Maa päeval, 22. aprillil, sõitsid kaheksa Tartu loodusmaja töötajat koos kahe Eesti Keskkonnahariduse Ühingu liikmega kolmeks päevaks Soome, et tutvuda sealse keskkonnahariduse arengusuundadega.

Külastati Helsingi Taaskasutuskeskuse suurimat sorteerimisjaama ja kauplust Pääkaupunkiseudun Kierrätyskeskus Oy, vaadeldi ringmajanduse õppeprogrammide läbiviimist Polku Keskkonnakooli Ymparistokoulupolku juhendajate poolt ning saadi üldisem ülevaade Soome keskkonnahariduse kvaliteedi hindamise strateegiatest ning tööriistadest.

Järgmine eesmärk on luua Soome õppereisil inspireerunud naiskonna poolt Tartu loodusmajale ringmajanduse õppeprogrammid, seda nii 7.-9. klassile kui ka 10.-12.klassile. Mõlemaid piloteeritakse ühiselt septembris, kui Soome koostööpartner Tartut külastab.

Selline vahva teineteise kogemustest õppimine sai teoks tänu ERASMUS+ projektile “Koos parema keskkonnahariduse kvaliteedi suunas – Together Towards Improved Quality of Environmental Education (QualitE)” (nr 2023-2-EE01-KA210-SCH-000185260), mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Projektist saab pikemalt lugeda: www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/qualite/

Fotod: Minttu Paananen

Ootame loodusmaja sõpru appi selleaastastele Teeme ära! talgutele Tartu loodusmaja parki 4.mail kell 10-14!

Talgutööd, kus saavad igas vanuses talgulised käed külge panna: komposti sõelumine ja komposti hoiualale ladestumine; pinnase segamine kompostiga ja niidutaimede külvamine; majaesise pingi peitsimine; istutuskastidesse ja niidualale taimede istutamine; teeradadele multši värskendamine.

Tublisid talgulisi ootab lõunal talgusupp ja tee.

Töövahendid ja töökindad loodusmaja poolt.

Registreeri end talgutele: https://talgud.teemeara.ee/events/tartu-loodusmaja-talgud-7

Talgujuht:

Maria Ivanova, maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee, 53919203

Tartu loodusmaja perepäev “Meie väikesed selgrootud sõbrad” toimub 20. aprill kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Sel korral uurime eriti pisikesi loomi mikroskoobi ja luubi all. Uurime, kes elab kompostikastis, millised on putukate lapsed, mitu jalga on tuhatjalal ja muud põnevat. Meisterdustoas ootab paberist selgrootute meisterdamine ning kunstinurgas mutukapiltide värvimine ja puslede kokkupanek. Loodusmaja pargis saab ilusa ilma korral seigelda putukateemalisel rajal.

Avatud on loomatuba ja talveaed.

Osalustasu 4 eurot.

Perepäeva sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Family morning “Our little invertebrate friends” will take place on April 20th from 10:00 a.m. to 1:00 p.m. in Tartu Nature House.

We will study invertebrates under a microscope and a magnifying glass. Let’s find out who lives in the compost bin, how do insects children look like and how many legs does a centipede have. In the craft room we will make paper bugs and colour insect pictures. The pet room and the winter garden are also open. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.

TULE TÄHISTAMA MAA PÄEVA 19. APRILLIL!

Rahvusvahelist Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ÜRO eestvedamisel juba alates 1970. aastast. Sel päeval pööratakse tähelepanu Maal elavatele erinevatele looma- ja taimeliikidele ning inimese mõjule ja jätkusuutlikule harmoonilisele kooseksisteerimisele meie planeedil.

Kutsume sind tähistama Maa päeva koos Tartu loodusmaja ja  Peipsi Koostöö Keskusega. Päev algab traditsioonilise õpilaskonverentsiga, kus õpilased saavad esitleda oma ettekandeid uurimistöödest ja keskkonnaprojektidest. Järgnevad õpetajate lühikoolitus “Uuenduslikud õppemeetodid ja -programmid“ ning õpilaste poolt õpilastele koostatud hariduslike rollimängude töötoad!

AJAKAVA

14:00-14:45 Konverentsi lavaproov (suures saalis)

15:00-15:15 Saabumine

15:15-16:30 Õpilastööde konverents “Maapäev” (suures saalis)

16:30-16:45 Sirutuspaus

16:45-18:00 Õpetajakoolitus “Uuenduslikud õppemeetodid ja programmid” (koolitustuba)

16:45-18:00 Rollimängu töötoad õpilastele (päikesetuba, kivituba, loovustuba)

Lisainfo kogu konverentsi korralduse kohta: Liisgren Pärnsalu liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Aprilli alguses avame loodusmajas kaks kaunist näitust! Mõlema näituse avamine toimub 1. aprillil kell 18:00 loodusmaja saalis ja fuajees, avamisel kõlavad laulud regilauluansambli Sinimaniseele esituses.

Näitus “Regivärsside värviline vägi”

Autor Getter Otsaru on lõpetanud Tartu Kunstikooli, kunstilise kujundaja eriala.

“Kunstiga olen tegelenud hobina ja hiljem töö kõrvalt juba noorest east saati. Umbes neli aastat olen laulnud regilaule ansamblis Sinimaniseele. Sinimaniseele proovides panid paljud lauldud laulud mul silme ees pildid jooksma ja peagi jõudsid need pildid ka paberile. Sellest inspireerituna koostasin käesoleva näituse, kus tapeedi rullidele kirjutatud sõnad annavad lisajõudu piltidele ja pildid laiendavad veelgi laulusõnade müstilisust. Kahe pildi inspiratsiooniks oli ka meie rahvuseepos ” Kalevipoeg”. Joonistused on tehtud värvipliiatsidega, üks pilt “Nuttev tamm” ainult hariliku pliiatsiga.

Kuigi tehnika on lihtne, kulus iga joonistuse tegemisele umbes neli tundi ja tapeedi kirjutamisele veel rohkem. Pildiraamid ja tapeedid on uuskasutus, mis on mulle väga oluline teema. Pitside eesmärk on lisada raamitud piltidele soojust ja hubasust. Kui ma laulan regilaule või tegelen kunstiga, aitab see mul tunda ennast elusama ja parema inimesena. Loodan, et minu näitus aitab sarnast tunnet tekitada ka publikus. Esimesel aprillil on ainulaadne võimalus kuulata piltide juurde kuuluvaid regilaule ansambel Sinimaniseele esituses ja tähistada koos minu kolmanda näituse avamist! Ja see ei ole nali!”

Näitus on avatud 2. aprill – 31. mai E-R 10-18.

Sissepääs majapiletiga 2€/3€, avamine tasuta.

****

Näitus “Kai Lillekaardid – loodus võluvas mosaiigis”

Näitusel on väljas Kai lillekaardid, mis on kõik loodud ehtsatest taimedest ja lilledest. Oshibana ehk pressitud lillede kunst pärineb Jaapanist, kus on seda rahulikku ja meditatiivset kunsti harrastatud juba sajandeid. Tänapäeval on oshibana tuntud ja populaarne väga paljudes maades, ka Eestis. Hool ja armastus looduse vastu, selle ilu märkamine, hindamine ja hoidmine on märksõnad, mis seda kunstiliiki iseloomustavad. Töö lilledega on delikaatne ja vajab aega ja tähelepanu. Selleks, et valmiks üks lillekaart, on vaja kõigepealt lilled metsast korjata ja seejärel pressi alla kuivama seada. Möödub mitu nädalat enne kui taim on korralikult kuivanud ja valmis loometööks.

Kai lillekaartidel ja raamitud mosaiikidel on kasutatud vaid Eesti kohalikke taimi, mis kõik korjatud Pärnumaa metsadest ja koduaiast. Lisaks õitele on kaartidel lehti, varsi, okkaid, sammalt, seemneid – kõike naturaalset, mida looduses leidub. Ka tagasihoidlik umbrohi on kaardil oma koha leidnud. Lillede mosaiikidesse seadmine on üks vahva tegevus, mis toob palju rõõmu nii tegijale endale kui ka hiljem vaatajale. Tööde autor Kai arvab, et loomingulises protsessis osalevad aktiivselt ka lilled ise, valides hoolikalt, kellega koos ühele kaardile minna. Kunstnikul võib ju oma nägemus olla, kuid viimane sõna jääb alati lilledele. Kai Tomasberg on pressitud lilledest kaarte ja pilte loonud juba paar aastat. Hobist on saanud tõeline pühendumine, mis toob kunstnikule palju rõõmu ja rahulolu.

Omanäolise näituse eesmärgiks on tutvustada vaatajale meie ehedat loodust, imekauneid ja huvitavaid taimi metsast ja niitudelt, jõekallastelt ja teepervedelt, kus need tihti märkamata jäävad. Ilu ei pea kaugelt otsima, see on siin, meie ümber, meie oma koduses Eestis. Külastajale on näitusega tutvumisel abiks lillegiid, kust leiab iga pildi loomiseks kasutatud taimede loetelu.

Näitus on avatud 2. aprill – 27. mai E-R 10-18

Sissepääs majapiletiga 2€/3€, avamine tasuta.

21.-25.08.2024 toimub UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti purjeretk suunaga Suomenlinna ja Harakka saarele Soomes. Sõidu eesmärk on kohtuda sõpruskoolidega Vaasa ja Helsingi linnast, et üheskoos tähistada rahvusvahelist Läänemere Päeva, anda osalejatele praktilisi teadmisi ja oskusi purjetamisest ning Läänemere keskkonnaseisundi uurimisest.

Ootame kandideerima UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuuluvate koolide õpilasi vanuses 15-18.a. Kandideerimise tähtaeg on 21. aprill (enne koolivaheaega). Konkursi tulemustest teavitatakse osalejaid 3. mail.

Kandideerimisvormi leiate: https://bit.ly/BSPpurjeõppesõit

Kandideerijate seast valib Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova koos Gedy Matiseniga (purjeretkede algataja) välja 18 õpilast. Eelistatakse õpilasi, kes näitavad siirast huvi Läänemere keskkonnaprobleemide vastu ja on peale retke valmis omandatud teadmisi oma koolis jagama. Lisaks peetakse oluliseks esindatud koolide mitmekesisust – võimalust pakutakse üle-Eestilise haardega.

Kokku osaleb purjeretkel 24 inimest: 18 kandideerivat õpilast, 6 täiskasvanud saatjat. Lisandub asjatundlik purjemeeskond oma ala spetsialistidega MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeseltsist “STA Estonia”, kellel on pikaajaline kogemus noorte juhendamisega. Keegi ei pea muretsema selle pärast, et varem purjetanud pole – väljaõpe toimub kohapeal. Sõit toimub 3-4 erineva purjekaga, iga purjeka meeskond hoiab kokku ja panustab oma võimete piires retke õnnestumisse. Ööbitakse purjekatel, kus on olemas voodikohad, kuid kaasa on vaja võtta oma magamiskott ja 3 paari veekindlaid vahetusriideid.

Purjeretke ajal käsitletakse väga praktiliselt järgmisi teemasid: kaarditööd ja navigatsioon, meremärkide tundmine, purjede seadmine, roolimine, sildumine ja ankrusse jäämine, terminoloogia, tähtsamad sõlmed.

Sihtkohaks on Suomenlinna saar, millel asuv kindlus kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Avastame Souomenlinna koos õpilaste ja õpetajatega Vaasast ja Helsingist ning järgmisel päeval külastame Harakka saare looduskeskust, kus sealsed keskkonnahariduse spetsialistid viivad läbi erinevaid tegevusi, et saada tuttavaks saare elustiku, uurida vee kvaliteeti ja ranniku eripäradega. Lisaks tähistatakse koos rahvusvahelist Läänemere Päeva kunstiliste ja meelelahutuslike tegevustega.

Praktiline õppesõit toimub Tartu loodusmaja SA KIK projekti nr RE.4.04.23-0244 toetusel, kuid toidukulude katteks on vajalik omaosalus (õpilane 15 €/päev), millele lisaks tuleb omalkäel sõita Tallinna sadamasse ja tagasi koju ning sõlmida endale sobiv reisikindlustus.

NB! Täpsemat infot kogunemiskoha, programmi ja vajaliku varustuse kohta saadetakse osalejatele maikuu lõpus.

Retkejuhiks on Läänemere Projekti riiklik koordinaator Maria Ivanova: maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee, 53919203.

• Lae alla plakat (suuruses A4, suuruses A3) õpilastele saatmiseks ja koolis üles riputamiseks.

Tartu loodusmaja Rohelise Kooli keskkonnatöörühm on võtnud ette ühe pehme projekti – luua SAMBLA-SAMBLIKU SEIN Tartu loodusmajja.

MIKS? 

Tartu loodusmaja teisel korrusel asuv puhke/mänguala on kajav ja kõrgete lagedega. Meie eesmärk on tuua tuppa rohkem loodust ning rahu. Sellepärast oleme otsustanud kasutada vanu lõngasid, et luu rahustav ja pehme sein, mis toob rõõmu nii loodusmaja perele kui ka uuetele külastajatele.

KUIDAS ME SEDA TEEME? 

Eesmärk on kokku koguda erinevat tooni rohelisi lõngasid, mis on kodudes seima jäänud, et siis neist luua samblaid ja samblikke kujutavad elemendid (pallid, punutised, heegeldused jne). Kõike seda teeme koos loodusmaja huviringide õpilaste ja õpetajatega.

ÜLESKUTSE!!!

Kui sul on kodus rohelisi lõngasid, mida sa enam ei kasuta, siis too need Tartu loodusmajja infopunkti.

Oleme avatud tööpäeviti kell 10-18. 

Seina proovime valmis saada Maa päevaks, mida tähistame sel aastal 19.aprillil õpilaskonverentsi ja töötubadega.

Rohelise Kooli keskkonnatöörühma õpilased tänavad

Küsimuste korral võta eraldi ühendust huvijuht Liisgren Pärnsaluga liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Oleme 29.märtsil suletud, ilusaid pühi! Ootame teid majja aga laupäeval 30.märtsil kell 11-14 kui toimub LinnaLinnuLaupäevak 2024!

Tartu loodusmaja ootab linnuhuvilisi laupäeval, 30.märtsil kell 11:00–14:00 LinnaLinnuLaupäevakule!

LiLiLa on Tartu loodusmajas juba traditsiooniks kujunenud kevadine lindude teemapäev. LiLiLale alati olnud oodatud nii loodusmaja huvikooli lapsed koos vanematega kui ka kõik teised pered ja eri vanuses linnuhuvilised. Tähistame saabuvat pesitsusaega, ehitades koos lindude pesakaste ning uurime ja õpime erinevate lindude kohta. Avatud on ka talveaed ja loomatuba.

• Kuldnokkadele ja tihastele pesakastide juhendatud meisterdamine
• Pesakastide ülespaneku, hooldamise ja puhastamise näpunäited
• Erinevate Eesti lindude pesakastide ja tehispesade näitus
• Linnulaulu kuulamise tuur loodusmaja pargis kell 12:00

Lindudele pesakastide ehitamine võib tunduda esmapilgul lihtsa ülesandena, ent sobiv pesakast ehitatakse ikka konkreetsete linnuliikide mõõtmeid ja pesitsusvajadusi arvestades, muidu võib pesakast saada linnuperele isegi saatuslikuks. Sellepärast on seda esmakordselt tehes kasulik saada näpunäiteid kogenenud kastimeistritelt ja linnutundjatelt. Samamoodi tuleks teada, kuidas hiljem pesakaste igakevadiselt hooldada ja puhastada. LinnaLinnuLaupäevak pakub head võimalust pesakasti ehitamise käigus samaaegselt nende lindude kohta õppida ja erinevaid linnaruumis levinud linnuliike ka pargis ise silmata või kuulda.

Pesakastide ehitamise tarkusi jagab ornitoloog Margus Ots portaalist Linnuvaatleja.ee ja linnuteemalisi teabematerjale jagab Eesti Ornitoloogiaühing.

Pesakastide puitmaterjaliga toetab meid mitmendat aastat järjest AS Raitwood. Suur aitäh!

Osalemine on tasuta!

Sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Tartu Nature House awaits bird enthusiasts on Saturday, 30 March from 11:00-14:00 to CityBirdSaturday!

CityBirdSaturday is a spring bird theme day that has already become a tradition at Tartu Nature House. Families and bird enthusiasts of different ages are welcome to celebrate the coming breeding season by building nest boxes for birds together. We will build nest boxes mainly for starlings and different tits.

Ornithologist will give tips for putting up, maintaining and cleaning nest boxes for different species, also there will be an exhibition of nest boxes and artificial nests. A bird song listening tour will take people to the Nature House park at 12:00. CityLinnuSaturdayk offers a good opportunity to learn about the birds at the same time during the construction of the nest boxes and to see or hear different bird species common in a city park. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.

Lisainfo:

Aire Orula

aire.orula@tartuloodusmaja.ee

509 3784

Tulemas on ülestõusmispühad, mis on üks suuremaid munade tarbimise aegu aastaringis. Selleks, et meie pühaderõõm ei käiks käsikäes keskkonnaprobleemide ja loomaõiguste rikkumisega, tasub süveneda, kust on meie värvitavad munad pärit. Poes mune ostes tasub pakendilt vaadata, kas tegemist on mahemunadega, vabalt peetavate kanade, õrrekanade või puuris peetavate kanade munadega ning mõelda, kas sööme kõik need värvimishoos kaunistatud munad ka pärast ära.

Üks muna hommikusöögiks pole justkui palju, aga aasta kohta on see Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 240 muna aastas. Eestis peetakse 2023. aasta augustikuu seisuga kokku 752 667 munakana, kellest 68,2% on puurikanad, 5,2% on õrrekanad, 6,4% on vabapidamisel kanad ja 2,7% on mahepõllumajanduslikult peetavad kanad ning 17,5% juhul ei ole tootmisviis teada. Ehk sinu tarbimisvalikud mõjutavad siiski aasta peale paljude loomade heaolu ja ümbritseva keskkonna seisundit.

Kõige olulisem on tarbida mõistlikult – osta ja värvida ainult nii palju mune, kui sa päriselt peale pühi soovid ära süüa. Samuti on kasvatusviisidest mõistlik tarbida mõne tuttava talu- või kanapidaja käest saadud mune, teades kus ja kuidas neid kanu kasvatatakse. Poes müüdavate munade, ka mahetootjate omadega, kaasnevad tihti ikka munatööstuse küsimused – näiteks kanade lühike eluiga ja isaste tibude ülejääk.

Munatööstus

Ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on isased tibud munatööstuse jaoks tegelikult nö jääk, kuna nad ei saa muneda ega sobi lihatootmiseks ning kuuluvad hukkamisele. Selline tegevus on tavapraktika kogu maailma kanafarmides. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil. Euroopas on nüüd sellise praktika keelustanud näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, kohustades oma ettevõtjaid kasutama teisi meetodeid, et vältida isaste tibude sündimist, näiteks tuvastades tehnoloogiaga looma soo enne koorumist. Selline tehnoloogia on aga veel vähelevinud ja kallis.

Munade tootmiseks kasvatatavad kanad on aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikult teeksid. Loomupäraselt muneksid kanad umbes kümmekond muna aastas, ent aastatega on kanad aretatud munema sadu mune aastas. Pidev intensiivne munemine on kana kehale kurnav. Pärast umbes 1,5 aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele. Kanade loomulik eluiga on aga kuni kümmekond aastat.

Mahepõllumajanduslik tootmine ja vabapidamine

Kõige looma- ja keskkonnasõbralikumad munade tootmisviisid on mahetalupidamine ja vabapidamine. Mahepõllumajanduslikul loomapidamisel on kanadel vaba juurdepääs õue ja mahedalt toodetud söödale. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks. Mahekanad saavad õues siblida, kraapida, toitu otsida, liivavanne võtta, nautida värsket õhku ja päikest. Võimaldades kanadel käituda vastavalt oma instinktidele, on neile tagatud tunduvalt parem vaimne ja füüsiline heaolu võrreldes puurides peetavate lindudega.

Vabapidamisel kanad elavad kinnistes hoonetes, kuid neil on lisaks vaba pääs sisejooksuaeda, mis on sobiva pinnasega siblimiseks. Samas ei tähenda ei vabapidamine ega mahepõllumajandus teiste probleemide lahenemist, näiteks kanade eluea pikenemist ja isaste tibude mittehävitamist. See oleneb pigem, kas tegemist on tööstusettevõttega või mitte ehk kui suurt tootlikkust soovitakse ja millised on talupidaja väärtused.

Õrrekanad

Õrrekanasid peetakse sarnastes hoonetes, kus vabalt peetavaid, seega nad ei ela puuris, kuid neil puudub vaba pääs jooksuaeda. Nad saavad siiski vabalt allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

Puuris peetavate kanade munad

Puuris peetavad kanad elavad tihedalt asustatud puurides, kus neil on umbes A4 paberilehe jagu põrandaruumi ja osa puuri pinnast on võrestik. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks. Tihti esineb kitsas ruumis konkurents ning sellest tulenevalt on lindude vahelised suhted pingelised – esineb üksteise nokkimist, väga tihti sulgede kaotust, isegi ja hukkumist. Eestis on 68% munatööstuse kanadest just puurikanad.

Munade valimine

Euroopa Liidus müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema märgistatud, et saaksime panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad meie eelistusele.

Kanamune ostes saad koodi alusel teada nende kasvatusviisi:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad

Peale tootmise tasub pakendilt otsida ka päritoluriiki – kaugemalt munade transportimine suurendab samuti nende keskkonnajalajälge.

Ja kindlasti ei tasu pühadeks otsida meeleheitlikult ainult valgeid mune, ka pruunidele ja muud värvi munadele saab anda väga põnevaid toone – näiteks pruuni muna kohviga värvides saab mõnusalt tumeda šokolaadipruuni, mida valge munaga ei saavutaks. Munade looduslike vahenditega värvimisest oleme enne juba uudiskirjas kirjutanud – LOE SIIT.

Allikad:

MTÜ Nähtamatud Loomad – www.nahtamatudloomad.ee

Statistikaamet

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Kevad 2024 uudiskirjas.