseks kasuta Legulust. Kui Leguluse kaudu oma vaatluse üles laed, siis ilmub see peagi (kui see moderaatori poolt kinnitatud on) Eesti e-Elurikkuse Läänemere Projekti harrastusteaduse lehel.
Kuidas valida vaatluseks organismi?
Igal nädalal leiab meie kodulehelt organismide või vaatlusobjektide nimestiku, kellele eriliselt tähelepanu pöörata. Lisaks nimekirjale avaldame valikus olevate liikide kohta lisamaterjali ja tegevusi, mida koolitöödele vahelduseks läbi viia saaks.
Meie poolt ette antud uurimisobjektid ei ole kohustuslikud. Kui näed looduses midagi põnevat, siis pane see kindlasti kirja ja võimalusel jaga ka teistega, kuid jagamisel pea meeles, et sa ei ohustaks teiste tervist. Seda kontrolli ka vaatluse läbiviimisel. Võimalusel tee vaatlus üksi, ära kutsu sõpra enda kaasa. Nii on teil võimalik hiljem ka oma vaatlusi võrrelda. Hoia enda ja ka teiste tervist!
Kuidas määrata liike, kui määrajat kodus ei ole ja raamatukokku minna ei tohi?
Liikide määramiseks on tänapäeval väga mitmeid online vahendeid:
- Taimemääraja
- Lindude määraja
- Samblike avastamiseks (määrajaid, levikukaarte jms.)
- Erinevate liikide määraja (ühtlasi vaatluste sisestuse võimalus): INaturalist on äpp. Määrab liigi foto järgi.
Kuidas teha vaatlusi, kui ma metsa minna ei saa?
Vaatluste tegemiseks ei ole vaja otseselt metsa minna. Ka linnas on palju loodust, mida võib-olla esmapilgul ei märkagi, kuid mis lähemal süvenemisel vägagi põnev olla võib.
Kui kodust välja minek on raskendatud, siis saab vaatlusi teha ka näiteks rõdul viibides või aknast välja vaadates. Aknast vaatlust tehes soovitame akna lahti teha, siis lööd lausa kolm või rohkemgi kärbest ühe hoobiga, saad nii värsket õhku hingata kui ka linnulaulu nautida, vaatluse läbi viia ja maja taga oma vaatlust läbi viivale sõbrale “käppa visata”.