Kivirada: Viiburgiit
Kõik rändrahnud, mida sa Eestimaalt leida võid, on siia toonud suur liustikujää viimasel jääajal – nii umbes 10 000 aastat tagasi. Kui Eestit katnud liustikujää sulama hakkas, kogunes sulavesi selle serva ette. Järjest kogunevast sulaveest moodustus lõpuks tohutu suur jääpaisjärv. Seda nimetati Balti jääpaisjärveks ning see oli tänase Läänemere ürgne eelkäija.
Kivim, mida sa praegu lähemalt uurid, on viiburgiit. See on rabakivigraniidi eriliik, mis avastati esimest korda Kagu-Soomes. Temagi on siia loodusmaja hoovi toonud suur mandriliustik tuhandeid aastaid tagasi. Viiburgiidi teevad silmapaistvaks ümarad punased või roosad kaaliumpäevakivikristallid, mida ümbritsevad kaltsiumpäevakivi ehk plagioklaasi rohekad servad. Need täpilised kivimid on oma nime saanud Soome Viiburi Rabakiviplutooni järgi.