Digikoristusnädal

1.Päev – Ava enda e-postkast ja vaata üle, milliste lehekülgede ja asutuste igakuiseid uudiskirju, reklaampakkumisi ja kliendikirju saad ning milliste meililistidega liitunud oled. Hinda kui paljusid sa nendest kirjadest päriselt avad ja loed? Katkesta ebavajalike reklaampakkumiste, uudiskirjade ja meililistide tellimused, millest sa tegelikult vajalikku informatsiooni ei saa.

Tee nii: ava ebavajalik kiri, keri kirja lõppu ja leia sealt väga väikeses kirjas link nimega “Unsubscribe”, “Loobu uudiskirjast”, “Ma ei soovi enam e-kirju saada”, jne. Vahel võib link “Unsubscribe” olla ka kirja üleval osas, kohe saatja meiliaadressi järel. Kui meililistist loobumiseks eraldi linki kirja sees pole, kontakteeru listihaldajaga ja palu end eemaldada. Kui sulle tulevad e-kirjadena ka mittesoovitud sotsiaalmeedia kontode teavitused (Facebook, Instagram, Youtube), siis need saad maha võtta enda kontode alt. Näiteks Facebooki e-kirjadena tulevad teavitused saab välja lülitada siit: “Sätted – Teated – Teavituste seaded” või “Settings – Notifications”. Selleks, et enda nö “nähtamatut” rämpsposti paremini üles leida, mine näiteks enda e-postkasti prügikasti kausta – sealt leiad need kirjad, mille oled ebavajalikkuse tõttu juba kustutanud. Ava need uuesti ja katkesta tellimine, ära jää järgmist kirja ootama – lihtne ja tõhus samm!

Kas teadsid?
Ühe e-kirja saatmine võib toota kuni 4 grammi CO2-heidet ning kui lisad e-kirjale veel pildi juurde, võib see number ulatuda 50 grammini. See omakorda tähendab, et keskmine e-posti kasutaja tekitab aastas kirju saates 135 kg CO2-heidet, mis on võrdne rohkem kui 300-kilomeetrise autosõiduga. 2020.aastal saadeti maailmas ühes päevas umbes kuni 300 miljardit e-kirja, sinna sisse kuulub ka kogu maailma rämpspost. E-postkastide sisusid, kaasa arvatud sinu oma, hoiustatakse serveriruumides ja andmekeskustes, mille toite- ja jahutussüsteemid tarbivad pidevalt suurtes kogustes energiat.

******

2.Päev – Vaata läbi kõik pilveteenused ja avalikud jagamisteenused, mida oled kasutanud – näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, Flickr jne. Eemalda vananenud dokumendid, fotod ja videod, mille oled kunagi jagamiseks ajutiselt üles laadinud ning säilita originaalfailid enda arvutis või veel parem – välisel kõvakettal.

Tee nii: Proovi meelde tuletada ka failide jagamiskeskkonnad, mida sa enam ei kasuta, aga oled kunagi kasutanud – kontrolli, mis failid seal üleval on, kas need peavad seal olema ja vajadusel tühjenda-kustuta konto. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid internetiavarustesse laiali, väldid üleliigse infomahu kuhjumist ja mäletad ka ise pikemaajaliselt, kus ja kui palju sinu isiklikest failidest asuvad. Hea nipp tulevikuks on sõpradele fotode jagamisel kokku leppida tähtaeg, kui kaua fotod kaustas kättesaadavad on ning mainitud kuupäeval need maha võtta. Või kasutada failivahetusteenuseid, milles failid teatud aja möödudes automaatselt kustuvad, näiteks WeTransfer.

Kas teadsid?
Internet ning sellega seotud seadmed võivad erinevate uuringute kohaselt täna toota kuni 4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest. Prognoosi kohaselt kahekordistub see juba 2025. aastaks. Suured andmekeskused tarbivad eri hinnangutel 1-3% globaalsest elektrienergia vajadusest, nendes hoitakse eri asutuste andmeid, sh näiteks ka sinu e-postkasti sisu, sotsiaalmeedia ja veebipoodide tarbimisandmeid ning kõike muud, mis tekib sinu igapäevase veebikasutuse käigus.

******

3.Päev – Vaata, kas sul või su lähedastel on koju seisma jäänud vana või katkine telefon, arvuti. Vii need jäätmejaama või vastuvõtupunkti, et väärtuslikud materjalid taas ringlusesse anda.

Tee nii: sukeldu kodus sahtlitesse ja otsi üles mõni seisma jäänud, vananenud ja/või katkine telefon, tahvelarvuti, sülearvuti, lauaarvuti või muu digiseade, mida sa enam ei kasuta. Seadmete remontimise, lammutamise ja uuesti ringlusesse andmisega vähendame elektroonikajäätmete keskkonnajälge, mis on kiiresti kasvamas ning välistame võimaluse, et need läbi prügilate loodusesse sattudes keskkonda reostaksid. Elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike materjalide, näiteks haruldaste muldmetallide kaevandamine ja töötlemine omab väga suurt negatiivset keskkonnamõju. Seda kahju aitab vähendada nende materjalide taaskasutamine – vii enda seade jäätmejaama, kus väärtuslikud materjalid eraldatakse ning need uutesse seadmetesse jõuavad.
Vaata lehelt kuhuviia.ee, kuhu oma seade toimetada ning vii see ära hiljemalt kampaanianädala lõpuks. Uuemaid katki läinud telefone võtavad vastu või ostavad kokku ka mõned sideoperaatorite esindused ja elektroonikapoed. Kui vähegi saab, siis mine seadet ära viima näiteks jalutuskäigul olles või autoga muid asjatoimetusi tehes.

Kas teadsid?
Nutitelefoni elutsükli mõjust on 80% seotud selle tootmisega, samas saab hinnanguliselt 98% mobiiltelefonide materjalidest uuesti kasutusse võtta. Nutiseadmete tootmine moodustab suure osa meie digitaalsete teenuste keskkonnajäljest, kuna nende valmistamiseks kaevandatakse ja töödeldakse keskkonnareostuse hinnaga haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse sinu telefoni ja arvuti ekraanis, akus, kõlaris, kaameras, kõvakettas, protsessoris, jne.

*******

4.Päev – Täna võta ette failide sorteerimine – kõigepealt mõtle välja, kui paljudes nutiseadmetes, andmekandjatel ja kaustades asuvad sinu fotod, videod (nt telefoniga filmitud videod ja allatõmmatud filmid), audiofailid (muusika ja salvestused) ning kõik sinu tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, paljud on aegunud, ebakvaliteetsed ega sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid kindlasti tuleviku jaoks säilitama?

Tee nii: Proovi neid süsteemsemalt kaustadesse korraldada. Vaata, milliseid kaustu peaksid rohkem sorteerima ja kus faile kustutama ning millised on juba korras. Leia üles enda kõige digiprügisem nurgake – kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Alusta täna kõige lihtsamate asjadega – võta näiteks ette Allalaadimiste kaust (Downloads) ja Töölaud (Desktop), kustuta ära ebavajalikud failid ja tõsta säilitamist vajavad sobivatesse kaustadesse.
Kõigi failide haldamine ja turvamine sinu digiseadmetes nõuab, et sinu seade jooksutaks programme ja uuendaks neid, kasutades seeläbi pidevalt elektrienergiat ning suurendades CO2 jalajälge. Energiasäästlikum oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei kasuta ega ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks välisel kõvakettal). Digiseade võib alati ka puruneda või ära kaduda ning siis on selles paiknevad failid kasutaja jaoks võib olla igaveseks läinud.

Kas teadsid?
Internetikasutajad tekitavad iga päev kuni 2,5 kvintiljonit (ehk miljard miljardit) baiti andmeid juurde. Ja 90% maailmas olemasolevatest digitaalsetest andmetest on loodud just viimase 2 aasta jooksul, sest interneti kasutamine üle maailma muutub aina kättesaadavamaks ja intensiivsemaks. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Seda nii otsese tegevusega enda seadmes ja veebiplatvormidel, kui ka kaudse tegevusega muid igapäevateenuseid tarbides.

Eriti tublidele:
Vaata energiaekspert Marek Muiste loengut “Digitaalse keskkonnajälje vähendamine” ja riputa enda asutusse infoplakat “Kuidas vähendada digitaalset keskkonnajalajälge A3”. Kui sul tekkis mõni küsimus, kirjuta see üles. Saad seda kirjalikult küsida reedesel Telia veebipaneelil.

*******

5.Päev – Võta ette eile sorteeritud failide kaustad arvutis, telefonis või hoopis esmaspäeval läbi vaadatud e-postkast ning ole halastamatult digihoolas. Kui need on korras, võid hoopis tegeleda enda sotsiaalmeedia, jagamisteenuste või veebibrauseri hooldamise ja ebavajalike teadete kustutamisega. Kustuta ära nii palju ebavajalikku ja mitte säilitamist väärt infot kui jõuad. Kui kõike ei jõua, vali endale üks kindel seade või kindel siht, mida soovid saavutada, näiteks tee ⅓ võrra tühjemaks e-postkast või telefoni Fotode kaust.

Tee nii:

• Arvutit või telefoni korrastades võta süstemaatiliselt ette kõik erinevad kaustad, kust tekstifaile, fotosid, videoid leida leida võid, nutiseadmes ära unusta üle vaadata, mida kõike oled sotsiaalmeediast allalaadinud.
• Kui kaustad telefonis on korras, võid piiluda hoopis rakendusi – kas kõik mobiiliäpid, mille oled allalaadinud, on vajalikud ja kasutusel? Ka need võtavad mäluruumi ning muudavad telefoni aeglasemaks ja ebaturvalisemaks, sest annad ligipääsu enda eri andmetele.
• E-postkastis sobrades käi läbi nii saadetud kui saabunud kirjade kaust. Kõige rohkem ruumi võtavad suurte manustega kirjad, näiteks fotod ja videod. Võid kasutada otsingut – näiteks Gmailis on võimalus valida laiendatud otsing “Advanced search”, kust saab eraldi otsida suurte manustega faile, mis ruumi võtavad, samuti vanuse ja märksõnade järgi kirju sorteerida. Kui mäletad, mis asutustelt oled kunagi saanud palju reklaampakkumisi, uudiskirju või arvukalt listikirju, otsi need märksõnaga üles, tee järjest linnukesed ette ja kustuta kõik korraga ära. Pärast on mõnus tunne!

Eriti tublidele:
Kirjuta üles, kui suure mahu ära kustutasid (MB, GB) ja sisesta see ka Telia üle-eestilise kampaania https://koristuspaev.digitark.ee/ lehele. Vaata kell 11:30 otseülekannet digiprügi ja küberturvalisuse paneeldiskussioonist Telia Eesti Facebooki lehel. Esinejateks on Telia Eesti küberturvalisuse valdkonna juht Aigar Käis ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri energeetikaekspert Marek Muiste. Räägitakse lähemalt digiprügist ning sellest, millist mõju omavad ripakile jäänud andmed küberturvalisuse juures. Küsimusi saab esitada Facebooki otseülekande ajal, postitades need kommentaaridesse. Paneel jääb hiljem järelvaadatavaks.

Kas teadsid?
Värskes uuringus hinnati populaarsemate rakenduste ja platvormide kasutamisega kaasnevat ligikaudset süsinikuheidet, veekulu ja maakasutust ning leiti, et vaadeldud platvormidest on suurim jalajälg Netflixil, seejärel tulevad Youtube, Zoom ja TikTok ning väikseim jalajälg nendest on Facebookil. Järeldustest selgus, et mida suurem on video osakaal rakenduses, seda suurem on ka selle rakenduse süsinikuheide. Interneti üks suurimaid energiatarbijaid ongi videopildi edastamine, eri hinnangutel tarbib kuni 80% võrgu andmemahust ära liikuv pilt – saadete ja filmide vaatamine, muusikavideod, videoga veebivestlused, arvutimängud, jne. Seega kui tahad neid keskkonnasõbralikumalt teha, siis selline väike asi nagu video vaatamine HD asemel SD resolutsiooniga vähendab selle tegevuse jalajälge kuni 86% ning see muutus ei pruugi isegi sinu vaatamiskogemust häirida.

******

6. ja 7. päev – Lõpeta see tagasivaatega ja ühe mõnusa digipuhkepäevaga. Kirjuta nädalavahetuse jooksul Facebooki ürituse 30.01 ilmuva postituse all kommentaar, mitu ülesannet jõudsid(te) nädala jooksul kaasa teha, kui põhjaliku digikoristuse läbi viisid ja millise hea harjumuse enda igapäeva digikäitumisse juurutad. Ehk on sul mõni eriti hea digiprügist hoidumise näpunäide, mille sel nädalal avastasid ja teistele soovitada tahad? Jaga oma mõtteid meiega ja julgusta teisi!

Lisaks võta enda valitud päeval seadmetest puhkepaus, täiesti tehnoloogiavaba päev, kus sa arvutit ega nutitelefoni ei kasuta. Sest parim viis digijäätmeid vähendada on neid üldse mitte tekitada. Liigu looduses, tegele hobidega ja veeda sel päeval aega oma lähedastega. Mõtiskle selle üle, kui suur roll on sinu elus digiseadmetel, kui palju nad sinu elule juurde annavad, aga ka sellele, kui palju nad sinu aega ära võtavad ja infomüra juurde loovad?

Eriti tublidele:
Nädala lõpus võid koostada enda jaoks ülevaate nutitelefonis viibitud ajast – vali Seaded – Ekraaniaeg ning kirjuta välja, kui kaua sel nädalal iga päev telefonis asjatasid. Kas see on rohkem või vähem kui arvasid?

Vabalt valitud digipuhkepäeval mine loodusesse! 29.-31.jaan toimub Eesti Ornitoloogiaühingu talvine aialinnuvaatlus. Prindi välja kõige tavalisemate aialindude määramis- ja lugemistabel ja pane kirja, kes sinu akna taga või kohalikus pargis käivad – https://www.eoy.ee/talv/.

Kas teadsid?
Kogu maailma inimesed veetsid 2019. aastal internetivõrku ühendatult kokku 1,2 miljardit aastat, sellest veidi üle ühe kolmandiku sotsiaalmeedias. Keskmine inimene veedab iga päev internetis 3-6 tundi, maailma keskmine näitaja inimese kohta 2019. aastal oli 6 tundi ja 42 minutit päevas internetis. Mida selle ajaga veel teha saaks?