Tartu loodusmaja talvise koolivaheaja kolmepäevane „Loodusesõprade linnalaager“ toimub 4. – 6. jaanuaril loodusmajas ning ootab loodus- ja loovushuvilisi 1.-3. klassi õpilasi liituma!
Laagri tegevused toimuvad Tartu loodusmajas, Lille 10 kell 11.00 – 15.00
Loodusmaja linnalaagris saab kõigi meeltega loodust tundma õppida! Mängime lõbusaid mänge nii õues kui toas, tutvume ja toidame loodusmaja loomatoas ja talveaias elavaid eksootilisi lemmikloomi, joonistame ja meisterdame erinevatest taaskasutusmaterjalidest. Ühes rühmas saab osaleda 10 last, kokku on laagris 3 rühma (rühmade vahel ühistegevusi ei toimu). Kõik rühmad saavad laagri jooksul kordamööda osaleda kõigis tegevustes. Laagrijuhendajateks on Tartu loodusmaja ringiõpetajad.
Osalustasu 50 eurot, sisaldab sooja lõunat ja ühte näksipausi.
Kutse koolitusele „Erivajadustega noorte noorsootöösse kaasamise tõhustamine“
Koolitused toimuvad 2023. aasta alguses koolivaheaegadel:
I grupp 4.01-6.01.2023, kl 10:00-15:00 (viimased vabad kohad!)
II grupp 28.02 – 2.03. 2023, kl 10:00-15:00 (KOHAD ON TÄITUNUD!)
Mida peaksin teadma ja oskama töös erinevate õpilastega? Kuidas märkan ja toetan erivajadusega õppijat huviringis? Kuidas saan kohandada oma huviringis toimuvat õppetööd vastavalt õppija eripäradele?
Koolitusprogrammiga soovib Tartu Linnavalitsus suurendada huvikooli õpetajate ja huviringi juhendajate teadmisi ja oskusi, et suureneks nende võimekus erivajadustega noori huviharidusse ja huvitegevusse kaasata. Koolitusele on oodatud huvikoolide ringijuhendajad ja -õpetajad, noorsootöötajad, sporditreenerid, muuseumide ja hariduskeskuste pedagoogid, jt noortega töötavad inimesed, kes saavad koolituselt teadmisi, tuge ja praktilisi oskusi tööks erivajadustega õppijatega.
Koolitusel antakse ülevaade mitmest erivajaduse rühmast, neisse kuuluvate laste ja noorte arengu ning käitumise eripäradest. Samuti tutvustatakse õpetamise ja jõukohastamise põhimõtteid, jagatakse näpunäiteid laste ja noorte toetamiseks.
Koolitusel tutvustab kaasava hariduse põhimõtteid Tartu linna huvihariduse ja -tegevuse valdkonna juht Mari-Ann Saluste. Koolitajateks on kutseline koolipsühholoog Tõnu Jürjen (OÜ Minu Meraki), pikaajalise kogemusega eripedagoogid Riina Kiting (Tartu Emajõe Kool), Kristina Kutsar (Tartu Ülikool, ERILO koolituskeskus), Vahur Põldsam (Tartu Maarja Kool) ja Heidi Öövel (Tartu Forseliuse Kool) ja huviringi õpetaja Annika Pakk (Tartu loodusmaja).
LINNA KVALITEEDINÕUDED
Koolitus toimub koolitus- ja mentorlusprogrammi „Erivajadustega noorte noorsootöösse kaasamise tõhustamine“ raames. Programmi läbiviimist toetab Tartu linn. Koolitusel osalemine on tasuta. Koolitus toimub Tartu loodusmajas.
Koolitusel on võimalik osaleda vaid kõigil kolmel koolituspäeval! Koolituse maht on 18 akadeemilist tundi, lõpetajad saavad koolitustunnistuse.
KOOLITUSE KAVA
I koolituspäev: “Maailma mõistmise iseärasused”, toimub 4.01 ja 28.02
10:00-10:30 Kaasamine, lastele võimaluste loomine, Mari-Ann Saluste, Tartu LV
10:30-10:45, Tutvumisring
10:45-12:15 Mõistmisraskused (õpiraskused, intellektipuue), Heidi Öövel, Tartu Forseliuse Kool
12:30-14:00 Liitpuue, Vahur Põldsam, Maarja Kool
14:15-15:0o Kogemuslugu laste kaasamisest Tartu loodusmaja kunstiringis
Annika Pakk, Tartu loodusmaja
II/III koolituspäev “Häiriv käitumine kui erivajadusega kaasneda võiv tegur huviringis”, toimub 5.01 ja 2.03
10:00-15:30 Käitumishäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, ärevus, depressioon, Tõnu Jürjen, OÜ Minu Meraki
III/ II koolituspäev 6.01 ja 1.03 “Maailma tajumise iseärasused”
10:00-12:30 Autismispektri häire, Kristina Kutsar, Tartu Ülikool, ERILO koolituskeskus
12:45-14:15 Nägemispuue, Riina Kiting, Tartu Emajõe Kool
14:30-15:00 Lõpuring
Lisainfo:
Maris Mägi
Tartu loodusmaja koolitusjuht
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
515 2884
Käes on pühadeaeg, mis tähendab kõike maitsvat – piparkoogid ja šokolaadist jõuluvanad jõuavad nii laste susside sisse, jõuluvana ja lasteaiapeo kinkekotti, kontori loosipakki kui ka niisama perede jõululauale. Enne suurt ostlemislusti tasub heita pilk kingituse koostisosadele ja mõelda, kust need sinuni jõuavad.
Umbes pooltes toodetes, mida me jõuluajal supermarketist ostame, leidub palmiõli. Selle leiab sinu laual piparkoogist ja šokolaadikommist, jõulukingiks ostetud kreemist ja jõulupeo huulepulgast. Palmiõli ise ei ole koostisosana ebatervislik või kahjulik, vastupidi, aga kahjuks on õlipalmide kasvatamine muutunud suureks keskkonnaprobleemide põhjustajaks, ähvardades terveid Kagu-Aasia ökosüsteeme.
Kust tuleb palmiõli?
Palmiõli pärineb õlipalmi viljadest ja on looduslikult punaka värvusega. Õlipalmipuud pärinevad Lääne-Aafrikast, kuid tänapäevased suured õlipalmide istandused paiknevad Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas. Tänapäeval pärinebki üle 80% palmiõlist Indoneesiast ja Malaisiast, ülejäänud väike osa Taist, Kolumbiast ja teistest riikidest. Tänasel päeval leidub palmiõli pea kõikjal – seda on soodne toota, sest õlipalm väga saagikas ja seda on väga kerge töödelda. Palmiõlil pole ka spetsiifilist maitset ja sobib seega paljudesse toodetesse. Toidus leidub seda peamiselt küpsetistes (koogid, küpsised, külmutatud pizzad, pakendatud saiakesed, jne), maiustustes (šokolaadid, jäätis, erinevad kommid), näksides (krõpsud, kiirnuudlid), leivamääretes (margariinides, maapähklivõi, Nutella, majonees), jne. Aga lisaks toidule ka enamuses hügieenitarvetes, jumestusvahendites, majapidamise puhastusainetes ja eraldi suure teemana biokütuses.
Millise nime alt leida palmiõli?
Kui koostises pole palmiõli eestikeelse nimena näha, siis võib see olla ingliskeelses koostises kirjas. Kõige kergem on meelde jätta, et kui leiad sõna „palm“, siis on see tõenäoliselt palmiõlist tehtud koostisosa – Palm Kernel, Palm Kernel Oil, Palm Fruit Oil, Palmate, Palmitate, Palm olein, Palmitic Acid, Palm Stearine, Cetyl Palmitate, Palmitoyl Oxostearamide, Octyl Palmitate, Sodium Palm Kernelate, jne. Palmiõlist tehtavaid koostisosi on sadu, mis peidavad end kõik eri nimetuste all toidus ja tarbekeemias.
Palmiõli pahupool
Õlipalmide istanduste rajamiseks võetakse Kagu-Aasias tihti maha maailma kõige liigirikkamat vihmametsa, kuivendatakse märgalasid või hõivatakse põllumaad varasemalt kohalikele toitu andnud põllumaade arvelt. Mahavõetud metsad ei seo enam atmosfäärist süsihappegaasi ja kuna õlipalmi istandusteks kasutatakse tänaseni traditsioonilisi alepõllunduse meetodeid, siis paisatakse maa põletamisel ka uusi kasvuhoonegaase õhku, mis kõik kiirendab kliimamuutusi. Elupaikade kadu metsade näol mõjutab omakorda selle elurikkust – kaovad seal elavad looma- ja taimeliigid, kellest palju on ohustatud. Palmiõlitööstus on kõige rängemalt kahjustanud suurte inimahvide nagu orangutan elupaiku, ohus on ka teised loomaliigid, näiteks tiigrid, ninasarvikud ja elevandid.
Lisaks toovad istandused kaasa metsade langetamise järel tekkiva muldade erosiooni ja monokultuuride kasvatamisel mullaviljakuse langemise, suuremahulise pestitsiidide, herbitsiidide ja väetiste kasutamise ning märgalade kuivendamisel tekkivad veesüsteemide muutused. Peale keskkonna kahjustavad palmiõlikasvatused ka kohalikke kogukondi. Sisse tuuakse odavamat võõrtööjõudu või kasutatakse lapstööjõudu, kes oma õiguste eest seista ei suuda ning kelle inimõigusi ei austata. Uute istanduste rajamisel survestatakse tihti põliselanikke kiire kasu ettekäänel enda maid müüma, kus seejärel enam elada ja traditsioonilist toitu kasvatada ei saa.
Samas ei maksa unustada, et lihtsalt palmiõli kõigis toodetes välja vahetades ja samas koguses edasi tarbides ei kao toodete keskkonnamõju ära – ka palmiõli alternatiivide nagu näiteks sojaõli kasvatamine toob endaga kaasa täpselt sama suure probleemide rägastiku, ainult teises kohas, soja puhul näiteks Lõuna-Ameerika Amasoonase vihmametsades.
Mida saan teha?
Proovi koostistest leida üles varjatud palmiõli ja tarbi neid tooteid vähem – jõuludel eriti maiustusi ja näkse. Kommid saab ka jõulupakis asendada näiteks pähkliseguga, kuivatatud puuviljadega või marjarullidega.
Valmista jõuluküpsetised ise, kasutades kodumaiseid tooraineid – nii tead nende koostist. Poekommi asemel saab näiteks ise lihtsatest koostisainetest trühvleid teha. Kui teed piparkooke ise, aga taigna ostad poest, siis piilu ka taigna koostise sisse!
Räägi palmiõli teemadest ka oma õppeasutuses, tööl või kodus ning korraldage näiteks väljakutse teha palmiõlivabad kingipakid või jõululaud.
Kasuta jätkusuutlikult toodetud ehk sertifitseeritud palmiõli sisaldavaid tooteid. Kuna palmiõli vältida võib olla keeruline, siis esmajoones tuleks loobuda tundmatut päritolu palmiõlist. Jätkusuutlikul palmiõli leiad näiteks märgise RSPO (Roundtable on Sustainable Palm Oil) abil, kes on palmiõli tootmiseks välja töötanud keskkonna- ja sotsiaalsed kriteeriumid, mis peaksid aitama minimeerida palmiõli kasvatamise negatiivset mõju keskkonnale ja kogukondadele. Samas ei tähenda sertifitseerimissüsteemid seda, et uusi istandusi juurde ei rajata, nii et keskkonnamärgistega toodete tarbimine peaks alati koos käima ka üleliigse tarbimisega vähendamisega.
Võta 10 minutit ning vaata tutvustust palmiõlitööstusest ja jätkusuutlikust palmiõlist, mille tegi Rohelise kooli lühikonverentsil Maailma Looduse Fondi Malaisia maastikuplaneerimise juht:
Teksti allikana on kasutatud MTÜ Mondo materjale ja artikleid, sh Palmilehte.
Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Talv 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.
Tartu loodusmaja perepäev “Jõulud pehmetele ja karvastele” toimub 17. detsembril kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Tartu loodusmaja sätib end uhkelt tuledesse ja ehteisse ning tähistab pühade saabumist! Seekord kohtad loodusmajas vahvaid villakerasid – külla tulevad kihnu maalambad! Lõbus lambakarjus räägib, mida lambad söövad, kuidas neilt villa võetakse ja kuidas sellest jõuluks sinu käpikud kootakse. Talveaias avaneb lõhnav piparkoogi maailm – otsime üles ja uurime kui kaugelt maalt pärinevad loodusmajas kasvavad piparkoogi maitseainete taimed. Kas piparkoogi sisse käib pipar ja mis piparkoogi pruuniks teeb?
Päkapiku töökodades meisterdame looduslikest ja taaskasutusmaterjalidest jõulukaunistusi, küünlaid ja voldime ühe ilusa kinkekoti, kuhu valminud kingid sisse panna. Samuti saab end proovile panna pühadeaegses jäätmesorteerimise mängus “Elutoa põrand peale jõulupidu”.
Terve hommikupooliku saab häid jõule soovida ja pai-päkapikku mängida ka meie loomatoa pehmetele ja kasvastele elanikele.
Oodatud on suuremad ja väiksemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.
Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
Hea õpetaja ja haridusasutuse juht!
Ootame sind Tartu loodusmajja 13.12 kell 15.30-17.00. Sul on hea võimalus piiluda Tartu loodumaja õppeprogrammidesse – ise näha ja kogeda, tutvuda meie vahvate loomadega, mõnusalt juttu rääkida, maiustada ja soovi korral võtta iseendale kvaliteethetk pargis või talveaias.
Kava ja tegevused:
15.30-16.30 – Aktiivne tutvumine Tartu loodusmaja õppeprogrammide elementidega
16.30-17.00 – Tee/kohv + arutelu võimalike uute programmide, õppekavade ja lõimingute teemal.
Ootame lasteaia, I-IV kooliastme õpetajaid ning ka emakeele õpetajaid! Tutvustame loodusprogrammidesse lõimitud eesti keele õpet. Õpetajad saavad ise kogeda mänge ja ülesandeid, kus õpitakse omadussõnu, liitsõnu, erinevaid kõneviise ja lugude jutustamist ilusas emakeeles. Tutvustame meie ümber leiduvat elurikkust sh loomi, ainete ringlust ja seotust ja ka toidulauda.
Osalejad saavad näha ja silitada meie lemmikuid, hoida käes raagritsikat. Miks lemmikud on lemmikud? Kust nad pärit on, mida nad vajavad ja kuidas saame olla head loomaomanikud?
Uurime Läänemerega seotud erinevaid objekte Pikast Hermanist merevaiguni, otsime asjade omavahelisi seoseid ja avastame, et kõik on kõigega seotud.
“Vesi kui eriline aine – vee puhastamise labor” (II kooliaste) (UUS!)
Uurime isetehtud veefiltrit, mille saaks meisterdada üksikul saarel leiduvatest vahenditest. Vaatame, mis materjalid ja millises järjekorras puhastavad kõige paremini vett ja kas tekib isu seda juua.
Sukeldume kimalastele ehitatud karpi ja otsime vastust küsimusele, miks karbil kaks auku on. Leiame põhjuse, miks suurem osa Eesti kimalastest kaitse all on.
Mõõdame tigude jooksukiirust, vaatame neile silma ja püüame neist aru saada. Leiame, et nende supervõimed ja keha ning meeleelundite disain on nende eluviisi jaoks parim võimalik variant.
Lisainfo ja registreerimine:
Liina Niinemägi
Haridusprogrammide juht
(+372) 507 6197
liina.niinemagi@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja huvikoolist tulevad premeeritud leiutajad!
Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Ka sel aastal jõudsid mitu meie õpilast oma loovate, nutikate ja hästi vormistatud ideedega lõpusirgele.
I kooliastme I preemia
Grete Pärnapuu (Tartu Forseliuse Kool, Tartu loodusmaja 2. klass) töö „Sõbrarobot“ eest.
Konkursi hindamiskomisjoni esimehe Tanel Liira sõnul sooviti tunnustada töid, mis aitasid leida lahendust noorte muredele, mille peale täiskasvanud ise pole tulnud. Leiutis “Sõbrarobot” on lastele toeks nendel hetkedel, kui vanemad omavahel tülitsevad ning lapsed tunnevad end ebaturvaliselt.
Juhendajapreemiad – I preemia
Mai-Liis Vähi (Tartu loodusmaja) 1. vanuserühmas töö „Sõbrarobot“ juhendamise eest
Koostööpartnerite auhind
Lotta Lea Arras (Tartu Mart Reiniku Kool, Tartu loodusmaja) töö „Veniv pudel“ eest, 2. kooliastme 1.koht.
Leiutiseks on pudel, mis võtab kuju vastavalt vedeliku kogusele ja tõmbub tühjana tagasi – aina taaskasutatav ja, miks mitte, valmistatud ka taaskasutatud materjalist. Esialgu on Lotta Lea leiutis alles idee tasandil, kuid ilmselt peagi täiesti teostatav.
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur.
Ootame 7-12 aastaseid VENEKEELSEID LAPSI laupäeval avatud teadusringide päevale!
3. detsembril kell 11-12:30 ootame kõiki venekeelseid peresid Tartu loodusmajja, kus loomasõprade huviringis avastame loomade põnevat maailma ning külastame loomatoa elanikke ja talveaeda. Ringitundi juhendab õpetaja Ljudmila Võsotskaja.
Eesti Teadushuvihariduse Liit korraldab juba neljandat korda avatud teadusringide päeva, juhtides tähelepanu loodus-, teadus- ja tehnoloogia (LTT) valdkonna huviringides õpitava olulisusele ning andes võimalikult paljudele lastele ja nende vanematele võimaluse teadushuviringe avastada. Kokku avab oma uksed ligi 50 teadusringi üle Eesti.
Ringidesse on vajalik eelregistreerimine, kuid osalemine neis on tasuta. Rohkem infot ja registreerimine – www.huviring.ee/uritused.
Tartu loodusmaja osaleb sel aastal “Heade tegude päev – Annetamistalgud 2022” kampaanias 29. novembril. Sel päeval võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama. Annetamistalgute kaardi leiad https://annetamistalgud.ee/
Tartu loodusmaja korraldab annetamistalgud meie maja talveaia kilpkonnadele. Kilpkonni teab vist igaüks, kes kasvõi korraks loodusmajas käinud. Täiesti juhuslikult on neist saanud justkui loodusmaja vapiloomad, sest just kilpkonnad on esimesed, keda külastaja majja astudes märkab.
Loodusmaja talveaias elab 4 punakõrv-ilukilpkonna ning 1 kollakõrv-ilukilpkonn. Tähelepanelik silm märkab talveaias lisaks veel stepikilpkonn Kilpsut ja loodusmaja loomatoas elab väike Vahemere kilpkonn, kes saabus meile alles eelmisel aastal.
Loodusmajas elavad kilpkonnad on saanud meie juures oma uue kodu, kuna nende omanikel ei olnud võimalusi neid koduloomadena enam pidada. Loodusmajas elavad loomad mängivad olulist rolli laste ja noorte loodushariduses, olles osaks nii huviringides, õppeprogrammidel kui ka ekskursioonidel. Tänu nendele saame tutvustada lastele eri loomaliikidele sobivaid elutingimusi ja rääkida eksootiliste lemmikloomade pidamise murekohtadest ning vastutustundlikust loomapidamisest.
Kilpkonnad on roomajad ja nii nagu roomajatel ikka, sõltub ka kilpkonnade kehatemperatuur väliskeskkonnast. Iseäranis talvekuudel vajavad kilpkonnad võimalust end lambi all soojendada. Kes on loodusmajas käinud, teab, milliseid kauneid joogapoose meie kilpkonnad lambi all soojema paiga lootuses võtta oskavad! Pealegi on spetsiaalsed valgustorud kilpkonnadele vältimatult vajalikud, sest ilma nendeta ei tooda nende keha piisavalt D-vitamiini, mis on omakorda vajalik kaltsiumi omastamiseks ja luustiku normaalseks arenguks.
Käesoleva annetuskampaania eesmärgiks on koguda raha kilpkonnade elutingimusi parandavate kaasaegsemate UV-lampide soetamiseks. Soovime kokku saada 500 eurot, et hankida loodusmaja 7 kilpkonnale UV-lampide komplektid koos varupirnidega. Annetusi komplektide ostmiseks kogume kuni 5. jaanuarini 2023.
Kui soovid anda oma panuse loodusmaja kilpkonnadele UV-lampide komplektide ostmiseks, saad annetada vabalt valitud summa, tehes pangaülekande:
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus SwedBank EE502200221019407978 Märksõna: annetus kilpkonnadele
Kui soovid, et Sinu nimi avalikustataks loodusmaja kodulehel, lisa palun selgitusse ka oma nimi (annetus kilpkonnadele + Eesnimi Perekonnanimi). Kui soovid jääda anonüümseks, ei ole nime lisada vaja.
Tänu annetajatele:
Kõikidele lahketele annetajatele kuulub loodusmaja ja kilpkonnade südamlik tänu olenemata annetuse suurusest.
Lisaks:
Kui annetad 25 eur või rohkem, saad kutse Tartu loodusmaja huvikooli 70. juubelile, mis toimub 2023. aasta suvel.
Kui annetad 50 eurot või rohkem, saad Tartu loodusmaja fännipileti, millega on võimalik perega aasta jooksul loodusmaja külastada just nii palju kordi, kui ise soovid!
***
Kas minu annetus läheb ikka õigesse kohta?
Tartu loodusmaja lähtub annetuste kogumisel annetuste kogumise heast tavast ning suuname annetused seatud eesmärkide täitmiseks.
Tulumaksuvabastus
Kui annetad Tartu loodusmajale, saad selle summa oma maksustatavast sissetulekust maha arvata. Selleks anna annetamisel loodusmajale teada ka oma isikukood.
Unesco ühendkoolide Läänemere Projekt tutvustab I kooliastmele loodud tegevuspõhiseid tunnikavasid, mille abil nooremate õpilastega käsitleda kliimamuutuste teemat.
Ootame koolitusele nii I kooliastme kui ka lasteaiaõpetajaid. Tunnikavad on ülesehitatud praktilistele ülesannetele, mida õpilastega koos teha. Näiteks väljatöötatud õpperada polaaralade loomade eluviisidest ja kliimamuutuste mõjust nende elule. Tunnikavad on loodud aktiivõppe metoodikat jälgides ning sisaldavad vajalikke õppematerjale (pildid, selgitavad tekstid jne), mida õpetaja saab välja printida ja oma õppetegevustes kasutada.
Kogume koolitusel osalejatelt tagasisidet ning täiendame materjale sellele vastavalt, et jaanuaris materjalid avalikustada.
Kus: Tartu loodusmaja, Lille 10, Tartu Toimumisaeg: 09.12.2022, kell 10.30-13.00
Päevakava:
10.30 Saabumine ja kohvipaus
11.00 – 13.00 Tunnikavade tutvustus ja tegevuste praktiline läbi tegemine
Osalustasu: 7 eurot
Transport: osalejatele hüvitatakse sõidukulud, selleks palume alles hoida sõidupiletid või kütusetšeki. Soovitame võimalusel kasutada ühistransporti.
Küsi lisa: Maria Ivanova, Läänemere Projekti koordinaator, maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee, +372 53 919 203
REGISTREERI KOOLITUSELE SIIN hiljemalt 02.detsembriks.
Koolituse toimumist rahastavab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Novembris pöörame Tartu loodusmajas tähelepanu jäätmetekke vähendamisele. Selle raames toimub 26. novembril kell 11:00–14:00 uuskasutuslaat RIIDERING 2022.
Laadal on võimalus osta teisele ringile suunduvaid kasutuskõlblikke esemeid nagu riideid, mänguasju, raamatuid, kodutarbeid ja kõikvõimalikke muid asju, samuti meisterdusmaterjale ja -vahendeid.
Uuskasutuslaat osa Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalast. Laada eesmärk on pöörata tähelepanu igapäevasele tarbimisele. Kuidas saaksime kasutada ja parandada oma esemeid mitu korda ja säästa läbi selle looduskeskkonda. Tõesti kasutuskõlbmatud esemed tuleb sorteerida liigiti – ka seda saab laadal harjutada.
Kuna selle aasta jäätmetekke vähendamise teemaks on tekstiil, siis on kõigil võimalus osa võtta erinevatest töötubadest. Laadale eelneva nädala jooksul on huvikooli õpilased valmistanud vanadest kangastest istumisvaipu. Laadal on võimalik õppida vaiba punumist õpilaste ja juhendaja abiga.
Laata toetab MTÜ Mondo. Sündmus toimub MTÜ Mondo maailmapäevade konkursi raames, mida toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus. Jäätmekoolitusi Tartu linna elanikele toetab Tartu linn.
Laata korraldab Tartu loodusmaja Rohelise kooli keskkonnatöörühm ja Roheline kontor.
REGISTREERI MÜÜJAKS
Laadale ootame müüma kõiki Tartu linna peresid, eriti just ettevõtlikke õpilasi, kes soovivad saada koju veidi rohkem ruumi ning anda oma asjadele uue elu. Kui selleks oled just sina, siis pane ennast laadale müüjaks kirja siin.
MÜÜGIKOHAD ON TÄITUNUD!
Müügikohtade arv on piiratud, seega vaata kiirelt kodus ringi, paki asjad kotti ning registreeri ennast 26. novembril toimuvale uuskasutuslaadale “Riidering 2022” müüjaks.
