Tartu loodusmaja veesilm – Pargi tiik on inimeste valmistatud ja vett lisandub siia sadude ajal. Tiiki juhitakse ka nõlval asuva käiguraja sadevesi.
Veesilm on väike, kuid pakub võimalust lindudel joomas käia ning mitmetele väikestele olenditele sobib see ka koduks.
Seened loodusmaja pargis – Loodusmaja pargis on viimase 4 aasta jooksul leitud ja määratud umbes 20 seeneliiki. Igal aastal seenenäituse ajal septembris on ka osa meie pargi seentest ajutiselt tähistatud. Siin kasvavad tamme-kivipuravik, lehise- ja kuldtatik, erinevad sirmikud, tindikud, murukera, mürkšampinjon jt.
Linnud loodusmaja pargis – Tartu loodusmaja pargis pesitsevad mitmed linnaloodusele iseloomulikud liigid nagu rasva- ja sinitihane, hallvares, põld- ja koduvarblane, rohevint jt. Oleme 5 aasta jooksul märganud siin pargis või siit üle lendamas 46 liiki linde. Meie pargis on puudele kinnitatud ka puidust linde (8 liiki), mille abil noored loodusvaatlejad saavad binokli käsitlemist harjutada.
Taimed loodusmaja pargis
– Loodusmaja ees kasvav palsamnulg (abies balsamea) on meile väga oluline. Selle Põhja-Ameerika päritolu puu ees pidi taanduma uue loodusmaja esialgu kavandatud asukoht: jätsime väärikale puule võimaluse maja külje all elu jätkata.
– Loodusmaja taga elab mitmesaja aasta vanune harilik tamm (quercus robur). See taimhiiglane on kui loodusmaja valvur ja kaitsja ning positiivse energia jagaja. 1986. aastast kuulub Tartu linna kaitsealuse põlispuude loendisse, tema arvatav vanus küünib umbes 400 aastani.
– Vana harilik vaher (acer platanoides) ei ole eriline puuliigina, ent on meie pargi elustikupuu – loodusliku mitmekesisuse tagaja. Just vanad puud on olulised elurikkuse kandjad: nendes leiavad endale elupaika nii samblad, samblikud, laululinnud, pisiimetajad, seened kui ka putukad. Meie pargi elustikupuus elavad hakid, suur-kirjurähn, tihased ja palju eri liiki putukaid.
Istutusalad:
– Varjupeenrasse on valitud peamiselt Eestis looduslikult kasvavad varjutaimed, nagu näiteks harilik kopsurohi ja eri liiki sõnajalad (Harilik laanesosõnajalg, ohtene sõnajalg). Kodumaiste liikide sekka on istutatud ka mõned võõrast päritolu, ent samade nõudlustega ilutaimed.
– Turbapeenra eesmärk on tutvustada happelistel pindadel (nt. rabas) kasvavaid taimi. Puhmastest kasvavad siin harilik mustikas, pohl, sinikas, kanarbik ja jõhvikas. Sellest peenrast leiab ka madalaid puittaimi, nagu madal kask ja vaevakask. Turbapeenrale juhitakse osadelt pargi käiguradadelt sadevesi, mis aitab hoida siin suuremat niiskust kui teistel peenardel.
– Viljapuuaias on säilitatud vanad puud ning nende alla istutatud levinumad marjapõõsad. Seal kasvavad must aroonia, must sõstar, punane sõstar, valge sõstar, aed-karusmari, maguskirsipuu, aed-õunapuu ja aed-ploomipuu. Valminud viljadega ehime loodusmajas kannuvett ja rikkalikuma saagi korral sööme niisama, kuivatame, teeme mahla või moosi
– Kiviktaimla istutusalal saab näha taimi, kelle kodu looduses on päikesepaistelistel ja valgusrikastel kallakutel: kaukaasia hanerohi, kobarkivirik, valge kukehari jt.
– Nõlvapeenar on sobilik just põõsaste, nagu harilik ebajasmiin, harilik kibuvits, harilik pihlakas ja harilik sirel tutvustamiseks.
– Toidupeenra eesmärk on teha tuttavaks meie levinumad söögi- ja maitsetaimed. Siin saab harjutada istutamist, rohimist kui ka saagi koristamist. Meil on kolm toidupeenart:
– Tervisepeenral saab näha enamlevinud ravimtaimi: piparmünti, salveid, sidrunheina, kõrvenõgest, teelehte.
– Söögipeenral kasvatame köögiviljataimi, nagu kõrvitsalised, tomat, lattuba ja lehtsalat.
– Maitsepeenral on kasvamas kõige tavalisemad maitsetaimed, nagu aedpetersell, harilik rosmariin, murulauk jt.
– Maitsetaimed – Maitsetaimed on loodusmajas väga hinnatud ja nende kasvatamiseks oleme rajanud eraldi maitsetaimedele püramiidpeenra, millel kasvavaid basiilikut, lauke, tilli jt taimi kasutame loodusmaja köögis.