KÜLASTAJALE
Õueraamatukogu – Väike pargiraamatukogu pakub pargi külastajatele võimalust mõnusas keskkonnas jalga puhata ja soovi korral loodusalast lugemisvara kasutada.
Soovide kivi kannab muinasaja lohukivide pärimust. Mänguline rituaal, et teise kiviga lohukohta kopsides või hõõrudes läheb vaikselt mõeldud salasoov kunagi täide, annab pärandkultuuri tunnetuse.
Mänguplatsid – Pargialal on mängimiseks ja õppimiseks erinevaid võimalusi. Erinevate puitude kõla, värvi ja mustritega saab tutvuda ksülofoni mängides; kolmes erinevas liivakastis saab mängida erinevate liivadega (Piusa karjääri valge kvartsirikas liiv jt). Kopra pesakujuga onn, päris kopra hambajälgedega oksad ja tüvejupp, kopra elu tutvustav stend, saarma liurada, väike karussell ja tasakaalurada pakuvad lustimisvõimalusi väiksematele pargikülastajatele.
- Kopra pesa loob suurepärase võimaluse tutvuda ühe meie suurima närilise eluviisiga. Selline pesakuhil on noore kopra originaalsuuruses kodu. Igal aastal kannab kobras kuhilasse puid juurde, nii, et vanade kobraste pesad on kõrgemad. Pesasse sisse pugedes saab ennast seal mänguliselt tunda koprana.
- Liivakastides saab värvust ja tera suurust võrreldes avastada kolme liiva erinevusi. Selgelt eristub teistest Piusa karjääri valge kvartsirikas klaasiliiv. Erineva tekkelooga liivade hulgas on ka Tartule iseloomulik punaka tooniga liiv, mis pärineb devoni ajastu liivakivist.
- Saarma liurada on saanud oma nimetuse selle järgi, et ka metsloomadele meeldib vahel mängida ja mööda libedat nõlva liugi lasta. Meie looduses kuluvad just saarmad nende väheste imetajate hulka, kes niimoodi lustivad.
Kui kõik Tartu loodusmaja pargi atraktsioonid on juba ära proovitud aga tahaks veel miskit toredat pere ja sõpradega teha, siis meilt saab nüüd mõnusaks ajaveetmiseks laenutada lõbusaid ja haaravaid õuemänge! Täpsema info ja mängude nimekirja leiate siit.
ÕPETAJALE
Rändkivide rada – Rändkivi rada jutustab mandrijääga siia kandunud kristalsetest kivimitest. Need tard- ja moondekivimid on välja tulnud loodusmaja ja naabermaja ehituse kaevandist. Kividel on QR-koodid, mille avamise järel saab infot kivimi mineraalse koostise ning suuremate rändkivide kohta Eestis.
Kompostikastid – Loodusmajas tekkivad biolagunevad jäätmed komposteeritakse aianurgas asuvates kastides. Siia jõuavad orgaanilised jäätmed köögist, samuti talveaia ja peenarde hooldusel tekkiv taimepraht. Kastides saab tutvuda looduse ringkäigu lagunemise põhitõdedega. Igal kevadel kaevame kompostikastid läbi ja sõelume tekkinud kompostmulla. Saadud mulda kasutatakse loodusmaja pargis lillepeenardes.
Päikesekell – Päikesekella osuti vari näitab pilvitul päeval kellaaega ja kuupäeva. Kellaaeg on vööndiaeg ehk talveaeg. Suveajal tuleb osuti näidule 1 tund juurde liita. Graniidist alusele kujundatud kell aitab omandada teadmisi astronoomiast, matemaatikas ja geograafiast. Kella autor on Kalev Koppel, kivitööd tegi ja kella paigaldas meister Rein Karus.
Istutusalad:
– Varjupeenrasse on valitud peamiselt Eestis looduslikult kasvavad varjutaimed, nagu näiteks harilik kopsurohi ja eri liiki sõnajalad (Harilik laanesõnajalg, ohtene sõnajalg). Kodumaiste liikide sekka on istutatud ka mõned võõrast päritolu, ent samade nõudlustega ilutaimed.
– Turbapeenra eesmärk on tutvustada happelistel pindadel (nt. rabas) kasvavaid taimi. Puhmastest kasvavad siin harilik mustikas, pohl, sinikas, kanarbik ja jõhvikas. Sellest peenrast leiab ka madalaid puittaimi, nagu madal kask ja vaevakask. Turbapeenrale juhitakse osadelt pargi käiguradadelt sadevesi, mis aitab hoida siin suuremat niiskust kui teistel peenardel.
– Kiviktaimla istutusalal saab näha taimi, kelle kodu looduses on päikesepaistelistel ja valgusrikastel kallakutel: kaukaasia hanerohi, kobarkivirik, valge kukehari jt.
– Nõlvapeenar on sobilik just põõsaste, nagu harilik ebajasmiin, harilik kibuvits, harilik pihlakas ja harilik sirel tutvustamiseks.
– Toidupeenra eesmärk on teha tuttavaks meie levinumad söögi- ja maitsetaimed. Siin saab harjutada istutamist, rohimist kui ka saagi koristamist.