17.-19. novembril võõrustasime Läänemere Projekti rahvusvahelisi koordinaatoreid Tartus. Kohapeal osalesid võrgustiku 5 riigi koordinaatorid, lisaks osalesid kahe riigi esindajad veebi vahendusel. Koordinaatoritega tulid kaasa ka õpetajad ja õpilased, kes andsid väga olulise panuse oma ideedega sellesse, kuidas võrgustiku koordineerimist paremaks muuta ja millised võiksid olla meie prioriteedid järgmisel paaril aastal.

Lisaks koordinaator Maria Ivanovale esindasid Eestit Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasesinduse president Anna Milena Linder ning Tartu Kristjan Jaak Petersoni õpetajad Helgi Muoni, Tiina Sõber ja Valle Morel.

Konverentsi tulemusel otsustasid õpilased luua sotsiaalmeediatiimi, kes ühendkoolide eri tegevusi üle piiride nähtavamaks teeb, eesmärgiga jõuda rohkemate noorteni võrgustiku eri koolidest, nendega suhelda ja teineteist inspireerida.

Lisaks otsustati taaskäivitada rahvusvaheline uudiskiri, kuhu oodatakse artikleid kõikidest riikidest, et jagada parimaid praktikaid ja tõstatada käesoleval ajal olulisi teemasid. Tehti ettepanek, et järgmisest aastast alates võiks valida Läänemere Projekti koolidele õppeaasta temaatika, mis pakuks huvi eri õppevaldkondade vaatenurgast ja aitaks õpetajatel ja õpilastel üle piiride samade teemadega koos tegeleda ja teineteist võimestada.

Konverents leidis aset Tartu loodusmajas ning osalejatel oli võimalus tutvuda Tartu loodusmaja hoones toimuvate tegevuste ja keskkonnasõbralike põhimõtetega. Ekskursioonile loodusmajas järgnes linna ekskursioon, mille viisid külalistele läbi Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased, kes tutvustasid Tartu kesklinna läbi oma pilgu. Täname õpetajat Olga Gerassimenkot, kes ekskursiooni ideega kaasa tuli ja õpilasi toetas.

Konverentsi rahastas peamiselt UNESCO Saksamaa Rahvuslik Komisjon, samuti toetas selle toimumist Schleswig-Holsteini haridusministeerium. Mõlema organisatsiooni esindajad, Klaus Schilling ja Ulrike Hensel, tulid ise samuti Tartusse ning kohtusid UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretäri Kerli Gutmani ja Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaatori Meelike Terasmaaga.

Tartu loodusmaja perepäev “Metsloomade elu ehk metsas ei jää midagi üle” toimub 19. novembril kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Perepäeval kavas: 

• Sokijänese meisterdamine. Palun võta kaasa oma üksik sokk, et sellest meisterdada armas jänes.
• Metsloomade arvamismäng. Keeruta loosiratast ja nuputa, milline on sinu looma sarv, karvkate või väljaheide.
• Karurada. Kulge loodusmaja peal ringi, otsi karusid ning lahenda nuputamisülesandeid.
• Anneli Jaegeri lasteraamatu “Vigurike mõtlusmatk” esitlus. Perepäeval loeb Anneli natuke raamatut ette ning juhendab, kuidas lapsed saavad ise endale Vigurikke meisterdada. Arutleme ka matkamise üle ning mõtiskleme, mida teha matkates prügiga. Kohapeal saab ka sularahas autori autogrammiga raamatuid soetada.
• Istumisvaipade punumine. Perepäev avab Tartu loodusmajas Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala, mille fookuses on tekstiilijäätmed. Anname vanadele tekstiilidele uue elu ning õpime koos ringikujuliste vaipade punumist. Tule omanda kasulikud punumisvõtted ja aita valmistada huviringi klassidesse mõnusad istumisvaibad!

Terve hommikupooliku saab loomatoas uudistada erinevaid lemmikloomi hiidtigudest vöötoravani, talveaias saab tutvuda troopiliste taimede ja kilpkonnadega ning avatud on näitused.

Oodatud on suuremad ja väiksemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.

Liitu perepäevaga ka Facebookis

Osalustasu 3 eurot.

Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.

Läänemere veebiviktoriin 2022 on osalemiseks avatud!

UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti veebiviktoriin on saanud avapaugu ja ootab järgneva kuu jooksul noori osalejaid kaheksast riigist, kes omavahel Läänemere ja maailma kohta info otsimises mõõtu võtavad! See on hea võimalus tabada mitu tarkuse kärbest korraga – õppida Läänemere kohta, saada keskkonnateadlikumaks, parandada info otsimise oskusi ja õppida inglise keelt.

Tänavu keskendub viktoriin kestliku arengu eesmärkidele ja sellele, kuidas Läänemere-äärsed riigid töötavad nende eesmärkide nimel. Viktoriin tutvustab globaalseid ja lokaalseid probleeme ja nendele leitud lahendusi. Veebiviktoriini nutikad küsimused on kogutud BSP koordinaatoritelt ja koostööpartneritelt erinevatest UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustikuga liitunud riikidest. Näiteks esitasid sel aastal Eestist küsimusi spetsialist soolise võrdõiguslikkuse teemadel Maari Põim, biotehnoloogia doktorant Jaan Vihalemm, TÜ geograafiaosakonna tudeng Raely Pärlin.

Viktoriin toimub kolmes vanusegrupis:

• 10-13aastased: 30 minutit, 5 küsimust
• 14-16aastased: 45 minutit, 8 küsimust
• 17-19aastased: 60 minutit, 8 küsimust

Viktoriin on vormistatud Walk & Learn poolt loodud veebiviktoriini e-platvormile, mis arvestab automaatselt osalejate punkte.

NB Oluline teada:

• Vaja on head internetiühendust ja kõlareid/kõrvaklappe.
• Võimalik on osaleda üksi või kuni 4-liikmelise meeskonnana
• Iga õpilane/meeskond saab osaleda vaid ühe korra (loetakse tema esimene skoor) ja küsimustele vastatakse kindlas järjekorras ning küsimuse juurest edasi liikudest pole võimalik tagasi minna ning seda parandada.
• Viktoriinil on ajalimiit – vastavalt vanusegrupile 30-60 minutit.
• Viktoriini võib teha üldhariduskoolis erinevate õppeainete raames koolitunni jooksul, samuti koduõppe täiendusena. Osaleda võivad ka huvikoolid ja üksikud õpilased.

Viktoriinis võivad osaleda kõikide koolide õpilased ja täiskasvanud loodushuvilised, kes inglise keelt oskavad, kuid vaid UNESCO ühendkoolide võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda auhindade loosimises. Eesti parimaid osalejaid ootavad keskkonnasõbralikud tooted ning teadlaskogemus töövarjupäeval 2023. aasta suvel. Seega on väga hea põhjus enne viktoriinil osalemist ka võrgustikuga liituda, loe liitumisest siin! Lisaks panevad eriauhindu välja MTÜ Mondo ning Rohelise kooli programm.

Viktoriinil võivad osaleda ka õpetajad, harrastusteadlased ja loodushuvilised, kuid neil palume lisada oma nime järele märkuseks tärn ja märksõna *(õpetaja) või *(huviline), sest nii saame punktiarvestusest vastused eraldi kokku koguda.

Õiged vastused ja kokkuvõte viktoriinist postitatakse BSP kodulehele hiljemalt jaanuari lõpus. Osalejate punktiskoorid saadame osalejate meiliaadressidele, mis viktoriinivormis esitatud. Samuti saadame UNESCO ühendkoolide võrgustiku õpetajatele nende kooli õpilaste tulemusi. Osalejate nimesid ja edetabeleid ei avalikustata.

Võimalusel ootame väga õpilastelt, õpetajalt ja loodushuvilistelt viktoriinile tagasisidet, palume saata see korraldajale: maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee. Tahaksime teada, kas osalejatel oli huvitav seda teha, missugused küsimused olid keerulised ja kuidas neile meeldis viktoriini ülesehitus.

Viktoriin on avatud 1. novembrist 22. detsembrini 2022!

VIKTORIINILE SAAD SUUNDUDA SIIT

• Lae oma kooli alla veebiviktoriini eestikeelne poster siit või ingliskeelne poster siit

Lisainfo, abi ja tagasiside:

Maria Ivanova
Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaator
maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee
53919203

Tartu loodusmaja 2022. aasta taimeviktoriinil on 1.–12. klassi õpilastel ning nende õpetajatel võimalik ennast proovile panna prügitaimede tundmises.

Prügitaimedega on kohtunud iga inimene, kes vähegi kodust on nina välja pistnud. Tegelikult võib prügitaimi kohata isegi koduaiast väljumata! Mitmed umbrohtude sekka kuuluvad taimeliigid on tegelikult head ravimtaimed, mida võib teekapist või apteegisahtlist leida. Need võivad kasvada ilutaimedena aknalaual või olla koostisosaks sinu hambapastas.

REEGLID

• Viktoriin koosneb 10 küsimusest.
• Viktoriinil saavad osaleda 1.–12. klassi õpilased ning õpetajad.
• Auhindu jagame kolmes vanuseklassis (1.–3. kl, 4.–6. kl ja 7.–12. kl), õpetajatele auhindu ei jagata, neil on võimalik viktoriiniga panna proovile oma teadmised taimemaailmast.
• Viktoriin toimub 7.–20. novembri hilisõhtuni.
• Kui vastad küsimustele mitu korda, arvestame ainult esimest katset!

Sule silmad, mõtle tagasi suvele, kui viibisid õues taimede seltsis ning leia enda peast õiged vastused üles!

MINE VASTAMA

***

Kes on prügitaimed?

Umbrohtudeks nimetatakse tavaliselt neid liike, mis on kusagil ebasobivad. Loomulikult leidub terve rida ka selliseid liike, mis ühes kohas, näiteks põllul, on soovimatud, seega umbrohud, kuid näiteks niidul või teede servades silmailuks ning seega umbrohtude sekka ei liigitu.

Umbrohtude all mõistetakse kitsamas tähenduses põlluumbrohtusid. Need on liigid, mis kasvavad põllukultuuride vahel ning kasutavad just neile määratud toitaineid, valgust, niiskust ja kasvuruumi, mille tulemusena väheneb põllukultuuri saagikus. Kuid umbrohtusid leiab ka rohumaadel, kus nendeks loetakse kariloomadele söögiks kõlbmatuid taimi. Eraldi käsitletakse ka metsaumbrohtusid, mis vohavad peale metsatöid raiesmikel ning muudavad oma massiga metsa uuenemise keerulisemaks.

Põlluumbrohtude hulgas on mitmeid liike, mida nimetatakse prügitaimedeks ehk ruderaaltaimedeks. Need taimed on iseloomulikud laoplatsidele, prügipaikadele, jäätmaadele, varemetele, karjääridele, raudtee äärsetele aladele, teeservadele, tänavatele, elamute ja muude hoonete ümbrusele. Selliste liikide hulgas on sageli tulnuktaimi ehk taimi, kelle on inimene tahtmatult sisse toonud ning kes on hakanud uues elupaigas vohama.

Sarja üheksateistkümnes kultuuriõhtu tutvustab Armeeniat. Võõrustajateks on TÜ personaliosakonna töötajad koos Tartu loodusmaja inimestega. Üritust on aidanud korraldada Tartu Ülikooli töötajad ja üliõpilased Armeeniast ja Cafe Smile. Õhtusöögil saab proovida Armeenia toite ja jooke. Võimalus on valida kahe toiduvalmistamise õpitoa vahel. Üritusel osalejatele tutvustatakse Armeeniat ja Armeenia rahvatantse.

Aeg ja koht: 11.11 kell 18.00–22.00, Tartu loodusmaja

• Toiduvalmistamise (punase aedoa pasteet ja dolma) õpitoad
• Armeeniat tutvustav ettekanne
• Armeenia tantsud
• Armeenia šašlõkk
• Armeenia õhtusöök

Õhtu on inglise keeles.

Osalustasu: 10€, alla 10a lapsed tasuta (tasumine kohapeal, kaardimakse võimalus)

Registreerumine: saatke e-kiri aadressile sirli.urbas@ut.ee osaleda soovijate nimedega ning kummas õpitoas (punase aedoa pasteet või dolma) soovite osaleda. Kohtade arv on piiratud. Registreerumise tähtaeg on 08.11 või kuni kohad on täis.

NB! Palume kohale tulla 15 min enne ürituse algust

Lisainfo:

Sirli Urbas

sirli.urbas@ut.ee

Sügisesel kutsume lapsi ja lapsemeelseid loodusmajja seiklema aasta looma jälgedes. Mängulisel avastusrajal saab muuhulgas aimu, mille poolest on karud meiega sarnased, milline kuuejalgne toit paneb mesikäpal suu vett jooksma, kes osaleb karude suguvõsakokkutulekul ja millistele taimedele on metsaott nime andnud. Raskest rännakust saavad päntajalad puhata karukoopas kõhutades ning mälestused kohtumisest aasta loomaga on võimalik jäädvustada pildile.

Rada sobib kooliealistele lastele iseseisvaks läbimiseks. Nooremad vajavad lugemisel lapsevanema abi. Kuigi rada on mõeldud eeskätt lastele, pakub see karutarkust ka täiskasvanutele.

Karuraja info Facebookis

Rada on pikendatud 2023. aasta jaanuarini!

Loodusmaja on avatud E-R 10-18

Sissepääs majapiletiga: sooduspilet 2€/täispilet 3€/perepilet 10€

Tartu loodusmaja korraldas 13. oktoobril 7. – 9. klasside õpilastele keskkonnauuringute võistluspäeva, mis toimus Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal Selli-Sillaotsa õpperajal ja Palupõhja looduskoolis. Osalesid kaheliikmelised võistkonnad erinevatest koolidest üle Eesti, kokku 37 õpilast 12 koolist.

Päeva jooksul lahendati otse looduses keskkonnateemalisi ülesandeid. Näiteks tuli loodusainete rakendusteaduslike teadusfaktide ja-teooriate analüüsimisel otsida lahendus, millise energiaallikaga elektrigeneraator paigaldada looduskaitse piirkonda Selli-Sillaotsa rajal. Samuti oli ülesanne leida taimi ja muid eluvorme tundes täisväärtuslik toidukord metsa ja soo andidest, koostades nendest nö menüü metsarestorani.

Lisaks määrati määrajate abiga taimi ning selgrootuid, et analüüsida nende abil kas vee kvaliteeti või omavahelist sugulust. Koostati ja analüüsiti arvjooniseid kolme erineva loodusliku vee füüsikalis-keemiliste parameetrite võrdlemiseks. Arvandmete saamiseks said kõik osalejad kasutada Vernier andmeanalüsaatoriga ühendatud sensoreid. Uurimusliku tegevuse käigus koondati kõik õhukvaliteedi vaatlusandmed ka tabelisse.

Tulemused:

1. koht Gustav Adolfi Gümnaasium (Anni ja Richard)

2. kohta jagasid:

Tallinna 21. Kool (Marten ja Aleksander)
Lihula Gümnaasium (Simo ja Kenneth)
Tartu Tamme Kool ja Tartu Kivilinna Kool (Marie-Ann ja Gertrud)
Miina Härma Gümnaasium (Uku ja Rasmus)

Edukamate võistkondade töid iseloomustasid korrektsed andmed, õiged ühikud ja selged põhjendused vastustele. Kõikide meeskondade kiituseks võib öelda, et näha oli keskendumist ülesannetele, sõbralikkust ja tulemuslikku koostööd ning loomingulist lähenemist! Muu tegevuse kõrval valmisid võistkondadel huvitavad ja eriilmelised menüüd õpperajal nähtud söödavatest taimedest ja seentest ning žürii üksmeelne otsus oli, et sellise menüüga restorani me külastaksime!

Suur tänu kõikidele osalejatele ja nende õpetajatele!

Õppepäeva toetas Eesti Teadushuvihariduse Liit.

Tartu loodusmajja jõuab näitus “Pintslijäljed”, mille raames saab saalis nautida Anneli Kaasiku põnevaid rännakuid erinevates maalitehnikates nagu pouring ehk värvi valamine, akvarell, akrüül ja laastumaal. Pouring-tehnikas maalis on juhusele antud suur võimalus, laastumaalis inspireerib loomingut looduse poolt loodud puidu ilu, akvarelltehnikas on õhulist salapära ning akrüülmaalis on värvivõlu.

Anneli Kaasik on maalikunstnik, dekoraator ja õpetaja. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja TÜ Haridusteaduste Instituudi pedagoogika kursuse ning on viimased 10 aasta teostanud ennast järjepidava loomingu kõrvalt ka kunstiõpetajana. “Innustades lapsi mõtlema väljaspool raame, olen ka ise avatud uutele ideedele, töödele loovuse maastikul. Julgustades katsetama erinevaid tehnikaid – voltimist, maalimimist, joonistamist, kalligraafiat, savitööd ja meisterdamist, tulevad esile inimese eripära ja anded.” võtab Anneli kokku enda õpetamise pedagoogika.

Mõned näituse maalid on ka müügiks, info loodusmaja valvelauas või tel. 56472236.

Näitus “Pintslijäljed” 21.09. – 28.10.2022 (Pikendatud kuni 30.11)

Avatud E-R 10:00-18:00
(täpse külastuseks sobiliku aja leidmiseks palume helistada eelnevalt telefonil 736 6120, kuna saalis võib olla üritus).

Pilet: täispilet 3€/ sooduspilet 2€.

Ootame oktoobrikuu jooksul lapsevanemaid ja külalisi loodusmaja õpilaste iga-aastast ja alati värvideküllast sügisnäitus imetlema!

Eestlaste kõige suurem saladus on sügisega seotud – kus asuvad kõige paremad seenemetsad? Tartu Loodusmaja huvikooli õpilased otsustasid kesise seeneaasta tõttu avaldada Tartu linna parima seenekoha. Selleks on Tartu Loodusmaja park! Kutsume kõiki uurima nii harjumuspäraseid söögiseeni kui ka müstilisi fantaasiaseeni.

Pargis olevad seened on loodud Tartu loodusmaja huvikooli erinevates huviringides ja vanustes õpilaste käe läbi. Teostes on kombineeritud uusi ja vanu materjale, et anda nukralt nurgas seisvale või prügimäele minevale vahendile uus elu. Paljude nende materjalide elutsüklitest lõppeks enneaegselt, kuid nagu näituselt näha, on neile võimalik veel mitmeid kordi elu sisse puhuda.
Näituse teema on valitud koos huvikooli Rohelise kooli keskkonnatöörühmaga.

Tartu Loodusmaja Huvikooli sügisnäitus “Seenemets linnas”

30.09 – 23.10 loodusmaja pargis maja ees

NB! Parim seenekoht Eestis!

Head komposti ei saa kogemata, visates ainult toidujäätmed üksteise otsa. Lagundajatel, mille hulgas on nii bakterid, mikroorganismid, seened kui ka vihmaussid on komposti tingimuste suhtes täpsed nõudmised. Selleks, et meie biojäätmed laguneksid kiiresti ega muutuks lihtsalt roiskuvaks ja haisevaks kuhjaks, peab kompostihunnik olema korralikult rajatud ja süsteemselt kasutuses.

Korralik kompost sobib mulla kvaliteedi ja omaduste parandamiseks nii aiamaale toidu kasvatamiseks, lillepeenrasse kui ka toalilledele, aidates hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset. Lisaks soodustab see taimejuurte varustatust hapnikuga, pärsib umbrohu kasvu, tõrjub ja hävitab enamikku taimehaigusi põhjustavaid mikroobe, pikendab taimede kasvuperioodi jne. Peale mulla rikastamise saab kompostimisega vähendada loomulikult ka enda jäätmeveokulusid.

Mida komposti panna ja mida mitte?

Kompostida saab peaaegu kõiki tekkivaid bio- ja aiajäätmeid, aga hea komposti tegemisel on oluline materjalide tasakaal. Kõige parem kompostisegu on selline, kus on nii rohelist värsket materjali (toidujäätmed, köögiviljakoored, värskelt niidetud muru, värsked lehed, jne) ning pruuni kiulist puitunud materjali (kuivanud lehed, oksaraod, kuivanud hein, põhk, jne).
Aia- ja majapidamisjäätmed täiendavad kompostis üksteist, mistõttu parim kompost saadakse erinevaid jäätmeid omavahel segades, sest siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.

Komposti umbrohu panek komposti on igaühe enda vastutada, olenevalt kus ta hiljem komposti kasutada tahab. Üldiselt ei soovitata panna mitmeaastase umbrohu juuri (naat, võilill, põldosi ja -ohakas). Juurte ja seemnete hävinemiseks on vaja, et temperatuur tõuseks vähemalt 55 kraadini ja püsiks nii mõned päevad ehk kompostihunnik peaks juba väga hästi “töös” olema.
Ka puutuhka, lupja, kriiti, purustatud munakoori, rebitud ajalehti (mitte läikivast kriidipaberist) ja munakarpe võib samuti julgelt lisada, aga neidki mõõdukas koguses ja kihiti. Sõnnik, virts ja kanakaka sisaldavad rohkelt lämmastikku ja on samuti väikses koguses teretulnud.

Kompostimisel ei tohi kasutada:

• herbitsiididega töödeldud või taimehaigustesse nakatunud jäätmeid: eksootiliste puuviljade koored, haiged viljapuue ja ilutaimede oksad, mädanenud õunad
• männiokkaid, mis ei lagune vaikude tõttu eriti hästi
• lihatooteid ja konte, rasvu ja õlisid (temperatuur ei tõuse nende lagundamiseks piisavalt kõrgele, need lähevad roiskuma ja meelitavad ligi loomi).
• grillsütt ega -tuhka (immutatud mürgiste ainetega), sigaretikonisid
• lemmikloomade väljaheiteid, sest võivad levitada haiguseid
• tarbekemikaale, ravimeid, fooliumi, plastikut (laguneb mikroplastikuks), läikivpaberil ajakirju
• suure liiklusega teede äärset niidet

Kuidas komposteerida?

Kompostis toimub lagunemise protsess tänu selles elavatele mikroorganismidele. Nende elutegevuse põhivajadusteks on vaja õhu ligipääsu, niiskust ja toitaineid.
Hea ja kiirelt laguneva komposti jaoks tuleb materjal laduda kihiti ja lisada vahele peenemaid oksi või kohevat puistematerjali, et komposti lagundavad mikroorganismid saaksid hingamiseks hapnikku. Oksaraod, muld, turvas, hein või õhk hoiavad komposti õhurikkana, liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema. Niiskuse tasakaalu saab kontrollida, kui pigistad komposti ja sellest eraldub paar tilka vett.

Samas on ka liigne kuivus komposti suurim vaenlane, sest ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Kuivus võib johtuda liiga vähesest kastmisest või komposti liigsest hõredusest. Näiteks terved oksad või lillede varred muudavad komposti liiga hõredaks, mistõttu ta kuivab kergesti. Ehkki kompost peab olema kohev, ei tohi ta olla hõre. Kuivamise vastu aitab kastmine sõnnikuveega, sooja veega või nõgeseleotise veega.

Lisaks veele ja õhule on vaja kompostimiseks süsinikku ja lämmastikku. Süsinik on kuiv ja pruun – nt oksad; lämmastik on roheline ja mahlane – nt umbrohi ja toidujäägid. Ideaalne oleks säilitada vahekord kaks osa pruuni ja üks osa rohelist või siis enam-vähem pooleks mõlemad osad.

Kompostimist alustatakse sellest, et auna põhja laotatakse õhulist puurisu või -haket, mis kindlustab altpoolt õhu juurdepääsu. Seejärel võib panna lämmastikurohke kihi – hästi sobib sõnnikusegu, kanakaka graanulid. Kui kompostitakse kuivi jäätmeid, näiteks kuivi lehti, tuleb kuhja või auna valmistades jäätmeid kasta. Kui teete näiteks puulehtede komposteerimiseks sügisel auna, siis on see soovitav pealt mullakihi, heina või kilega katta, nii püsib see paremini niiske ja soe.

Kuhu oma kompostikast teha?

Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad komposti. Samuti võiks vältida liigset vihmasadu, selle vastu aitab samuti varjuline puu alune või kaanega kast. Komposti võiks võimalusel paigutada maa peale kokkupuutesse mullaga, sest lagundajad sealtkaudu sisse pääseks. Alguses võiks teha pigem mitu väiksemat kui üks suur kompostkast, et aru saada bioprügi mahtudest ja mugavusest.

Hästi tehtud kompostihunnik või -kast ei haise, ei külmu ega ei kuiva läbi, sinna ei pääse linnud ega pisinärilised ligi ning seal ei taha elada ka sipelgad ega kärbsed. Kompostil lastakse järelvalmida nii kaua, kuni see omandab peaaegu musta värvi ja ühtlase sõmera koostise, meenutades meeldiva lõhnaga mulda. Järelvalmimise ajal tuleb komposti vajaduse korral kasta ja segada. Kompost on valmis, kui see on muutunud tumedaks ja muredaks.

Vastavalt soovitud mahule, materjalieelistusele ja rahakoti paksusele võib valida väga erinevaid viise kompostkasti tegemiseks. Kõige lihtsam on alati tavaline hunnik, seejärel laudadest või võrgust tehtud kast, kallimad on plastist ja temperatuurimõõdikuga kiirkompostrid. Tubastesse tingimustesse sobib alati näiteks vermikomposter. Ja sügisesi puulehti saab komposteerida ka näiteks suurtes kottides hoiustades või koormakilega kaetud aunas. Võimalusi on palju, aga hea komposti saladus peitub ikka valmistaja teadmistest koostisest!

Head lisainfot pakub näiteks leht Kompostiljon.ee

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.