20. detsembri loodusõhtul kell 18:00 räägime hundiuurija Laura Kiirojaga meie rahvusloomast hundist. Räägime sellest, milline on võsavillemi eluviis ja olemus, miks me teda hoidma peaksime, kuidas temasse suhtuda ja mida temalt eeskujuks võtta. Vaatame pilte ja videosid, kuulame lugusid ning nuusutame, kuidas lõhnab päris hundilt kogutud talvine aluskarv. Sekka arutleme ka selle üle, mis seob ja mis eristab metsakutsut sellest kutsust, keda peame oma parimaks sõbraks ja kellega oma kodu jagame. Oodatud on nii nooremad kui ka vanemad hundisõbrad!
Laura Kiiroja on Tartu ülikooli magistrikraadiga zoosemiootik ja hundiuurija. Ta on tegelenud loomaaias elavate huntide sotsialiseerimise ja nende käitumise uurimisega Saksamaal ja USAs. Hetkel õpib Laura Kanadas Dalhousie ülikoolis ning uurib oma doktoritöö raames biomeditsiiniliste abikoerte lõhnataju.
Loodusõhtule saab tulla kohapeale Tartu loodusmajja kuulama või jälgida otseülekannet Facebooki ürituse all.
Osalemine tasuta.
Loodusõhtut toetab Tartu linn.
NB! Palume kohapeal kõigil üle 12-aastastel osalejatel esitada COVID tervisetõend ja kanda üritusel maski.
Jõulud on lähenemas ja igal aastal tekib küsimusi, kas ja mida kinkida, kuidas pakkida? Pakume jõuluilmelist õpituba, kus kaunistame dekupaaž- ehk salvrätikumeetodiga jõuluehteid, karpe ning anname uue elu mõnele seisma jäänud esemele.
Töötuppa soovitame kaasa võtta lemmik salvrätiku (soovitatavalt jõululik, aga võib ka mõni muu olla) ja eseme (nt. jõuluehe, kauss, tass, karp, topsik vms.), mis on kodus seisma jäänud, aga millele sooviksid uue ilme anda või eseme, mille plaanid ära kinkida, kuid saaksid selle kaunistamisega veelgi ilusamaks teha.
Õpituba toimub 17.detsembril algusega 18.00 Tartu loodusmajas (Lille 10)
Õpitoa kestus: 2 tundi
Õpitoa hind: 16 eur/inimene
Hinnas on: värvid, dekupaažliimid, sarnased salvrätikuid ja valik seismajäänud esemeid (pappkarp, kinkekott, konservikarp, klaaspudel, jõuluehe. vms.), mida on hea õppeprotsessis kasutada.
Õpituba toimub vähemalt 12 osaleja korral.
Vajalik eelregistreerimine
https://forms.gle/MmDHoHbr8wfqXkkx7
Kõigile registreerinutele saadetakse enne töötoa toimumist kinnituskiri.
Juhendaja Liina Niinemägi on käinud kunstiringis ja viinud läbi erinevaid õpitubasid. Ta tunneb rõõmu ja rahulolu looduses käimisest, pildistamisest ning loomingulistest tegevustest.
Peagi on saabumas pühadeaeg ja nii õppeasutustesse kui ka kodudesse tuuakse jõulupuu. Erinevatest taaskasutusvahenditest tehtud jõulupuude galerii on suur, internet on täis geniaalseid ideid ja kauneid fotosid, kust saab inspiratsiooni. Aga milline puu oleks keskkonna peale mõeldes kõige õigem valida juhul, kui on vastupandamatu soov sel aastal ikkagi päris puu tuppa tuua?
Valikuid on tõesti palju – kas tuua kuusk ise enda või tuttava metsast, tasu eest riigimetsast või osta kaubanduskeskusest istanduse puu. Peale hariliku kuuse võib valida mõne muu kuuseliigi (kanada kuusk, serbia kuusk, hõbekuusk) või euroopa nulu (kaukaasia nulg, fraseri nulg, korea nulg) vahel. Mitmeid nendest liikidest kasvatakse ka Eestis, ent paljud tarnitakse siiski Euroopa suuristandustest. Alternatiiviks on tehiskuusk, mille keskkonnasäästlikkuse üle on palju arutletud ning millel on dekoratsioonina enda koht. Kindlasti ei mängi kuuse valikul rolli ainult mõistuspärane valik, loevad ka inimlikud igatsused – kuuse lõhn ja selle puudutuse tunne. Esimesena tasuks puud valides mõelda kui kaua te vajate, et see ruumis esteetiliselt ilus püsiks – kas piisab paarist päevast, nädalast, kuust või lausa mitmest? Seejärel tasub mõelda teiste tegurite peale, millest mõned toome siin välja.
Vastupidavus
Harilik kuusk peab soojas ruumis okkaid langetamata vastu maksimaalselt paar nädalat, teised kuuseliigid veidi kauem, kaukaasia nulg püsib ilus 6-7 nädala ringis. Nulgu peetaksegi sobivamaks jõulupuuks tihti sellepärast, sest ta ei poeta nii palju okkaid ja peab kuivamisele paremini vastu. Nii et kui on vajadus väga kaua ilusana säiliva puu järgi, siis on targem osta üks nulg, mitte uuendada kuuski. Kõige vastupidavam on kindlasti kunstkuusk, mida saab kasutada aastaid, mis ei aja okkaid ega vaja vett, vajades ainult hoiustamiseks ruumi. Samas oleneb tehismaterjali vastupidavus tugevalt tootmiskvaliteedist ja kasutamisest. Eraldi teema on tehiskuuse päritolu ehk kuidas tagada seda, et jõulurõõm ei ole seotud keskkonnahävingu ja inimõiguste rikkumisega.
Kasvatamine vs kasvamine
Kui minna ise enda või tuttava maa pealt kuuske otsima, siis tasub kindlasti valida kuusk, mis suureks kasvada ei saa – kasvab ta siis teisele puule nii lähedal, et pole ruumi sirguda, metsasihil, elektriliini all, teepervele liiga lähedal, jne. Kui soovite ise tuua puu riigimetsast, siis saab RMK lehelt https://www.rmk.ee/kuuseke otsida kaardilt sobiva koha ning endale tasu eest sobiva puu raiuda. Riigimetsas on samad reeglid – puu palutakse langetada kohas, mis lähevad samuti nagunii raiesse, nagu teede ja kraavide servad, elektriliinide alune, metsasihid, valgustusraiesse minev metsaalune. Kindlasti ei tohi puud võtta looduskaitsealalt.
Eesti istandustes kasvatatakse jõulupuudeks eelkõige harilikku kuuske, hõbekuuske, Serbia kuuske ja fraseri nulgu. Euroopa populaarseimat jõulupuud, Kaukaasia nulgu Eestis kliima pärast kasvatada ei saa, kuigi sellega saartel katsetatakse. Seega pärinebki enamik meil müüdavatest jõulupuudest, just nulgudest Saksamaalt ja Taanist, aga harilikku kuuske tuuakse tihti ka Poolast. Istandustest puu ostmine ei ole sama, mis metsast puu raiumine, kuna puud ongi spetsiaalselt jõulude tarbeks kasvatatud. Istandustes kasvab üks puu 7-10 aastat ning selle asemel istutatakse kohe uus puu. Positiivse poolena tarbivad suured ja aina noorendatavad istandused üleliigset süsihappegaasi, pakuvad mingil määral elupaiku, aitavad söötijäänud põllumajanduseks kõlbmatut maad ära kasutada ning tagavad väikeettevõtjatele maal sissetuleku. Mõnedes riikides aitavad istandused nõlvu kaitsta ka erosiooni eest. Siiski on suure hulga vaid paarinädalaseks kasutamiseks mõeldud jõulukuuskede kasvatamine suhteliselt ressursikulukas ettevõtmine nagu igasugune taimekasvatus ikka. Istandus ei ole paku samasuguseid looduse hüvesid nagu mets, see on siiski põllumajanduslik tootmine, omades sarnaseid murekohti.
Tootmise mõttes kõige saastavam potentsiaal on tehispuudel. Enamus tehiskuuskedest toodetakse Hiinas, kasutades selleks tõenäoliselt kivisöeenergiat ja neid transporditakse suure vahemaa tagant Euroopasse. Tehiskuused on tihti tehtud polüvinüülkloriidist (PVC), millest võib eralduda tervisele kahjulikke aineid, sh raskemetalle ja tina. Tehiskuuski on materjalina keerukas ja kallis ümbertöödelda, seetõttu seda peaaegu ei tehta. Lisaks võivad tootmisel toimuda võimalikud inimõiguste rikkumised. Kui on siiski põhjendatud vajadus kunstpuu järgi, tuleks eelistada kõrge kvaliteediga PE (polüetüleen) plastikust kuuski, võimalusel taaskasutatud plastist, mis on Euroopas valmistatud ning mille jätate kasutusse aastakümneks.
Elurikkus
Ka kuuseistandustes, mis on omamoodi monokultuuri kasvatamine, on tihtilugu vaja kasutada samuti sünteetilisi väetiseid, haiguste- ja kahjuritõrjet, umbrohutõrjet. Just nulgude kasvatamisel on vaja neid enam pritsida erinevate kahjurite vastu. See omakorda kurnab ja kahjustab mulda ning vähendab sealset elurikkust, mis omakorda teeb mulla toitainetevaesemaks. Üleliigne väetis võib jõuda ka pinnavette, jõudes nii veekogudesse ja kahjustades omakorda sealset elurikkust. Ilmselgelt on elurikkuse osas hariliku kuuse kasvukeskkond Eestis parem valik ning kui võtta arvesse ainult elurikkuse aspekti, siis võiks kuuse tuua metsast, eriti sellisest, kus noor kuusevõsa vajab nagunii harvendamist ja ühe kuuse võtmine annab teistele kasvuruumi ning ei halvenda antud elupaika. Plussina võib ainult välja tuua, et jõulukuuse istandused Euroopas on tihti rajatud vähem viljakatele põllumaadele ja selle tegevusega on asendatud nõudlikum üheaastane põllukultuur vähenõudlikuma kümneaastase kultuuriga, vähendades potentsiaalselt pinnase töötlemise, väetamise ja erinevate tõrjeainete hulka.
Transport
Vähendamaks sõitmist on kõige mõistlikum soetada puu võimalikult lähedalt, kas siis ise hankides või ostes. Just ostes tasub küsida, kus Eesti otsas puu tegelikult kasvanud ja toodud on, sest ostja lähedal müümine ei tähenda, et puu ise üldsegi seal lähedal kasvanud on. Suured istandused kasutavad üleeuroopalist transpordivõrgustikku ja puid transporditakse suurte veoautodega, mille koormas on korraga kuni 500 jõulupuud. Kütusekulu poolest võib mõnikord Taanist toodud kuusk olla samaväärne kui ise metsast toodud, võrreldes kui pead puu toomiseks spetsiaalselt ainult sellepärast kümnete kilomeetrite kaugusele suure tühja autoga sõitma ja tagasi. Keskkonnasõbralikumad valikud nõuavadki tihti pikemat ette planeerimist ning teadliku tarbimisega võib vähemalt esialgu kaasneda suurem ajakulu, näiteks sobivate puude otsimine ja omavahel võrdlemine.
Jäätmed
Loomulikult on jäätmekäitluse mõttes parim ikka päris puu, mis lihtsalt laguneb ära! Selle saab ahjus, saunas või lõkkes ära põletada, multšiks purustada, aias kuuseoksi taimede lisakatmiseks kasutada, komposti panna, jne. Tehiskuuske ei saa ümbertöödelda ja olmeprügis see ei kõdune, lagunedes lihtsalt mikroplastiks. Erinevate arvutuste järgi tuleks kunstkuuske kasutada 10-20 aastat järjest, et selle keskkonnamõju oleks väiksem kui päris kuusel.
Kokkuvõttes on keskkonnaaspektist parim looduslikult kasvanud kuusk, mis on raiutud kohas, kus ta kasvada ei saaks ja mis on ostjale võimalikult lähedal kasvanud ning minimaalselt transporditud. Kui on aga vajadus kaua ilusana püsiva puu järgi, mis seisaks kooliaulas terve pühade aja vältel, siis on mõistlik osta näiteks Euroopa istandusest pärit sobiv nulg, eelistatult mahedalt kasvatatud. Peale pühi peaks puu lõpuni mõistlikult ära kasutama, näiteks meisterdusteks või kevadel aias taimede toena.
Tekst ilmus esialgselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis-Talv 2021 uudiskirjas.
4. detsembril toimub järjekordne üle-eestiline Avatud Teadusringide Päev „Mõtle kui teadlane“, juhtides tähelepanu loodus-, teadus- ja tehnoloogia (LTT) valdkonna huviringides õpitava olulisusele ning andes võimalikult paljudele lastele ja nende vanematele võimaluse teadushuviringe avastada.
Kokku avab oma uksed rekordarv (üle 60) teadusringe üle Eesti (sh virtuaalsed ringid) ning valikus on mitmeid erinevaid tegevusi nagu robootika, programmeerimine, päikesesüsteemi uurimine, strateegilised seiklusmängud, meisterdamine, füüsika ja keemia katsete tegemine, mustkunst, loomade ja loodusmatkad ning palju muud. Ringidesse on vajalik eelregistreerimine, osalemine tasuta – www.huviring.ee.
Tartu loodusmajas avavad oma uksed pika väärika ajaloogia ORNITOLOOGIARING ja e-huviring SININE LABOR!
E-huviring “Sinine labor – värviline vesi”
Toimumise aeg: 04.12.2021 kell 11:00-12:00
Vanus: 8-14
Hind: Tasuta
Kohtade arv: 15
Asukoht: üle Eesti veebivahendusel
Juhendaja: Mai-Liis Vähi
Avatud teadushuviringis katsetatakse vee tiheduse ja kapillaarsusega, luues selleks nö värvilist vett. Osa võib võtta ükskõik millises Eesti otsas, sest veebitund toimub MS Teamsi keskkonnas. Enne huviringi toimumist palume valmis panna kodus leituvatest vahenditest komplekti. Täpsem juhend liitumiseks saadetakse sündmusele eelneval päeval.
04.12 kell 11:00-12:00 – REGISTREERU SIIN
Ornitoloogiaring
Toimumise aeg: 04.12.2021 kell 10:00-11:00 ja 11:00-12:00
Vanus: 7-19
Hind: tasuta
Juhendaja: Aire Orula
Ringitunnis teeme tutvust tiivuliste imelise maailmaga – räägime, kuidas linde paremini tundma õppida välimuse, hääle ja tegevusjälgede järgi. Katsetame käe ja silmaga, milliste binoklite ja vaatlustorudega linde vaadeldakse ning millised näevad välja linnumääramisraamatud. Vaatame linnuhuvilise pilguga ka loodusmaja pargis ringi – millised linnud meie ümber linnas elavad, kus pesitsevad ja toituvad. Kuna talv on peagi kohal, siis tutvume kõige levinumate talviste aialindudega, räägime nende elust külmas Eesti kliimas ning kuidas neid aidata saaksime või kas peaksime seda tegema.
Ringitund toimub loodusmaja pargis. Selga panna ilmastikukindlad riided! 1.-3.klassi õpilased võivad ringitundi kaasa võtta ka lapsevanema.
04.12 kell 1.rühm 10.00-11:00 – REGISTREERU SIIN
04.12 kell 2.rühm 11:00-12:00 – REGISTREERU SIIN
Kas tead, millisest riigist rändab toit sinu lauale ja mis saab edasi toidupakendist?
Selleks, et teadvustaksime endale, milline on meie toidu rändamise teekond, kutsume Tartu loodusmajaga kõiki kaardistama oma ühte toidukorda.
Üleskutses kaasalöömiseks tee nii:
- Vali vaatlemiseks üks toidukord (hommiku-, lõuna- või õhtusöök)
- Tee valitud toidukorra koostisosadest foto. NB! Ära unusta pildistada ka toiduainete pakendeid.
- Lae postitus meie ühisele Padleti lehele.
- Kirjuta postituse juurde oma ees- ja perekonnanimi, vanus ja nimekiri, millisest riigist antud toiduained pärinevad.
- Lisa postituse alla, kas saaksid mõne neist toiduainetest asendada kohaliku tootja poolt toodetud toiduga, kasvatada ise või osta pakendivabalt.
- Lisa postitusele #sorteerinprügi, kui kogud pakendid olmeprügist eraldi (siia alla kuuluvad ka pandipakendid).
Kuidas saame anda oma panuse kohaliku toidu tarbimise kultuurile?
OTT võrgustik ehk otse tootjalt tarbijale
Eestis on olemas kodanikualgatuslik võrgustik nimega “OTT”, mis koondab kohalikke toidu tootjaid ja tarbijaid. Müük OTTi kaudu toimub üldjuhul kaubakohtumistel, kus 10 kuni 15 toidu väiketootjat kogunevad parklas, reeglina üks kord nädalas, ja annavad üle tarbijate poolt ettetellitud kaubad. Kaupa on võimalik osta ka vahetult kohapeal. Müük erineb turust seetõttu, et suurem osa kaubast on ette tellitud, kohtumine toimub lühikese aja (umbes 1 tunni) vältel. Vahendajaid ei ole. Importkaupa ei ole.
Rohkem infot OTT võrgustiku kohta leiad SIIT.
Kohalikud ostukohad:
Peale OTT võrgustiku on võimalus alati osta värsket toitu turgudelt, lahtisest letist ja võtta kaasa oma karp või kohvitops, et vähendada ühekordseid pakendeid. Järgnevas nimekirjas on näiteks välja toodud mõned Tartu ostukohad, kus on võimalik osta nii pakendivabu kui ka korduvkasutatavate pakenditega tooteid.
Kuhu viia pakendid, mis jäävad meie toidust alles?
Sorteerimise tähtsaim reegel – jäätmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse kui need on puhtad ja sorteeritud sellel hetkel kui need tekivad. Hiljem neid üksteisest eraldada on pea võimatu. Sellepärast ongi oluline, et juba kodus või töökohal erinevad jäätmed eraldi kogumisvahenditesse nii saame nendest enamuse suunata taaskasutusse ja panus keskkonda on suurim.
Kui sa pole kindel, kuhu oma jäätmed viia, siis selleks on Eestis välja töötatud suurepärane veebilehekülg kuhuviia.ee, mis näitab sinu lähimaid sorteerimise konteinerid. Samuti leiad Kuhuviia leheküljelt juhendid, kuidas prügi õigesti sorteerida.
***
Üleskutse on koostatud maailmahariduse ja jäätmetekke vähendamise (15.-28.11) nädala tegevuste raames >>
#maailmapäevad #tartuloodusmaja #rohelinekool #ecoschools
Tartu loodusmaja huvikoolis tähistakse novembri lõpus maailmahariduse ja jäätmetekke vähendamise nädalat erinevate toredate üritustega. Maailmahariduse nädala teemaks on sel aastal “Kliimamuutus ja ränne” ning temaatilised tegevused toimuvad nii huviringides, sügiskonverentsil, jutuõhtutel koos lapsevanematega kui ka avaliku üleskutsena jäädvustada enda toidu teekond. Rahvusvaheline maailmahariduse nädal toimub 15.-21.11 ja selle eesmärgiks on juhtida koolinoorte tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustele. Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal toimub 20.-28.11 ja sel korral võetakse luubi alla ringsed kogukonnad ning kuidas läbi nende saab vähendada jäätmete teket.
Üritustest on plaanis hubased jutuõhtud veebis, kuhu on oodatud osalema huvikooli õpilased koos peredega. 15. novembril räägitakse kliimamuutustest ja rändest ning kuidas see mõjutab meie elusloodust. 22.novembril prügist kui Pandora laekast – kuidas sorteerida prügi ja saata see materjalina uuesti ringlusesse. 25. novembril tutvustab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise nõunik Ülle Metsmann õpilastele põnevaid taimekahjureid, kes kasutavad transpordivahendiks just pakendeid.
Maailmahariduse nädal tipneb loodusmaja huvikooli iga-aastase sügiskonverentsiga, kus erinevate ringide õpilased esitavad ettekandeid oma uurimustest, keskendudes loodusmaja võõrliikidele ja enda kogemustele kliimamuutustest tingitud rändega. Kuna Tartu loodusmaja Rohelise kooli keskkonnatöörühm on valinud selle õppeaasta teemaks just kliimamuutused, elurikkus ja loodus, meri ja rannik ning õueala, siis on ka sügiskonverentsi teema “Kliimamuutused ja ränne”. Seekordne konverents toimub tervisliku olukorra tõttu taaskord videode formaadis, mis avaldatakse 18. novembri õhtul huvikooli kodulehel ja millega saavad kõik huvilised tutvuda.
Teisipäevast, 16.novembrist alates oodatakse igas vanuses loodusmaja sõpru osalema üleskutses “Meie rändav toit”, mis kutsub teadvustama ja kaardistama toidu rändamise teekonda. Kas tead, millisest riigist rändab toit sinu lauale ja kuhu satub toidust järgi jäänud pakend? Üleskutses osalemiseks tuleb valida üks enda toidukord, vaadata üle taldrikul laiuvad toiduained ja nende päritolu ning jäädvusta see pildina. Osalemisjuhendi leiab peagi loodusmaja sotsiaalmeedia kanalitelt ja kodulehelt.
Maailmahariduse ja jäätmetekke vähendamise nädala ürituste info leiab loodusmaja kodulehelt.
Lisainfo:
Liisgren Pärnsalu
Huvikooli huvijuht
liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee
******
Maailmapäev(nädal) toimub MTÜ Mondo maailmapäevade konkursi raames, mida rahastavad Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusprogramm.
Loodusfotovõistlus “Vereta Jaht” on igal aastal ühel kindlal nädalavahetusel toimuv fotojaht, mille eesmärgiks on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.
23. loodusfotovõistlus “Vereta Jaht” toimus 26.– 27.09.2020 Lääne-Eestis, valdavalt Silma looduskaitsealal ja Matsalus. Vereta Jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul oli tänavune fotovõistlus eriline, kuna jahti peeti lausa kaks korda: kevadise eriolukorra ajal püüdis iga fotograaf parimaid hetki kaamerasse just talle meelepärases piirkonnas, septembri viimasel nädalavahetusel aga toimus ühine traditsiooniline fotovõistlus. Kui temaatiliseks jahiloomaks on traditsiooniliselt aasta loom, siis seekord pildistati Lääne-Eestile omaseid maastikke, metsloomi ja loomulikult sügisrändel peatuvaid rändlinde. Aastate jooksul on loodusfotovõistlusel jahitud kõike ja kõikjal, vee all ja vee peal.
Fotojahist võttis osa kokku 42 fotograafi, nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad. Fotoküttidel õnnestus pildistada nii põtra, karu ja hunti kui ka rohkesti haruldasi ja vähemharuldasi linde, kelle sügisene rändetee just Läänemaad läbib.
„Kevadine jaht tõi loomi ja sügis tõi linde. Häid pilte oli palju, nii et žüriil oli nuputamist ja arutamist rohkesti, keda võitjaks valida. Peaauhinna ehk sarvilise viikingimütsi ning auhinna Overallilt pälvis Aare Udras pildiga värbkakust – õhtuhämaruses peale päikeseloojangut tabatud varblasemõõtu kakuke on igati meistritiitli vääriline. Tähelepanuväärne on, et ta üles leiti ja lind omases sügiseses rändemaastikus väga kenasti pildile saadi,“ lausus Tiit Hunt.
Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valis iga osaleja välja kuni kümme parimat võtet. Nende seast selekteeris žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, mis jõudsid rändnäitusele.
Loodusfotovõistlust „Vereta Jaht“ korraldavad RMK ja Overall Eesti AS.
Liitu näitusega ka Facebookis
Näitus “Vereta Jaht 2020” Tartu loodusmajas
9.11.-15.12. 2021
E-R 10.00 – 18.00
Pilet: täispilet 3€; laps/õpilane/pensionär 2€; pere 10€; loodusmaja õpilaspiletiga tasuta.
NB! Tutvu loodusmaja külastusreeglitega viirusperioodil.
Oravapoiss Oskar sättis sättis oktoobriks ja novembriks Tartu loodusmajja üles vahva tegevusraja, millel erinevaid punkte läbides õpid tema kohta palju uut! Tule saa osa oravate karvasest maailmast – mida nad söövad, kus elavad, kuidas omavahel suhtlevad ja puhkavad. Rada sobib nooremale koolieale ja koolieelikutele koos vanematega.
Kas sina tead, millest orav endale pesa ehitab? Aga kui palju ühest käbist järele jääb kui ta on selle nosimise lõpetanud? Kui palju üks väikene orav kaalub? Tule saa teada – Oskar ütles, et nalja saab ka natuke. Huvitav, hariv ja mänguline!
Orav Oskari avastusrada on avatud 26.novembrini.
Pilet: Täispilet 3€; Laps/õpilane/pensionär 2€; Pere 10€; Loodusmaja õpilaspiletiga tasuta.
Oleme avatud E-R kell 10.00 – 18.00.
NB! Tutvu loodusmaja külastusreeglitega viirusperioodil.
Läänemere veebiviktoriin 2021 on osalemiseks avatud!
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti veebiviktoriin on saanud avapaugu ja ootab järgneva kuu jooksul noori osalejaid üheksast riigist, kes omavahel Läänemere ja maailma kohta info otsimises mõõtu võtavad! See on hea võimalus tabada mitu tarkuse kärbest korraga – õppida Läänemere kohta, saada keskkonnateadlikumaks, parandada enda info otsimise oskusi ja õppida inglise keelt.
Tänavu on viktoriini siduvaks teemaks “Kliimamuutused ja ränne”. Veebiviktoriini nutikad küsimused on kogutud BSP koordinaatoritelt ja koostööpartneritelt erinevatest UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustikuga liitunud riikidest. Näiteks esitasid sel aastal Eestist küsimusi MTÜ Mondo, Vaibla Linnujaam ning merebioloog Jonne Kotta. Viktoriin on vormistatud mugavalt Walk & Learn poolt loodud veebiviktoriini e-platvormile, mis arvestab automaatselt osalejate punkte.
- 4.-6.klass: 30 minutit, 5 küsimust
- 7.-9.klass: 45 minutit, 8 küsimust
- 10.-12.klass: 60 minutit, 10 küsimust
Lae alla veebiviktoriini eestikeelne plakat või ingliskeelne poster, mille saab enda kooli üles panna.
NB Oluline teada:
- Vaja on head internetiühendust ja kõlareid/kõrvaklappe.
- Iga õpilane saab osaleda vaid ühe korra (loetakse tema esimene skoor) ja küsimustele vastatakse kindlas järjekorras ning küsimuse juurest edasi liikudest pole võimalik tagasi minna ning seda parandada.
- Viktoriinil on ajalimiit – vastavalt vanusegrupile 30-60 minutit.
- Viktoriini võib teha üldhariduskoolis näiteks inglise keele, geograafia või bioloogia tunnina, samuti koduõppe täiendusena. Osaleda võivad nii terved klassid kui ka üksikud õpilased.
Viktoriinis võivad osaleda kõikide üldharidus- ja huvikoolide õpilased, kes inglise keelt oskavad, kuid vaid UNESCO ühendkoolide võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda auhindade loosimises. Eesti parimaid osalejaid ootavad Eesti mahetootjate tooted (viktoriini sponsoriteks on tänavu Karli ja Linda maiustused, Minna marmelaadid, Mahenäksivabrik Süü ää ning Taali mesila) ning osalemisvõimalus purjeõpperetkel Soome või teadlaskogemus töövarjupäeval 2022. aasta suvel. Seega on väga hea põhjus enne viktoriinil osalemist ka võrgustikuga liituda, loe liitumisest siin! Lisaks panevad eriauhindu välja MTÜ Mondo ning Rohelise kooli programm.
Õiged vastused postitame BSP kodulehele jõuludeks. Osalejate punktiskoorid ja auhinnasaajate nimekirja saadame otse osalejate meiliaadressidele, mis viktoriinivormis esitatud. Osalejate nimesid ja edetabeleid ei avalikustata.
Viktoriinil võivad osaleda ka õpetajad, täiskasvanud loodushuvilised ja harrastusteadlased, kuid neil palume lisada oma nime järele märkuseks tärn ja märksõna *(õpetaja) või *(huviline), sest nii saame punktiarvestusest vastused eraldi kokku koguda.
Võimalusel ootame väga õpilastelt, õpetajalt ja loodushuvilistelt viktoriinile tagasisidet, palume saata see korraldajale: maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee. Tahaksime teada, kas osalejatel oli huvitav seda teha, missugused küsimused olid keerulised ja kuidas neile meeldis viktoriini ülesehitus.
Viktoriin on avatud 1. novembrist 6.detsembrini 2021!
VIKTORIINILE SAAD SUUNDUDA SIIT
Lisainfo:
Maria Ivanova
Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaator
maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee
53919203
Privaatsuspoliitika – kuni 12aastase osaleja puhul vastutab kool, et lapsevanem või hooldaja on andnud nõusoleku õpilase isikuandmete töötlemiseks (nimi, kool, meiliaadress). Õpilased alates 13.aastast annavad osaledes ise nõusaoleku enda isikuandmete töötlemiseks (nimi, kool, meiliaadress). Isikuandmeid hoiustatakse tulemuste selgumiseni ja kustutatakse peale tulemuste teatamist ja auhindade jagamist.
Neljapäeval, 11.novembril kell 18:00 toimub loodusmajas saalis loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.
Eesti Ornitoloogiaühing valis käesoleva aasta linnuks täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga kevadekuulutaja, kes on pälvinud tähelepanu oma kõlava ja mitmekesise lauluga. Kuldnokk on järjekorras kahekümne seitsmes aasta lind ja tähistab ühtlasi Eesti Ornitoloogiaühingu 100. juubeliaastat. Ornitoloog Margus Ots räägib loodusõhtul kuldnoka elust, käitumisest ja sel aastal kogutud uutest teadmistest linnu kohta. See on ühtlasi üks viimaseid võimalus teha põhjalikumalt tutvust selle aasta linnuga, sest uuel aastal ootab oma järjekorda juba metskurvits.
Loodusõhtut kantakse otseülekandena üle ka Facebooki ürituse all.
Osalemine tasuta.
Loodusõhtut korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu loodusmajaga, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
NB! Palume kõigil üle 12-aastastel osalejatel esitada COVID tervisetõend ja kanda üritusel kaitsemaski.
Lisainfo:
Margus Ots
kuldnoka aasta koordinaator
margus.ots@eoy.ee
www.eoy.ee/kuldnokk
