Kas Maa soojenemise tõttu pingviinide eluala laieneks või väheneks? Millised liigid on kliimamuutuste tõttu Eestist kadunud või hoopis võõrliigina sisserännanud? Milline on keskkonnasõbralik linn? Need on vaid mõned küsimused, mille abil H20 külastusmäng keerulise kliimamuutuste teema lastele ja täiskasvanutele arusaadavamaks teeb ning millele mänguhoos tuleb vastused leida. 

Mängus avatakse selle kompleksse mõiste erinevaid tahke lastele arusaadavate näidete varal. Külastajad saavad teada kliimamuutuste põhjused, mõju elurikkusele ja inimkonnale, kliima muutumisest Eestis, kohastumustest kliimaga, liikide rändest ja väljasuremisest ning sellest, kuidas saab ise kaasa aidata kliimasoojenemise pidurdamisele. Näiteks liikide areaalide muutumine Elistvere loomapargis, kliima muutumine ajas Jääaja Keskuses, kasvuhoonegaaside teema Maanteemuuseumis, kliimamuutuste leevendamise võimalused Tartu loodusmaja linnapargis jne. 

Mänguline ja aktiivset tegevust nõudev element ekspositsioonis aitab infol ja teadmistel paremini kohale jõuda. Suuri ja väikseid mängijaid ootavad igas keskuses just mängu tarbeks koostatud ülesanded ja kohalikud matkarajad. Mängus osalemiseks on vajalik H2O loodus- ja teaduskeskuste külastusmängu vihik, mille saavad huvilised endale osalevatest keskustest. Külastusmängu vihikusse saab igast keskusest koguda pärast etteantud ülesannete lahendamist templeid ja vähemalt kaheksat keskust külastanud mängijate vahel loositakse septembris välja mitmesuguseid loosiauhindu. 

Mängus osaleb kokku 12 Tartu linna ja Lõuna-Eesti keskust: Tartu loodusmaja, Jääaja Keskus, Vapramäe Loodusmaja, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Teaduskeskus AHHAA, RMK Elistvere loomapark, Järvemuuseum Akva:rium, Alatskivi Looduskeskus, Eesti Maanteemuuseum, Kalevipoja Koda.

Lisainfo H2O külastusmängu kohta leiab kodulehelt www.kulastusmang.ee ja Facebookist. 

H2O külastusmängu läbiviimist toetab Eesti Teadusagentuur.
Mängu korraldab Tartu loodusmaja koostöös teiste mängus osalevate keskustega.

Lisainfo:

Maris  Mägi
Külastusmängu projektijuht
5152 884
info@kulastusmang.ee

Hea kalastussõber,  Tartu loodusmaja kutsub 2.-9. klasside õpilasi kalastuslaagrisse!

Tartu loodusmaja ootab taas kõiki kalastussõpru keskkonnasõbraliku harrastuskalapüügi laagrisse Keeri järve äärde 28.07-30.07.
Ööbimine toimub Ilbu Jahimajas, transport Tartust laagrisse organiseeritakse korraldaja poolt, osalustasu: 85€ (sisaldab korralikku toitlustust).

Laagris püütakse kogenud kalameeste, -naiste juhendamisel kala nii kaldalt kui paadist, toimuvad ööpüük ja varahommikune kalastusretk. Lisaks seaduskuulekale ja keskkonnasõbralikule kalapüügile saavad osalejad teadmisi külastatavatest veekogudest ja kaitsealadest, kalade bioloogiast, kalaliikide määramisest, püügivahendite kasutamisest ja hooldamisest, kalatoitude valmistamisest (sh. puhastamine, fileerimine jne), veeohutusest.

Püügiviisidest praktiseerime õngitsemist, spinningupüüki ja püüki põhjaõngega.

Kel on isiklik varustus, võiksid kaasa võtta lihtkäsiõnge või käsiõnge ja spinningu ning neile juurde kuuluvad tarvikud. Kel isiklik varustus puudub, saab selle laenata juhendajatelt.

Laagrisse on vajalik kaasa võtta ilmastikukindlad riided-jalanõud, pesemisvahendid, ööbimiseks vajalik magamiskott ja padjapüür.

Registreerimine ja laagri eest tasumine

• Kindlasti on vajalik eelnev registreerimine siin: https://forms.gle/RPmqhq2hSKd6kp1U7
• Laagri osalustasu palume maksta pangaülekandega
  (NB! Palun oodake enne ära registreerumise kinnitus)SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
  Swedbank IBAN EE682200221019698363
  Selgitus: lapse nimi, Keeri kalastuslaager
  Summa: 85€

Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi laagrite toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Meie kalastuslaagreid tunnustati 2017. aastal Keskkonnakäpa auhinnaga õnneliku õppe ja Rahva lemmiku kategooriates!

Lisainfo:

Maris Mägi
Kalastuslaagrite projektijuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
5152884

Tartu loodusmaja kutsub 2.-9. klasside õpilasi kalastuslaagrisse!

Tartu loodusmaja ootab taas kõiki kalastussõpru keskkonnasõbraliku harrastuskalapüügi laagrisse Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõe ääres 13.07-15.07. Ööbimine toimub Palupõhja looduskoolis, transport Tartust laagrisse organiseeritakse korraldaja poolt. Laagris püütakse kogenud kalameeste ja -naiste juhendamisel kala nii kaldalt kui paadist, toimuvad ööpüük ja varahommikune kalastusretk. Lisaks seaduskuulekale ja keskkonnasõbralikule kalapüügile saavad osalejad teadmisi külastatavatest veekogudest ja kaitsealadest, kalade bioloogiast, kalaliikide määramisest, püügivahendite kasutamisest ja hooldamisest, kalatoitude valmistamisest (sh. puhastamine, fileerimine jne), veeohutusest.

Püügiviisidest praktiseerime õngitsemist, spinningupüüki ja püüki põhjaõngega. Kel on isiklik varustus, võiksid kaasa võtta lihtkäsiõnge või käsiõnge ja spinningu ning neile juurde kuuluvad tarvikud. Kel isiklik varustus puudub, saab selle laenata juhendajatelt. Laagrisse on vajalik kaasa võtta ilmastikukindlad riided-jalanõud, pesemisvahendid, ööbimiseks vajalik magamiskott ja padjapüür.

Osalustasu: 85€ (sisaldab toitlustust ja transporti Tartust)

Registreeri siin: https://forms.gle/go7iBUjTbKRwwJ2H6

Laagri osalustasu palume maksta pangaülekandega (NB! Palun oodake enne ära registreerumise kinnitus):

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Swedbank IBAN EE682200221019698363
Selgitus: lapse nimi, Palupõhja kalastuslaager
Summa: 85€

Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi laagrite toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meie kalastuslaagreid tunnustati 2017. aastal Keskkonnakäpa auhinnaga õnneliku õppe ja Rahva lemmiku kategooriates!

Lisainfo:
Maris Mägi
Kalastuslaagrite projektijuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
5152884

PS. Kui lapsel on püsivam kalastushuvi ja käiakse pidevalt kalastuslaagrites, soovitame soetada isiklikud püügivahendid. Soovituslik lihtkäsiõnge pikkus on 4 meetrit, siis jõuab seda käes hoida ja ulatub püüdma kaldast veidi kaugemale. Õngele peab rakendama tamiili (kuni 1,5 korda õngeridva pikkus), millel on ujuk, raskus ja konks. Niisuguse õngekomplekti saab kalastuspoest ca 10 euroga. Püügivalmis universaalne spinning koosneb spinninguridvast, mis on 1,8 – 2,4 meetrit pikk (jälgida lapse pikkust ja võimeid). Selle küljes on rull, kus peal tamiil (haugipüügiks soovituslikult 0,25 – 0,32 mm). Varustusse kuulub veel tross, mis rakendatakse tamiili ja landi vahele, et kaitsta tamiili haugi teravate hammaste eest. Ja muidugi landid, mida võiks olla erinevaid. Emajõel töötavad väga hästi ka odavad “kummikad”, mille kaotsiminek ei tekita suurt rahalist kahju. Niisuguse lihtsama aga täiesti töökindla komplekti saab kalastuspoest vähem kui 50 euroga.

Näitus “Hoia, mida armastad” 01.06-31.08

Rändnäitus „Hoia, mida armastad!” on pühendatud Eesti looduskaitse 100. juubelile ja valmis 2010. aastal Keskkonnaameti tellimusel, ajakohastati 2020. aastal ja endiselt sobib väga ka tänasesse päeva. Näitus pöörab tähelepanu meie looduse mitmekesisusele ja kaitsele. Keda ja miks on meie looduses vaja kaitsta? Kuidas seda paremini teha ja kes peaks kaitsma? Ning kuidas see üldse minusse puutub? Näitus pakub just neile küsimustele vastuseid.

Väljapanek koosneb Eesti looduskaitset tutvustavatest vibustendidest ja mängulistest eksponaatidest, mille abil saab näiteks otsida haruldaste loomade kodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda, võrrelda meie kodude mõju keskkonnale, mängida looduskaitseteemalist põrandamängu ja tutvuda erinevat tüüpi kaitsealadega Eestis.

Näituse vibustendide koostajad on loodusteadlased Arne Ader, Urmas Tartes, mängulised eksponaadid valmisid kolme autori – Annelie Ehlvest, Epp Margna, Toomas Kalve – koostöös. Näituse valmimisele aitasid kaasa Ann Marvet, Tarmo Evestus, Margit Turb, Marika Arro, Herdis Fridolin, Maris Kivistik, Lauri Klein, Reet Kristian, Lilika Käis, Priit Pajusalu, Reigo Roasto, Jaanus Tanilsoo, Uudo Timm.

Näituse sündmus Facebookis.

Näitus on avatud kuni 31. august E-R kell 10-18, külastamine majapiletiga 3€ sooduspilet/5€ täispilet/13€ perepilet.

Fotonäitus “Soomaa ühepuulootsik” 21.06-31.08.2022

Näituse idee autoriteks ja koostajateks on loodusturismi ettevõtja ja ühepuulootsikumeister Aivar Ruukel ning Soomaa rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Sandra Urvak. Fotonäitus tutvustab ühe vanima veesõiduki valmistamist ja kasutamist, mis on pärandina 2021. aasta lõpust üleilmses UNESCO kultuuripärandi nimistus ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus. Näituse eesmärgiks ongi tutvustada haabjakultuuri Soomaa ümbruses laiemalt ning seeläbi ehk kasvatada huvi ja austust oma pärandi vastu. Näitusel on vaatamiseks välja pandud 17 pilti erinevatest ajastusest ning erinevatelt autoritelt. Fotod esitlevad lootsiku valmimist puu langetamisest kuni paadi kasutamiseni. Lisaks saab külastaja lugeda Aivar Ruukeli kirjutatut lootsikukultuuri ajaloost, tähtsusest ja kasutamisest nii ennevanasti kui ka tänapäeval. Lisaks saab näitusel vaadata mitmeid erinevaid lootsikukultuuri tutvustavaid filme ning ei puudu ka ühepuupaat ise.

Autoriga kohtumisõhtu 20. juuni kell 18:00

Näitus on avatud kuni 31. august E-R kell 10-18, külastamine majapiletiga 3€ sooduspilet/5€ täispilet/13€ perepilet.

Marje Loide fotonäitus “Liblikate lummuses” 8.06.-31.08

Marje Loide on hariduselt bioloog-botaanik, kes vabal ajal viib soovijaid ka loodusesse matkama. “Tahan näidata aastaajale vastavaid seeni, putukaid, taimi ja kauneid maastikke. Alati ei piisa mälupiltidest, mõnikord tahaks kedagi ka pildikarbis kaasa võtta. Makrofotoni jõudsin umbes 3 aastat tagasi, kui tuttaval hobifotograafil hakkas makroobjektiiv üle jääma. Praegu pildistan vähemalt korra nädalas õisi külastavaid putukaid, talvel jäälilli toaakendel. Soovin jäädvustada oma kodupaiga liigirikkust ja tabada hommikust madala päikesega aega, mil putukad on kastest veidi kohmakad ning paremini ligipääsetavad. Enda arvates kauneid kaadreid on kogunenud juba sadu. Näituse jaoks valisin neist välja põnevamad, värvikamad nii tegelaste kui tausta poolest.” Autor valis näituse jaoks välja tavalisemad päevaliblikad suvisest lillepeenrast ja puisniidult ning lisas huviliste jaoks teabetekstid. Õnnestus pildistada ka kahte kaitsealust liiki.

Autoriga kohtumisõhtu 20. juuni kell 18:00

Näitus on avatud kuni 31. august E-R kell 10-18 (täpse külastuseks sobiliku aja leidmiseks palume helistada eelnevalt telefonil 736 6120, kuna saalis võib olla üritus).

Näituse külastamine majapiletiga 3€ sooduspilet/5€ täispilet/13€ perepilet.

Installatsioon “Mets” 20.06-31.08.2022

Tartu Mart Reiniku Kooli 8. klassi õpilase Mirtel Kalamehe loovtöö lahkab Eesti metsanduse probleeme. Metsa on jäänud neli tormimurtud seemnepuud, millele peab toetuma nüüd kogu metsa elustik. Iga puul olev pesakast on pühendatud mõnele teemale, millele on viimastel aastatel meedias rohkem tähelepanu pööratud ning mis ilmestavad hästi seda, kui hooletult ja ükskõikselt suhtuvad metsa inimesed, kes tegelikult peaksid selle eest vastutama. Pesakastidel olevad tekstid on koostatud ajakirjanduses ilmunud artiklite ja uudiste teravamatest faktidest ning pealkirjadest, mille otsekohesus ja teravus puudutab ning paneb mõtlema.

Alles oli jaanilaupäev ja tulemas on veel suviseid grillipidusid – jagame mõningaid tähelepanekuid, mida jälgida, et oma suveürituste toidulaud keskkonnasõbralikumalt katta.

Oleme eelmistes uudiskirjades juba jaganud, kuidas keskkonnahoidlikumalt suvepidudele nõusid valida, tekkivaid jäätmeid vähendada ja mida lõkkesse visata ei tasuks. Seda saad lugeda siin.

Kohalik ja hooajaline toit

Kohalik toit jõuab sööjateni kiiremini ja ka transpordi keskkonnajalajälg on nii väiksem. Läbides lühema tee, säästetakse üldjuhul ka lühema hoiustamise ja külmutamise arvelt. Toidu energiakulu on enamasti peidus – fossiilseid kütuseid ja sellest loodud erinevat energiat kasutavad põllumasinad, kastmissüsteemid, transport ning toidu töötlemis- ja säilitamishooned soojendusega lautadest, külmhoonetest kuni suurte toidupoodideni. Kohalik ja hooajaline toit on värskem ja ka suurema toitainete sisaldusega, sest vitamiinid ja toitained säilivad paremini. Suvel on kohaliku toidu tarbimine palju lihtsam. Jaanipäevaks küll juurviljad valmis pole, aga salatimaterjali ja esimesi köögivilju jagub rohkesti. Kui jaanipeo võõrustajal endal aias midagi kasvamas pole, tasub külalistelt küsida, kas kellelgi on midagi endakasvatatud toidulauale tuua. Kohaliku toidulaua sõber on alati ka kohalik turg, kust hooajalise ja kohaliku toidu leidmine on lihtsam kui hiiglaslikust supermarketist.

Mahetoit

Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ning mahetoidus ei tohi olla pestitsiidijääke, mis on kasulik nii inimese tervisele kui elurikkusele laiemalt. Pestitsiididel on organismi kogunedes negatiivne mõju nii inimeste kui ka kõigi teiste elusolendite tervisele. Uuringud Eestis näitavad, et nii mullas, pinna- ja põhjavees kui ka toidus leitakse igal aastal hulganisti erinevate taimekaitsevahendite jääke. Pestitsiidid pärsivad mullaelustikku, hävitades kasulikke baktereid ning muudavad veekogude veekogude mikroobide kooslusi, olles kahjulikud nendes elavatele väikeorganismidele. Mahepõllumajanduses kasutatakse vaid looduslikke väetiseid ja taimekaitsevahendeid. Sellistel põllumajandusmaadel on võrreldes tavapõllumaaga keskmiselt 30% rohkem liike ja 50% rohkem isendeid. Samuti näitavad erinevad uuringud, et maheaedviljades leidub rohkem C-vitamiini, magneesiumi ja antioksüdante kui tavapõllumajandusest pärit aedviljades. Kõige rohkem leitakse taimekaitsevahendite jääke tavatootmisel maasikatest, tsitruselistest, viinamarjadest, paprikast, brokolist, lillkapsast ja kartulist. Seega tasub jaanipeolauale varuda ikka kindlasti kohalikke mahemaasikaid, võimalusel enda või tuttava aiast. Välismaiste viljade puhul tasub supermarketitest ostes otsida aga Euroopa liidu mahemärki.

Vähem liha

Suurendada tasub ka taimetoidu osa oma menüüs, sest lihatarbimine Eestis ületab endiselt tervislikke koguseid. Samuti on lihatarbimist mõistlik piirata keskkonnahoiu seisukohast ning grillida julgemalt eri köögivilju, liha puhul aga eelistada mahetootmisest pärit liha. Näiteks rohumaaveised aitavad hooldada meie liigirikkaid niite. Miks on just lihatööstus suure keskkonnamõjuga? Põhjuseid on mitmeid. Loomasööda kasvatamiseks kulub palju põllumaad ja vett. Veekulu on peale loomade järel koristamise ja jootmise suur ka liha töötlemisel. Veiste ja sigade väljaheidetest tulev metaan on väga tugev kasvuhoonegaas, mis biotööstuses ärakasutamata liigub see otse atmosfääri. Suuremad loomad on suurema keskkonnamõjuga kui väiksemad, kui võrreldes omavahel näiteks veiseid ja kanu. Samuti kipuvad loomatööstuse ravimijäägid ja toidulisandid jõudma meie veekogudesse ja põhjavette.

Grillile sobivad enamus köögivilju. Katsetage erinevaid retsepte ja tehke oma jaanipäeva või lihtsalt peolaud põnevamaks! Köögiviljadele saab anda marinaadide ja kastmetega maitseid juurde – proovi grillida suvikõrvitsat, baklažaani, lillkapsast (kapsapead viilutades saab lausa steike teha), šampinjone, maisitõlvikuid, valge redist, sparglit, apteegitilli, maisi, paprikat, küüslauku, porrut, erinevaid sibulaid. Neid saab kõiki maitsvaks teha ka näiteks kodujuustu või erinevate juustudega täites. Köögiviljade ettevalmistamine grillimiseks näeb välja üsna sarnane kui liha puhul, neid saab grillida vardasse lükitult või metallrestil. Suurim nipp taimse grilli täiuslikkuse saavutamiseks ongi marineerimine. See aitab köögiviljadel võimalikult palju maitset omastada. Peale köögiviljade saab ka salateid teha ilma liigse lihata, traditsioonilise kartulisalati jaoks on põnevaid lihavabasid retsepte veebis palju, isegi taimse koorega variante.

Ja lõpuks – planeeri koguseid ja tee nii palju kui süüa jõuad, ära viska toitu ära! Eestis tekib umbes 54 kg toidujäätmeid inimese kohta aastas. Leppige enne jaanipidu omavahel kokku, kes mida toob või valmistab. Ja kui ikkagi midagi üle jääb, siis ärge unustage seda korralikult, näiteks külmkapis või sügavkülmas säilitada ja õigel ajal ära süüa.

Head infot keskkonnahoidliku toitumise kohta leiab Eesti Rohelise Liikumise toidu keskkonnamõju plakatitelt ja peolaua katmise ideid Taimse Teisipäeva retseptide hulgast.

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Suvi 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin. 

Oleme 22.juunil avatud kell 10-15 ja 23.-24.juunil suletud. Keskkonnahoidlikku jaaniaega!

Ootame teid uuesti külla 27.juunil. Suvel saab loodusmajas….

• uudistada lausa nelja näitust – looduskaitseteemaline “Hoia, mida armastad”, fotonäitus “Liblikate lummuses”, foto- ja esemenäitus “Soomaa ühepuulootsik” ning installatsiooni “Mets”
• lahendada H2O külastusmängu “Kliimaeksperdi rada”
• mängida õuemänge

Hea kalastushuviline!

Tartu loodusmaja kutsub kalastushuvilisi lapsi (1.-9. klass) laupäeval, 18. juunil Emajõe äärde kalastuspäevale! Kavas on spinningupüük.

Kellel isiklikud püügivahendid puuduvad, saab need laenata kohapeal. Sellest anda kindlasti teada registreerimisel. Juhendajateks on Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi liikmed Lea Saar ja Peep Männil.

Kohtume Supilinna kalastusinfo tahvli juures kell 11.00. Päeva lõpetame kell 15.00. Osalejatele pakume ka lõuna.

• 1.-3. klassi lapsed osalevad koos lapsevanemaga.
• Osalustasu on 12€/laps, teda saatva täiskasvanu osalus 6€ (sisaldab sooja lõunat)
• Riietuda ilmastikule vastavalt

16-aastased ja vanemad kalastajad peavad tasuma harrastuspüügiõiguse eest. Rohkem infot: https://kalastusinfo.ee/kalastamine/kalastusluba/

Vajalik on eelnev registreerimine: https://forms.gle/JgYUCL8gH18oYnPo6

Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi laagrite toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Meie kalastuslaagreid tunnustati 2017. aastal Keskkonnakäpa auhinnaga õnneliku õppe ja Rahva lemmiku kategooriates!

Lisainfo:

Maris Mägi
Tartu loodusmaja koolitusjuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
515 2884

Tartu loodusmaja perepäev “Putukapäev” toimub 18. juuni kell 10.00 – 13.00 loodusmajas ja pargialal. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Perepäeval uurime koos mis teeb putukast putuka – kui palju jalgu, tiibu ja silmi peaks ühel õigel putukal olema ja miks tal neid kõiki vaja on. Räägime, mida kasulikku putukad meie looduses teevad ja miks nende ärakadumine teeks elu meie planeedil võimatuks. Pargis saab seigelda veeputukarajal, putukalaboris saab mikroskoobi ja luubiga uurida putukate tillukest sisemaailma ja meisterdustöökojas saab endale koju kaasa kleepida-värvida ühe täpilise tegelase. Ja loomulikult mängime kõikvõimalikke putukate teemalisi mänge! Terve hommikupooliku saab loomatoas uudistada erinevaid lemmikloomi hiidtigudest vöötoravani, talveaias saab tutvuda troopiliste taimede ja kilpkonnadega ning avatud on suvine erinäitus “Hoia, mida armastad”.

Oodatud on suuremad ja väikesemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.

Liitu perepäevaga ka Facebookis

Osalustasu 2 eurot.

Tegemist on avaliku üritusega, sündmusel osalejaid võidakse pildistada ja pildid avaldada Tartu loodusmaja kodulehel ja sotsiaalmeediakanalil.

Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.