Laenutatavad näitused

Näitus on sündinud samanimelise üleeuroopalise fotokonkursi tulemustest, jagades lugusid ja hetki erinevatest kogemustest toidu kasvatamisel ja toiduga koos kasvamisest. Iga foto juures on autori mõtted, miks peeti oluliseks just seda hetke jäädvustada ja kuidas foto sündis. Fotosid täiendavad haridusliku sisuga lühitekstid toidu mahedalt kasvatamise eelistest ja eripäradest.

2023. aastal toimus üleeuroopaline fotokonkurss “Kasvades oma toiduga”, mis kutsus üles jäädvustama hetki oma aias. Oodatud olid fotod nii õppe- kui kogukonnaaedadest, aga ka koduaedadest. Fotodega sai jagada lugusid uhkest saagist, ebaõnnestumistest, (õppe)aedades ühiselt toimetamisest, aiapidaja sõpradest ja konkurentidest nii looma- kui taimeriigist. Konkursile laekus kokku 1102 tööd, enamus neist Eestist. Fotosid saadeti ka kaugemalt – Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Hispaaniast, Gruusiast, Montenegrost ja Suurbritanniast. Näituse kolm põhiteemat olid “mustrid aias”, “aed lähedalt” ja “töökas aed”.

Valikut fotokonkursi võidutöödest saab vaadata konkursi Facebooki fotogaleriist.

Fotokonkurss ja näitus sündisid Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekti “Kasvades oma toiduga” ja Rohelise kooli programmi raames.

• Näitus koosneb 21 komposiitmaterjalist plaadist, ühe plaadi mõõt on 74x74cm, plaadil riputusaasad. Näitust täiendavad kahes raskusastmes töölehed (A5) õpilastele.

Laenutatav alates jaanuarist 2025!

2023. aasta suvenäituse baasil koostatud rändnäitus räägib rõivaste lugusid. Teemadeks on erinevate materjalide päritolu, ajalugu, omadused, kasutusvõimalused, tootmise ja arendamise tehnoloogiad, samuti nende keskkonnamõjud. Riided meie seljas on üks kõige igapäevasemaid asju – täitsa hea on teada, millest on tehtud meie riided, kuidas erinevaid materjale toodetakse, milline on nende mõju keskkonnale ja millised on meie valikud.

• Näituse tutvustus koos allalaetavate materjalidega (allikad, stendide failid, näituse allikad, töölehed jm) asub siin.
• Näitus on eesti ja inglise keeles, saab laenutada ka ainult eesti või inglise keeles (suured riputatavad stendid).

Näituse loomist toetas Eesti Teadusagentuur.

KÜSIMUSED, MILLELE NÄITUSEL VASTUSEID LEIAB:

Miks saab viltida lambavilla aga mitte koeravilla? Kuidas töötab Core-Tex materjal? Miks tuleb õues kuivanud pesule juurde eriline meeldiv lõhn? Milliseid riideid tehakse puidust ja milliseid plastpudelitest? Miks linased kangad vajavad sirgeks triikimisel kõrgemat kuumust kui siid? Mida jutustavad sildid meie rõivastel? Kes leiutas takjakinnise ja kuidas ta selleni jõudis?

MIDA NÄITUSEL TEHA SAAB?

Näitusel saab suurendusega vaadata erinevaid kiudusid, materjale ja kangatüüpe, mängida nööbimeres, uurida Malle ja Pelle rõivaste teekonda, tutvuda viie T-särgi isikliku elulooga, avada ja jälle kinni panna nööpe, pandlaid, haake, trukke ja trippe, otsida silte enda riietelt ja kohapeal olevatelt rõivastelt. Näitusel on mängimise võimalusi, ajarännakuid edasi ja tagasi. Saab proovida kedervart ja nööbi õmblemist ja arutleda, mis see mood on ning mõelda, mis saab meie rõivastest peale kandmist. Olemas on ka lihtsad töölehed.

NÄITUSE TRANSPORT

Näituse transpordiks on kõik näituse osad pakendatud taaskasutusmaterjalist (Eesti Teadusagentuuri vanadest kangatrükiga kuulutustest) õmmeldud kottidesse. Transpordiks on vajalik kas kattega järelkäru või kaubiku tüüpi auto või koolibuss või mõni muu pisut suurem sõiduk. Transpordi korraldab laenutaja. Vajadusel saab erikokkuleppel kaaluda ka loodusmaja transpordiabi eraldi teenusena.

 

 

NÄITUSE RUUMIVAJADUSED

Näitus vajab stendide riputamise võimalust (kas siinid, riputuskonksud seintel vm.). Stendid võivad olla ka üldkasutatavas avalikus ruumis (fuajee, koridorid jms) ja ei vaja järelevalvet. Ülejäänud eksponaadid peaks olema järelvalvega ruumis. Kogu näitus vajab ca 50-60 ruutmeetrit ruumi.
Lisaks laenutatavale mängudele ja vahenditele on vaja laenutaja poolt mõned lauad ja toolid, elektrivõimalus stereomikroskoopidele.

• Rändnäituse elementide detailne nimekiri ja suurused

 

Näitus “Kuues laine”, mis tutvustab erinevaid elurikkuse vähenemise ja liikide väljasuremisega seotud teemasid, arutleb Antropotseeni olemuse üle ja otsib võimalusi, kuidas saaksime ise elukeskkonda hoida.

Väljapanekul käsitletakse teemasid nii looma kui ka taimeriigi liikide ja elupaikade hävinemise põhjustest, kliimamuutuste ja erinevate tööstusharude rollist sellest, samuti invasiivsete võõrliikide mõjust elurikkusele. Näitusel räägitakse ka elurikkuse edulugudest – liigid, mille kaitsmisel on isendite arvukus tõusmas ja elupaigad taastumas. “Kuuenda laine” eesmärk on peegeldada teiste liikide kurbloolisi saatusi inimese enda eduloo taustal ning aidata teadvustada, et need lood käivad paratamatult käsikäes ja on suures osas meie enda kirjutada.

Näitus “Kuues laine” sündis koostöös bioloogi ja looduskaitsja Rein Kuresooga, kes koostas tekstid ja on ka illustratsioonide autor. Rahaliselt toetas näitust SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Näituse kogu sisuga saab tutvuda eraldi veebilehel, kus on lisaks rändnäituse laenutatavate elementide failidele ja allalaetavatele töölehtedele ja lisaülesannetele ka mahukas lisateemade osa, nõuandeid igapäevaseks valikuteks. Veebilehe aadress on https://kuueslaine.tartuloodusmaja.ee/

Näituse kõik materjalid on eesti ja vene keeles. Rändnäituse laenutatavas komplektis on 14 roll-up stendi, mälestustahvlid kümnele väljasurnud liigile, töölehtede komplekt paljunduseks, ülesannete komplekt kasutamiseks ning õpetajaraamatud, mis jäävad laenutajale.

Näitusel „Elu putuka/na/ta/ga” saab sügavuti aimu, kuidas toimib maailm koos putukatega, milline oleks see ilma putukateta ja kuidas on elada putukana oma kitiinkestas. Põhjalikult avatakse putukate ja inimeste vastastikuseid mitmekülgseid suhteid nii vaenulikest sõbralikeni kui ka kasulikest üksteist kahjustavateni. Näitus sobib erinevatele vanusegruppidele, vanemate abiga saavad putukauurijaks ka väikesed külastajad ja uusi huvitavaid fakte leiab kindlasti ka täiskasvanud kogenud putukahuviline.

Putukanäitus koosneb järgmistest põhikomponentidest: telk ja alusvaip, 3 putukate kangapuslet, tekstid 3 riputusjalal (6 kuusnurkset plekist infostendi), avastuspunktid koos kangast info”linikutega” (klotsimäng, mesilaste tooted, putukad klaaskarpides, Aliase-kaardid, keeratav eluringi ketas, putukalabor binokulaari ja petri-tassidega), puidust põnevate faktide taru. Lisaks slaidiesitlus, lamineeritud näituse teejuht ja töölehed paberil, putukate digitaalse mängu juhend paberil.

Tekstid ja fotod on loonud putukateadlane Urmas Tartes. Näituse projektijuht on Krista Tomson.  Näitus on kahes eksemplaris, lisaks loodusmajale on üks näituse eksemplar saadaval ka Sagadi metsakeskuses: tiina.reintal@rmk.ee.

Näitus annab külastajale võimaluse mõtiskleda keskkonna ja inimeste vahelise suhte üle. Teekonna läbivaks küsimuseks on kuidas hoida paradiisi, kus elame? Paradiisi külastaja saab heita pilgu erinevatele teemadele: looduse jõud ja ilu, meie argipäevase tegevuse mõju keskkonnale, ühekordsete toodete mõistlikkus või mõttetus, keskkonnasõbralikud eluviisid. Interaktiivsel teekonnal saab liitreaalsuse abil teha tutvust Eesti ja Läti tuntud inimeste igapäevast elu puudutavate valikutega.

Näitus koosneb järgmistest osadest: 1 interaktiivne multimeedia kiosk (puutetundlik ekraan vineerist postamendil, vajab elektrienergiat ja internetti), 6 vineerist postamenti koos jäätmenäidistest eksponaatidega, 1 puukujuline vineerist postament koos fotode ja 1 tahvelarvutiga, 1 vineerist fotostend pildistamiseks “Aadam ja Eeva”. Tegemist on suuremahuliste objektidega, mis nõuavad transpordiks väikebussi. Detailsem kirjeldus, sh eksponaatide mõõdud on SIIN.

Näitus on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused” raames.

Meie mänguline näitus kutsub märkama elusolendeid, keda me alati tähele ei pane, ning hoolima linnas elavatest taimedest ja loomadest. Väljapanek tutvustab inimese looduslikke naabreid linnas ning pakub mõtlemisainet elukeskkonna ja kodu väärtustest. Millise elukeskkonna me oleme loonud nii endale kui ka taimedele ja loomadele?

Näitus on valminud loodus- ja loomeinimeste koostöös. Hea elukeskkonna toimimise jaoks on vaja arvestada üksteise vajadustega. “Meil on vaja mõista looduse väärtust linnakeskkonnas. Kui linnas on loodust, siis on ka inimesel seal mõnusam elada, sest inimene on osa loodusest – isegi siis, kui me seda unustama kipume,” ütleb näituse koordinaator Annelie Ehlvest.

Näitus koosneb järgmistest osadest:

See on meie andmetel algupärane ja maailmas esmaesitlusel olev mõõteriist, millega saab mõõta 20 erineva looma- ja taimeliigi inimtaluvust ehk hemeroobsust. Mõni esindatud liikidest eelistab elada inimesega koos, teised hoiavad aga meist võimalikult kaugele. Kes kuidas käitub – seda saab uurida näitusel ja mõõta hemeromeetril. Võimalus on veel eelnevalt täita inimsallivuse ennustusleht ning seejärel hemeromeetriga kaaluda, kuidas eri liigid tegelikult meisse suhtuvad. Oma arvamust väljendavad teiste seas kodutuvi, sulgsuulane, lendorav, kodukakk, vaaraosipelgas, harakkuljus jt.

 

 

 

 

 

Linnaplaneerimise mäng

Pakub võimalust kujundada oma linna, andes ette piirid ja kasutada olevad võimalused. Rollimäng annab vihjeid, milliseks võiks kujuneda linn, kui selle planeerimises saaksid võrdväärse linnaelanikuna sõna sekka öelda ka siil, kobras, nahkhiir, kiritigu, vaarosipelgas ja teised olendid. Milliseks võiks kujuneda üks linnaplaneerimise koosolek, kui ressursikitsikuse tingimustes peavad kõik jõudma kokkuleppele, kas ehitada ja arendada korrus- või eramaju, kas eelistada ostukeskust või hoopis parki? Mäng eeldab pisut aega ja süvenemist ning vajab 5-22 mängijat korraga, et üks linnaplaneerimise koosolek õige hoo sisse saaks. Aga tegutsemisvõimalus on ka väiksema seltskonnaga või hoopis üksi oma linna kujundades. Ja unistustelinna võib kujundada nii inimese, piiritaja kui orava eelistustest lähtudes…

Helid ja müra on taustaks peaaegu igal pool, kus me liigume. Mis on müra? Mis on vaikus? Kuidas kajab ostukeskus ning mis hääli kuuleme jõeluhal või metsas? Kuidas mõjutavad helid linnaelanike tervist, enesetunnet ning elukvaliteeti? Näituse heliosa annab võimaluse kuulata ja vaadata erinevaid helipilte Tartu linnast ja selle ümbrusest.  Helimaastik on sama mitmekesine kui mitmekesine on linn tervikuna. Müramõõtja on olnud abiks helipiltide iseloomustamisel.

Näituse valmimisele on nõu ja jõuga kaasa aidanud Rein Kuresoo, Epp Margna, Veljo Runnel, Liina Margna, Toomas Kalve, Eleonora Kampe, Peeter Laurits, Leelo Laurits, Paavo Pedmanson, Kati Naarits, Liina Tuulik, Arne Ader, Lea Tuvikene, Urmas Tartes, Aivo Tamm, Sulev Kuuse, Arvi Tragel, Vello Liiv, Vallo Kalamees, Merike Linnamägi, Liis Sipsaka, Val Rajasaar, Mart Jüssi, Mari Jüssi, Janika Ruusmaa, Kersti Sõgel, Tiina Viiol, Kalju Eit, Eva-Liisa Orula, Anneli Ehlvest, Helle Kont, Sirje Janikson, Ene Örd, Jaanus Elts jt.

Rändnäitus on mõeldud põhikoolidele. Näitus propageerib igapäevast jalgrattaga liikumist, annab ohutu rattasõidu kohta suuniseid ja tutvustab vajalikke liiklusreegleid (k.a. uut liiklusseadust). Näitus koosneb 11 PVC paneelist ja vibujalast, kaardimängust ning üle 30 erinevast õppematerjalist (õpikud, töölehed, voldikud, DVD-d jne). Näitus on saadaval ka venekeelsena.