Missuguseid inimkatseid (tohib) teha?
Missuguseid inimkatseid (tohib) teha?
Koolitus toimus 30.septembril 2018 Pernova loodusmajas.
Koolituse koostajad ja läbiviijad: Anne Laius, Kadri Pulk
Eesmärk
- tutvustada igapäevaelulisi inimese füsioloogiliste näitajate mõõtmise vahendeid ja analüüsida nende usaldusväärsust;
- kujundada mõõtmisvahendite kasutusjuhendite kasutamise oskust;
- arendada uurimuslikke oskusi juhitud, struktureeritud ja avatud tööjuhendite kasutamise abil;
- arendada koostöö- ja kommunikatsioonioskusi;
- arendada tervise-alast teadlikkust ja oma tervise-alaste otsuste vastuvõtmise ja põhjendamise oskust;
- kujundada tolerantsust ja üldinimlikke ja tervise-alaseid väärtushinnanguid.
Meetodid
- teoreetiline sissejuhatus miniloengu vormis;
- uurimusliku töö kavandamise ja läbiviimise etappide tutvustamine;
- juhitud uurimusliku töö läbiviimine;
- struktureeritud uurimusliku töö läbiviimine;
- avatud uurimusliku töö läbiviimine;
- uurimuslike tööde tulemuste analüüsimine ja järelduste tegemine;
- rühmatööde tulemuste esitlemine;
- arutelu, koolituspäeva tagasisidestamine, enesehinnangute andmine oma uurimuslikele töödele;
- kodutöö andmine ja selgituste jagamine.
Päeva jooksul saavad osalised läbi teha oma vabal valikul ja vabas järjekorras järgmisi inimese tervist ja füsioloogiat käsitlevaid uurimisi/mõõtmisi:
- Inimese DNA eraldamine;
- Keha koostise (KMI, rasvasisaldus) mõõtmine;
- Kehatemperatuuri mõõtmine;
- Kommide alkoholisisalduse mõõtmine;
- Puhumise kiiruse mõõtmine (kopsumaht);
- Infrapunatermomeetriga pinnatemperatuuri mõõtmine;
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine;
- Käe surumistugevuse mõõtmine;
- Karastusjookide suhkrusisalduse ja pH mõõtmine;
- Mineraalvete soolade sisaldus ja pH;
- Pagaritoodete pH mõõtmine;
Katsevahenditeks on: keha rasvamõõtur; kehatemperatuuri digitaalne termomeeter; alkomeeter; anemomeeter; spiromeeter; infrapunatermomeeter; vererõhumõõtja; käsidünamomeeter; pH- mõõtja; pH indikaatorribad; glükomeeter; suhkrusisalduse, testribad; Vernieri soolsuse sensor; pinna pH-meeter.
Pärast lühikest tänapäeva inimeste terviseprobleemide (vähene liikumine, ülekaalulisus, suhkru- ja soola liigtarbimine, alkoholi liigtarbimine, südame- ja veresoonkonna haigused, allergiad jne) tutvustavat loengut antakse ülevaade inimese füsioloogiliste näitajate igapäevase monitooringu mõõturitest ja nende usaldusväärsusest ja nende kasutamise võimalustest ja piirangutest tervise-alaste otsuste tegemisest. Samuti tutvustatakse nende vahendite muul otstarbel kasutamise võimalusi praktilistes töödes.
Töö toimub individuaalselt (DNA eraldamine); rühmades – I praktiliste tööde seeria struktureeritud uurimuslikke töödena) ja II tööde seeria (avatud uurimuslike töödena).
Miks koolitusel osaleda?
Õppepäev on üles ehitatud aktiivõppe vormis, mille käigus teevad õppijad algul läbi samm-sammult etteantud juhitud praktilise DNA eraldamise katse ja saavad kõikide töö etappide kohta detailsed juhised ja selgitused, mõistmaks töö sisu ja olema võimeliseks tegema teaduslikke järeldusi.
II seeria jooksul teevad rühmad läbi vähemalt 2 uurimuslikku tööd oma valitud vahenditega, mille puhul juhendaja struktureerib töö probleemi määratlemise, uurimisküsimuse etteandmise ning mõõdetavate muutujate valikuga. Selle töö käigus muutuvad õppijad nn ekspertideks antud töö läbiviimisel, sest nad põhjalikult tutvunud mõõtevahendite kasutusjuhenditega, välja töötanud töö metoodika ning võivad andmekogumisel juhendada teiste rühmade liikmeid, kes tulevad nende valimisse oma füsioloogilisi näitajaid mõõtma, sest inimeste suure mitmekesisuse tõttu peaks mõõtmistesse olema kaasatud kõik osalejad.
III seeria uurimuslikud tööd on juba avatud uurimused, kus õppijad ise määratlevad probleemi, püstitavad uurimisküsimuse ja planeerivad katse.
Tagasiside osalejatele
- rühmatööde esitluste arutelu ja suuline tagasisidestamine;
- iga õppija on oma läbitehtud töö kohta saanud vastavasse registreerimiskaardi lahtrisse erineva-värvilised kleepsud, mille arv näitab päeva lõpuks, mitu uurimuslikku tööd on kas läbiviidud või milles on osaletud. Päev on olnud edukas, kui üle poolte võimalikust 11-st tööst on osaletud.
Päevakava
11.00 – Sissejuhatus
11.20 – Teoreetiline sissejuhatus moodulisse MISSUGUSEID INIMKATSEID (TOHIB) TEHA?
12.30 – Sirutuspaus
12.45 – Aktuaalsed teemad inimese füsioloogias.
DNA eraldamise katse
14.15- Lõuna
14.45 – Erinevad inimese füsioloogiaga seotud katsed rühmades I
16.15 – Sirutuspaus
16.30 – Katsed rühmades II.
Katsete tulemuste analüüsimine, järelduste tegemine, tagasi-
sidestamine; enesehinnangute andmine tööde registreerimiskaartide alusel.
18.00 – Koolituse lõpp
Koolituse materjalid
- Koolituspäeva slaididemo (LISA 1)
- Mõõtmisvahendite loetelu ja hinnakiri (LISA 2)
- DNA eraldamise tööjuhend (juhitud uurimuslik töö) (LISA 3)
- Struktureeritud uurimusliku töö juhendi näidis (LISA 4)
- Avatud uurimusliku töö juhendi näidis (LISA 5)
- Mis on loodusteaduslik uurimustöö (LISA 6)
- Probleem, eesmärk, hüpotees õpilaste uurimistöödes. Esitlus (LISA 7)
Teoreetilised lisamaterjalid täiendavaks lugemiseks:
- Martin Hanson. Asenda suhkrurikkad maiustused tervislikumate alternatiividega
- Tuul Sepp ja Siim Sepp. Surmav sõltuvus, mida ühiskond ei teadvusta
- Vita Mera. Kehalise koormuse mõju organismile I osa
- Karastusjookide kurb anatoomia
- Kas pudelivesi on ikka tervislikum kui kraanivesi?
- Alkoholi toime
- Siim Sepp. Rohke soolatarbimine viib südamehaigusteni