Tulemas on jaanilaupäev, erinevad piknikud ja suvised grillipeod – jagame mõningaid tähelepanekuid, mida jälgida, et oma suveüritused keskkonnasõbralikumalt korraldada.
Vali keskkonnasõbralikud nõud
Esimesena tekib tihti küsimus, millised nõud valida? Võimalusi on mitmeid ja variandid ajavad tihti segadusse. Igal juhul on alati loodussäästlikumad taaskasutatav nõud ehk anumad, mida saab puhtaks pesta ja uuesti kasutada – ehk siis need, mis juba kapis olemas on! Parimad on tavalised keraamilised toidunõud, aga oma kerguse ja vastupidavuse tõttu on õueüritustel hea mõte kasutada ka kvaliteetseid toiduainete hoidmiseks sobiliku märgisega plastikust, metallist või mõnest looduslikust alternatiivsest materjalist taaskasutatavad nõusid, nt bambuskiust või suhkrurookiust. Kui kodukapis piisaval hulgal nõusid pole, siis on võimalik laenata naabrite, sugulaste või sõprade käest. Samuti on mõnel puhul sobilik lasta külalistel ise omad nõud kaasa võtta ja kohapeal pesemise võimalus organiseerida.
Kui mitte kuidagi teisiti ei saa ja tavalisi nõusid ei ole võimalik kasutada, siis poes on olemas palju erinevaid ühekordseid “bio” ja “öko” nõude variante. Kahjuks mitte iga toode, millel on peal õiged sõnad, ei ole kindlasti keskkonnasõbralik. Vahel võib juhtuda, et hoopis pakend on “bio” või “öko”, mitte toode ise. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et ka komposteeruv plast ja kartong on ikkagi ühekordselt kasutatavad, ega pole kindlasti parim valik keskkonnahoiu seisukohalt. Bioplastik võib nii olla kui ka mitte olla biolagunev, seda peaks pakendilt eraldi märgise järgi vaatama. Mittebiolagunev plast laguneb lihtsalt kiiremini pisemateks osakesteks ehk mikroplastikuks, mis omakorda võib eritada keskkonda kahjulikke kemikaale ja ei lagune lõpuks terviklikult. Päriselt biolagunev plastik on tärklisepõhine ja tähendab küll komposteeruvat toodet, aga tihti saab see toimuda vaid prügilas või jäätmejaamas tööstuslikel tingimustel, mida on kodus komposteerimisel keeruline saavutada. Ning koduaia kompostihunnikus lagunevaid bioplastidega mulda ei ole ka tervislik kasutada väetisena söögitaimede jaoks. Põhjalikumat artiklit erinevatest bioplastidest ja nende lagunemisest saab lugeda siin.
Lisaks bioplastile on poelettidel saadaval erinevaid mitteplastikust ühekordselt kasutatavaid nõusid, näiteks on söögiriistade puhul lahendus puidust biolagunevad noad-kahvlid-lusikad, mille võib söömise lõpetamisel ka lihtsalt lõkkesse visata. Mitteplastikust sööginõud on tehtud palmi- või banaanilehtedest, need on üldiselt tootmisülejääk ning samuti kodukompostis biolagunev.
Tartu loodusmaja ja kestlike sündmuste korraldusfirma Acento on kokku kogunud erinevate keskkonnasõbralike teenuste ja kaupade pakkujate kontakte, mille hulgas leidub ka nõude pakkujaid ja rentijaid, soovitused on leitavad siin.
Tekita vähe prügi ja kogu see liigiti
Alustuseks tuleb läbi mõelda, kuidas üldse saaks jäätmeid vähem tekitada ja juba peo ettevalmistuses sellega arvestada. Sarnaselt igapäevaostudele võiks ka peoks valmistudes mõelda pakenditele, mida koju või õppeasutusse toote: eelistada tuleks võimalikult vähese pakendiga ning paberisse või klaasi pakendatud tooraineid. Lisaks tuleks kriitiliselt üle vaadata, kas ja milliseid peokaunistusi te vajate – näiteks saab õhupallid asendada korduvkasutatavate riidest lipukestega. Üldjuhul me täielikult jäätmeid siiski vältida ei saa, nii et järgmine samm on tekkivate jäätmete liigiti kogumine. Seda tehes saab olla kindel, et võimalikult suur hulk jäätmetest suunatakse taaskasutusse või ümbertöötlemisse. Nii suurürituse kui ka väikese koduõue sündmuse puhul on võimalik suunata inimesi oma jäätmeid sorteerima, kui see on tehtud võimalikult lihtsaks ja selgeks: prügikastid võiksid olla erinevat värvi ning eri märgistusega. Samuti aitavad sorteerimise hõlbustamisele kaasa lühikesed kirjeldused või märksõnad konkreetsesse kasti käiva prügi kohta. Oma sündmusele jäätmete liigiti kogumiseks leiad trükkimiseks sobivad sildid ja juhendid siit.
Eelista kohalikku, hooajalist ning mahetootmisest pärit toitu
Kohalik toit jõuab sööjateni kiiremini, tagades nii väiksema transpordist tuleneva keskkonnajalajälje kui suurema toitainete sisalduse. Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ning mahetoidus ei tohi olla pestitsiidijääke, mis on kasulik nii inimese tervisele kui elurikkusele laiemalt. Mahetoidu töötlemisel kasutatakse looduslikku päritolu lisaaineid. Suurendada tasub ka taimetoidu osa oma menüüs, sest lihatarbimine Eestis ületab endiselt tervislikke koguseid. Samuti on keskkonnahoiu seisukohast mõistlik lihatarbimist piirata ning grillida julgemalt eri köögivilju, liha puhul aga eelistada mahetootmisest pärit liha. Näiteks rohumaaveised aitavad hooldada meie liigirikkaid niite.
Hoia lõke puhas
Ära viska jaanilõkkesse midagi muud peale puhta puidu ja paberi – ühekordseid nõusid jaanipäeva toidulaualt, toiduainete pakendeid, vanu mööbliesemeid, riideid ja jalanõusid, rehve, ehitusjäätmeid, värvipurke, jne. Tihti on materjalid, sh näiteks ka tekstiilist riideesemed ja puust ehitusmaterjalid immutatud meie silmale nähtamatu vahendiga, mis lõkkest õhku ja seejärel meie kopsudesse ja ümbritsevasse loodusesse ladestub.
Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Jäätmeid lõkkes põletada ei tohi, sest põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiste peenosakestega saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud toidutaimed, mis meie aias kasvavad ja millelt me vilju korjame. Põletamisest tekkivad tuhk ja peenosakesed võivad tuulega kanduda ka sinu naabri majani ja aiamaani, nii et lõkesse visatud prügiga võid teadmatult mürgitada nii kõiki teisi enda ümbruses kui ka loodust sinu aias.
Seepärast ära pane kunagi lõkkesse midagi muud peale kuivade okste, immutamata puidu või kiletamata papi ja paberi. Puulehed ja muud taimed sobivad paremini kompostimiseks, mitte põletamiseks.
Otsime aktiivset keskkonnasõbralikku inimest, kes armastab looduse mitmekesisust ning oskab seda hoida ja hooldada.
Tartu loodusmaja missioon on loodushariduse kaudu kujundada keskkonnasõbralikku mõtteviisi. Selle tegevuse toetamiseks on loodusmajas liigirikas eksootiliste tarbetaimedega talveaed ja pargis eriilmelised puud ja peenrad. Loodusmaja aedniku peamine ülesanne on talveaia ja pargiala kohalike ja eksootiliste taimekoosluste hooldamine ning taimede paljundamine ja ettevalmistamine hariduslike tegevuste toetamiseks. Talveaia ja maja siseruumide taimed vajavad olenevalt aastaajast regulaarset kastmist 2-3 korda nädalas, vanade lehtede eemaldamist, taimede tagasilõikamist, toestamist, ümberistutamist, taimekoosluse värskendamist uute liikidega, kahjurite populatsiooni kontrolli all hoidmist kasuritega jt biovõtetega. Kevadest sügiseni vajavad tähelepanu ka loodusmaja pargiala ilu- ja tarbetaimede peenrad, marjapõõsad ja viljapuud.
Kontakt: Andres Aedviir, tel 56928229, e-post andres.aedviir@tartuloodusmaja.ee
Igakuistel Tartu loodusmaja perehommikutel avastame väikeste ja suurtega erinevate loodusnähtuste, aastaaegade ja tähtpäevade võlu. Koos meisterdatakse, mängitakse ja tutvutakse loodusmaja taimede ja loomadega. Tule veeda koos perega lõbus ja hariv päev!
Tartu loodusmaja perepäev “Meisterdame!” toimub 19. juunil kell 10:00-13:00 loodusmaja pargialal. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Seekordne perepäev on täis meisterdamist ja erinevad põnevaid materjale! Oodatud on kõik osavnäpud ja veel mitte nii osavad näpud, sest õpitakse erinevaid meisterdustehnikaid. Teeme vanast alustassist salvrätitehnikas üles vuntsides toreda kingituse, õmbleme riidetükist lihtsate võtetega kiirelt ühe mõnusa mänguasja ning voldime-kleebime-lõigume paberist lilli ja putukaid. Lisaks saab terve hommikupooliku tutvuda loodusmaja loomatoas elavate karvaste ja sulelistega ning külastada talveaias elavaid kilpkonni.
Oodatud on suuremad ja väikesemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.
Ürituse tegevused on hajutatud laiali loodusmaja pargialale ning kõikide tegevustega võib jooksvalt liituda terve ürituse kestvuse ajal.
Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
Loodusfestival 2021 toimub 7.–13. juunil ja seda korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Linnuvaatleja.ee ja mitmed loodusharidust edendavad asutused ning vabatahtlikud üle Eesti.
Loodusfestivali raames on avatud loodusmajas kaks näitust:
Bakterinäitus “Mina, superorganism”, mis tutvustab külastajatele bakterite kasulikkust. Täpsemalt, et kuidas meie keha mikroobikooslused mõjutavad meie tervist ja heaolu ning mida meil on võimalik ise ära teha, et oma mikrobioomi tasakaalus ja tervena hoida. Näituse on loonud Eesti Tervisemuuseum.
Illustratsioonide näitus “Puud”, kus on väljas samanimelisest raamatust tuntud Poola kunstniku Piotr Socha illustratsioonid ja kirjaniku Wojciech Grajkowski tekstid. Raamat on eesti keeles ilmunud 2019. aastal Marius Petersoni tõlkes.
Loodusfestivali raames toimub kaks filmiõhtut, kus filme tulevad kommenteerima ja arutelu vedama oma ala eksperdid.
Niidud – kaotatud paradiis / The Meadow – Paradise Lost
44 min, Saksamaa 2020, režissöör Jan Haft
Mitmekesine ja rikkalik lilleniit on paradiis, bioloogilise mitmekesisuse keskpunkt otse meie ukse ees. Käesolev film uuribki seda värvikat elupaika. Kuidas see elupaik eksisteerib, kui seda regulaarselt hävitatakse? Miks teevad nii paljud elusolendid oma kodu paika, mida kaks korda aastas niidetakse? Kas me ei saaks niitusid rahule jätta, lasta neil kasvada ja lõpetada nende niitmine? Film räägib mitmekesiste niitude drastilisest vähenemisest kogu maailmas. Kaasaegne põllumajandus on viinud selle elupaiga väljasuremise äärele.
Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.
KÜLALINE – Filmi kommenteerib ja arutelu juhib bioloog ja looduskaitseteadlane, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor ning maastike elurikkuse töörühma juht Aveliina Helm.
19:00
Lõvid ja hüäänid – surmatoojad ja eluvardjad / Lions and Hyenas: Owners of Death, Guardians of Life
52 min, Hispaania 2019, režissöör Nacho Ruiz
Aastatuhandeid on lõvid ja hüäänid liha pärast kõvasti võistelnud. Mõlemad kontrollivad, varastavad teineteise tagant ja tapavad teineteist. Kuid selles mängus jäävad mõlemad ellu ja keegi ei valitse. Nende saatused on ühendatud. See on lugu iidsest vastasseisust Aafrika kõige ikoonilisemate kiskjate vahel. ja ometi on selles peidus ka suur koostöö klannide sees…
Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.
KÜLALINE – Filmi kommenteerib ja arutelu juhib Keskkonnaagentuuri suurkiskjate ekspert Peep Männil.
Neljapäev 10. juuni
17:30
Puude varjatud elu / The hidden life of trees
96 min, Saksamaa 2020, režissöör Jörg Adolph
Film tutvustab läbi saksa metsniku Peter Wohllebeni pilgu metsa ja puude salapärast elu. Puud käituvad sotsiaalselt. Puud teavad, et üksinda pole nad mets. Ainult koostööd tehes, üksteise eest hoolitsedes saavutatakse rohkem, elatakse väga vanaks. Seda võiksime me Wohllebeni arvates just puudelt õppida. Koostöö ja suhtlus nii liigisiseselt kui liikide vahel on oluline osa toimivast ökosüsteemist.
Film on saksa keeles, inglise- ja eestikeelsete subtiitritega.
KÜLALINE – Filmi kommenteerib ja arutelu juhib bioloog, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi koosluse ökoloogia professor Mari Moora.
19:30
Puude kuninganna / Queen of trees
52 min, Suurbritannia/Keenia/Jaapani/USA/Saksamaa 2005, režisöörid Victoria Stone ja Mark Deeble
Suurepärane film sükomoor-viigipuust Keenias ja tema kesksest kohast sealses ökosüsteemis ning suhetest teiste olenditega. Paljudele liikidele pakub viigipuu varju, pesapaika, jahiala ja toitu. Viigipuu ja tillukese viigiherilase hämmastav vastastikune sõltuvus on arenenud 60 miljoni aasta jooksul ning nende vaheline koostöö on detailideni lihvitud. Filmi meisterlik kaameratöö, kaunis muusika ja sisukas lugu on nauditav ka korduval vaatamisel.
Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.
KÜLALINE – Filmi kommenteerib ja arutelu juhib putukateadlane Urmas Tartes.
Filmiõhtud on tasuta.
Hea külastaja, pane tähele!
Filmiõhtutel on saali täituvus 50% ja istekohad ruumis on hajutatud. Palume külastajatel omavahel hoida distantsi.
Soovi korral on infolauast võimalik osta kaitsemaske hinnaga 0,70 senti/tk.
Kutsume 7-11aastaseid teadushuvilisi lapsi juunikuus meie suvelaagrisse!
Teaduslaagri vahetused koosnevad kolmest päevast, milles keskendutakse erinevate keskkonnavaldkondadega seotud teemadele – veele, energiale ja linnaloodusele.
Veepäeval uurime vee omadusi ja teeme veega katseid; meisterdame ise veesõiduki ja katsetamine ujutamist; saame teada, milleks taimed, inimesed ja teiste loomad vett vajavad; uurime kahva ja luubiga vee elustikku; lahendame viktoriini ning loomulikult jookseme-mängime.
Energiapäeval teeme kindlaks, mis on energia ja kes meist on energilised; mis on liikumise energia ja kuidas käib energia kogumine õues; vaatame elektriohutuse põhimõtteid ja põnevaid mõisteid; mängime energiamänge õues ja teeme ise elektrilise lauamängu!
Linnalooduse päeval tutvume Tartu linnas elavate lindude ja taimedega; saame tuttvaks botaanikaaia eksootiliste taimedega, matkame supilinnast dendroparki ja piilume aedadesse, hekkidesse, puu otsa, põõsasse, kraavi ja tiiki.
Lisainfo:
Tiina Lilleleht
laagri juhataja
53341013
tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
Sel suvel on Tartu loodusmajas väikestele külastajatele avatud puude teemaline avastusterada “Pungast puuni, käbist kännuni”, mis pakub kohalike ja eksootiliste puude kohta avastamisrõõmu, tarkuseteri ja mängulusti. Kokku on rajal 11 puude teemalist ülesannet eri kohtades loodusmajas sees ning pargialal. Mängija saab igast punktist vihje, kus asub järgmine ülesandepunkt. Puude rajale saab kaasa lahendusvihiku, kuhu saab märkida oma vastused ja kust leiab lisanuputamist, mida saab teha omale sobival ajal ja kohas.
Avastusrada “Pungast puuni, käbist kännuni” sobib vanuse poolest kooliõpilastele iseseisvaks lahendamiseks või väiksematele (kes veel lugeda ei oska) lahendamiseks koos lapsevanemaga.
Lisaks avastusrajale saab saalis nautida illustratsioonide näitust “Puud”, kus on väljas samanimelisest raamatust tuntud Poola kunstniku Piotr Socha illustratsioonid ja kirjaniku Wojciech Grajkowski tekstid.
Avastusrada saab lahendada koos loodusmaja piletiga 2€/3€/10€ ja on avatud loodusmaja lahtiolekuaegadel T-R 10-18, L 11-16.
1.juunist stardib jälle H2O külastusmäng! Mänguga on liitunud paar uut keskust ja külla ootab mängijaid loomulikult ka Tartu loodusmaja.
H2O külastusmäng on mõnus kogupere ja kogu suve kestev külastusmäng, mille jooksul tuleb külastada Lõuna-Eesti loodus- ja teaduskeskusi, lahendada seal ülesandeid ja koguda mängu vihikusse templeid. Loomulikult peale templite saamise ammutad teadmisi loodusteadustest, veedad aega pere või sõpradega ning saad õues liikumisest põsed punaseks! Mäng pole kindlasti ainult peredele või lastele – mängima on oodatud igas vanuses loodushuvilised, nii sõpruskonnaga kui üksi. Mängides saab targemaks!
Sel aastal on mängu teemaks “Mina ja loodus”, mille raames uurime ning märkame minu ja looduse vahelisi seoseid. Kas mina saan elada ilma looduseta? Aga loodus ilma minuta? Kas on midagi, mida mina saan täna päriselt teha selleks, et loodus minu ümber säiliks?
Sügisel loositakse osalenute vahel välja ägedaid auhindu: Deluxe perekülastuse Tartu V Spa Vee- ja saunakeskusesse, eriauhinnad Tallinna Loomaaialt ja kõigilt osalevatelt keskustelt.
H2O mängus osalevad keskused: Kalevipoja muuseum, Alatskivi Looduskeskus, Elistvere Loomapark, Jääaja Keskus – Ice Age Centre, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, AHHAA Teaduskeskus, Tartu Loodusmaja, Järvemuuseum Akva:rium, Vapramäe Loodusmaja, Eesti Maanteemuuseum ja Pokumaa
Külastusmängus osalemiseks vajaliku vihiku saad küsida tasuta igast mängus osalevast keskusest.
Külasta mängus osalevaid keskusi ja lahenda H2O mängulehel olevaid ülesanded. Mängulehed saad keskuse administraatorilt.
Kui oled ülesanded lahendanud, annab administraator külastusmängu vihikusse templi.
Auhindade loosimises osalevad ajavahemikul 1. juuni – 1. september 2021 vähemalt KAHEKSA templit kogunud mängijad. Kokku on võimalik koguda 13 templit.
Esimesed KOLM kõigi keskuste templid (13 tk) kogunud mängijat saavad eriauhinnaks mõnusa Deluxe perekülastuse Tartu V Spa Vee- ja saunakeskusesse. Ülejäänud kõigi keskuste templite kogujate vahel loositakse välja eriauhinnad Tallinna Loomaaialt.
Auhinnaloosis osalemiseks ja eriauhinna kättesaamiseks saada või vii templileht koos oma kontaktandmetega hiljemalt 13. septembriks Tartu loodusmajja aadressiga: Lille 10, Tartu (lisa ümbrikule märksõna “H2O külastusmäng”). Templilehe saad jätta ka viimasena külastatud paiga infolauda.
Võitjad selgitame välja 15. septembril 2021. Võitjatega võetakse ühendust.
Sellel aastal toimub Tartu linna lastekaitsepäev ülelinnaliselt 1. juunil. Tegevused toimuvad üle linna erinevates hoovides, parkides ja õuedes, ootame teid ka loodusmaja juures!
Eesti pärimuskultuur tunneb õnnelinde, õnnetriinusid, õnneämblikke, õnnetoovaid puid, allikaid ja palju muud. Lastekaitsepäeval, 1. juunil ootame loodusmaja parki kell 11.00-15.00 lasteaiarühmi, peresid ja õpilasi loodusest õnne otsima!
„Õues on õnne“ kutsub tutvuma rahvauskumustega õnnetoovatest taimedest-loomadest, joonistama, nuputama, õnneõisi otsima ja endale õnneputukat meisterdama. Sel päeval saavad kõik Õnne nime kandjad dokumendi ettenäitamisel loodusmaja bakterinäitusele täiesti tasuta. Selline õnn!
Tartu loodusmajas toimuvaid lastekaitsepäeva tegevusi toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
Tartu loodusmaja kutsub sel suvel külastama haaravat näitust “Mina, superorganism”!
Näituse eesmärk on tutvustada külastajatele bakterite kasulikkust. Täpsemalt, et kuidas meie keha mikroobikooslused mõjutavad meie tervist ja heaolu ning mida meil on võimalik ise ära teha, et oma mikrobioomi tasakaalus ja tervena hoida. Näitus on Tartu loodusmajas avatud alates 14. maist – ootame igas vanuses huvilisi külla!
Bakterinäitusel saab avastada UV-lambiga näituse “köögis” kõige bakteririkkamaid paiku, vaadata toidutööstuses bakteriaalsete protsessidega seotud toiduvalmistamise klippe ja animatsiooni bakterite võidujooksust, uurida katseklaasi all kasvatatud bakterikultuure ning panna kõrva taha häid toitumissoovitusi enda seedimise ja tervise parandamiseks.
Me oleme elanud koos mikroorganismidega kogu aeg ning välja on kujunenud tugev sümbioos. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on võimaldanud tuvastada tuhandeid uusi bakteriliike ja nende ülesandeid. Mikrobioomiuuringud on kiirelt arenev teadusuuringute valdkond. Meie kooselu bakteritega pole kunagi varem nii oluliseks peetud või paremini mõistetud. Ajal, mil meditsiin liigub patsiendikeskse lähenemise poole, on see suurte võimalustega tulevikuteadus!
Bakterite olemusest ja põnevast maailmast jutustava näituse on koostööna loonud Eesti Tervisemuuseum, TalTech ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.
Bakterinäitus tutvustab erinevaid mikroorganisme, kellega me igapäevaselt koos elame ja kuidas need meile kasulikud on. Täpsemalt, et kuidas meie keha mikroobikooslused mõjutavad meie tervist ja heaolu ning mida meil on võimalik ise ära teha, et oma mikrobioomi tasakaalus ja tervena hoida. Bakterite olemusest ja põnevast maailmast jutustava näituse on koostööna loonud mitu tippteadusasutust ja näitusel saab mänguliselt tutvuda saab nii bakteroloogia uusimate teadmistega kui ka ajalooga. Näituse on loonud Eesti Tervisemuuseum koostöös Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) ning Biokompetentsi keskuse (BIOCC) mikrobioloogidega ning TalTechi teaduritega.
19. maist 11. juunini 2021 pakume kooliklassidele näituse rühmakülastuse võimalust.
Valida saab iseseisva rühmakülastuse ja loodusmaja juhendajaga rühmakülastuse-bakteriprogrammi vahel. Valiku palume teha kahe võimaluse vahel juba registreerimisel. Rühmakülastused toimuvad eelregistreerimisega, et kõigil oleks ruumi ja vältida liigseid kontakte.
Näituse sisu: väljapanekul tutvustatakse bakterite maailma, ehitust, mitmekesisust, kasutamist, uurimist ja olulisust inimese organismis. Põhjaliku näituse sisu leiate kataloogist „Mina, superorganism“, mille paberversiooni on võimalik osta näituse külastusel (8€). Näitusel on mitmeid teemakohaseid videoid ja animatsioone, näiteks „Bakterid on kõikjal” ja „Seedetrakti bakterid“ jt, erinevaid mänge, uurimisvõimalusi ja ülesandeid.
ISESEISEV RÜHMAKÜLASTUS
Iseseisev rühmakülastus annab bakterinäituse rühma ja teda saatva õpetaja käsutusse 90 minutiks. Saate ise uurida näitust, vaadata näituse animatsioone, kasutada koha peal olemasolevaid töölehti, otsida UV lambiga „köögis“ erinevates kohtades baktereid, tuletada meelde hügieenireegleid, mõtiskleda kiudainete ja probiootikumide osast meie ja bakterite elus, samuti Bristoli skaala ja selle isikliku näidu üle jne. Iseseisval rühmakülastusel soovitame eelnevalt õpetajal tutvuda näituse Tervisemuuseumi videotuuri kolme osaga erinevate spetsialistide juhendamisel: 1. osa, 2. osa, 3. osa.
Hind: Iseseisva rühmakülastuse hind on 2€ õpilane, saatev õpetaja on tasuta. Õpetajal on võimalik tulla pärast registreerimist ja enne külastamist näitust personaalselt vaatama, et ettevalmistusi teha. Palume tasu õpilastelt kokku korjata enne külastust.
Loodusmaja juhendajaga külastust pakume alates 4. klassist kahes vanuserühmas:
Noorematele: 4.-6. klass, programm 60 minutit (juhendatud näitusetuur, lihtne tööleht, arutelu ja mäng) + 30 minutit iseseisvat lisaaega näitusel (soovi korral).
Vanematele: 7.-12. klass, programm 90 minutit (sissejuhatav näitusetuur, töölehed, rühmatööde korraldus, arutelu).
Hind: Loodusmaja juhendajaga bakterinäituse külastus/bakteriprogrammi hind on 90€ (tasuda saab kaardiga, sularahas, arvega).
