Kivirada: Peeneteraline päevakivi gneiss

Gneiss on moondekivim, mis tähendab, et seda on muutnud kuumus ja rõhk sügaval maa sees. Gneissid sarnanevad graniitidega, kuid neil on ainulaadne triibuline või ribaline välimus. Gneissi liike on palju ja nende nimetused pärinevad sageli neis sisalduvatest konkreetsetest mineraalidest. Seda konkreetset gneissi nimetatakse päevakivi gneissiks, kuna see sisaldab palju päevakivi, mis on üks levinumaid mineraale maakoores.

Selle kivimi pisikesed kristallid on peeneteralised, mis tähendab, et need on nii väikesed, et nende nägemiseks võib vaja minna luupi. Päevakivi ise on heledates toonides, näiteks valge või roosakaspunane, ja moodustab gneissi heledad triibud.

Kas teadsid, et Gröönimaal leidub gneisse, mis on Maal kõige vanemad – kuni 4 miljardit aastat vanad?

Ülesanne: vaata kivi lähemalt! Kas suudad näha eri värvi mineraale? Milliseid on selles kivimis rohkem: kas tumedaid või heledaid täpikesi (mineraale)?