Kutsume õpetajaid ja teisi haridustöötajaid osalema harrastusteaduse õppepäevadel! Ühele õppepäevale on oodatud ka õpilased.

Õppepäevadel saadakse teada, kuidas lõimida õppetöösse loodus- ja keskkonnavaatlusi, kasutada vaatlusrakendusi ja selle kaudu panustada teadusse. Õppepäevad moodustavad koolitusseeria, mille raames tehakse vaatlusi eri looduskohtades ning eri organismirühmade näitel. Osaleda võib ühel või mitmel õppepäeval ning oodatud on nii algajad kui edasijõudnud vaatluste tegijad.

Õppepäevad toimuvad:

• 15. novembril Tartus, Tartu loodusmajas ja pargis kl 11.00-16.30

Algajad saavad rahulikus tempos teha esimesi samme PlutoF Go loodusvaatluste rakenduse kasutamisel ja vaatluste tegemisel loodusmaja pargis. Edasjõudnutele pakume võimalust süveneda andmebaasides olemasolevatesse andmetesse ja avastada viise, kuidas neid õppetöös kasutada, sh kuidas oma õpilaste vaatlusi paremini hallata.

• 14. märtsil Paides, Wittensteini Ajakeskuses ja ajaloolise talitee loodusradadel kl 11.00-16.30

Ootame õpetajaid koos ühe või kahe oma õpilasega. Need, kellel pole võimalik koos õpilasega tulla saavad kohapeal liituda mõne teise õpetaja ja õpilasega ning olla abistavas rollis. Õppepäeva ülesandeks on õpilaste individuaalne juhendamine, näiteks loov- või uurimustöö jaoks vaatluste tegemisel. Koos õpilastega lahendatakse erinevaid vaatlusülesandeid.

Ühistranspordiga saab nt rongiga Türile ja sealt lähevad tihedalt bussid Paidesse (võtab 10-15 min, et kohale jõuda).

Boonusena saavad osalejad vaadata Ajakeskuse põnevates ruumides ringi!

• 9. mail Kohilas, Kohila Gümnaasiumis kl 11.00-16.30
  Teeme vaatlusi Kohila Gümnaasiumi õpilastega kaunis kooli ümbritsevas looduses, sh jõe ääres. Koolituse osalejad saavad harjutada 6-10-liikmelise õpilasgrupi juhendamist vaatluste tegemisel ja andmebaasidesse sisestamisel. Kohilasse jõuab mugavalt Tallinnast rongiga.

Osalustasu: omaosalus iga õppepäeva osalemise eest on 15 eur (toitlustuse katmiseks). Osalejatele hüvitatakse transpordikulu ühistranspordi või isikliku sõiduautoga.

Kursuse koolitajateks on

• Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo, kes on oma koolis teinud loodusvaatlusi valikaine “Teeme ise rahvusvahelist loodusteadust” raames, korraldanud koolisisest loodusvaatlusmaratoni ning kasutab loodusvaatlusi nii looduslaagrite kui ka uurimistööde osana.
• TÜ loodusmuuseumi spetsialist Veljo Runnel, kes koordineerib iga-aastaselt loodusvaatluste maratoni.

Palume registreerida ühele või mitmele õppepäevale 7. novembrini 2024. Pane ennast kirja siin!

Loe lisa eelmisel kevadel toimunud harrastusteaduse kursuse kohta, mille baasil luuakse selle aasta õppepäevade sisu.

Õppepäevade korraldamist toetab KIK projekti “UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2024-2025” raames.

Lisainfo:

Maria Ivanova

UNESCO ASPnet Läänemere Projekti riiklik koordinaator

maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee

+372 539 19 203

Join us to explore innovative tools and methods that enhance the quality of environmental education through the lens of the circular economy.

• Provide an overview of strategies and tools for assessing environmental education quality in Estonia and Finland.
• Share interdisciplinary circular economy study programs available in Estonian, English, and Finnish.
• Offer key insights, tips for effective international collaboration, and open discussions on future project ideas.
• Don’t miss this opportunity to connect with educators across Europe!

FOR INFO AND REGISTRATION in advance for this meeting CLICK HERE

After registering, you will receive a confirmation email containing information about joining the webinar on 22nd of November.

***

Organised by Tartu Nature House and Helsinki Recycling Centre’s Environmental School Polku, in collaboration with the Estonian Environmental Education Association and the Finnish Association of Nature and Environment Schools (LYKE).

The webinar is part of the European Week for Waste Reduction and celebrates the results of the Erasmus+ project “QualitE: Together Towards Improved Quality of Environmental Education“ (2023-2-EE01-KA210-SCH-000185260)

Ootame huvilisi looduskosmeetika töötubadesse 29. oktoobril ja 22. novembril kell 18:00-19:30!

Õpitoas valmistab iga osaleja omale meelepärase lõhna ja koostisosadega käte- ja kehakreemi, kehakoorija ning huulepalsami. Lisaks jagatakse nõuandeid, retsepte ja näpunäiteid ka muude kehahooldustoodete valmistamiseks.

Õpitoa eesmärgiks on näidata, et tegelikult ei ole tervislike ja toitvate kehahooldustoodete valmistamiseks vaja keerulisi instrumente ega kahtlaseid koostisosi. Töötuba on üles ehitatud põhimõttel, et kasutatakse vahendeid ja koostisosi, mis enamasti juba kodus olemas on või mida soovi korral on võimalik hõlpsasti hankida.

Kasutatavad koostisosad on erinevad rafineerimata õlid ja vahad, nt eestimaine kanepiõli ja mesilasvaha, aga ka eksootilisemad rasvad nagu sheavõi ja kookosõli. Koostisosadena kasutame enamjaolt mahetoodangut, v.a mõned mittekohustuslikud komponendid (nt eeterlikud õlid ja glütseriin). Nii on osalejal soovi korral võimalik töötoas valmistada mahekosmeetikat, kui ei lisata eeterlikku õli.

Õpitoas räägime kosmeetikatoodete mõjust meie nahale, tervisele ning keskkonnale, puudutades ka jäätmete teemat. Ise kosmeetikatooteid valmistades on võimalik jäätmete hulka vähendada, kuna paljusid koostisosi on võimalik osta kas lahtiselt või suuremas pakendis, millest jagub pikemaks ajaks. Samuti pole vaja raisata tarbetult pakendeid kosmeetikumide hoiustamiseks, sest klaasist kreemipurki ja topse saab korduvalt pesta ning aina uuesti kasutusse võtta.

Õpitoas jagatakse nõuandeid, kust parimaid looduskosmeetika koostisosi hankida ning millele tuleks neid valides tähelepanu pöörata. Kõik töötoas osalejad saavad kaasa väikese retseptilehe, mille abil proovitud tooteid ka edaspidi hõlpsasti valmistada.

Kutsu sõbrad kaasa ning tule ja veeda mõnusalt aega, omandades samal ajal kasuliku oskuse!

Osavõtutasu: 28 EUR inimese kohta

Kestvus: 1,5 tundi

Registreeru SIIN

Koha õpitoas kinnitab registreerumine ja ettemaks. Töötuba toimub eeldusel, et grupp on täitunud.

Makseinfo:
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Swedbank EE682200221019698363
Selgitus: looduskosmeetika töötuba 29.10 või 22.11, osaleja nimi

Juhendaja Kati Kekkonen, loodusmaja mitmekülgsete annetega kujundaja, on looduskosmeetikat valmistanud iseendale ning kingiks tuttavatele-sõpradele juba umbes 15 aastat. Aastate jooksul on ta katsetanud paljusid retsepte, teinud kreeme, seepe, šampoone ning töötanud välja oma lemmikretseptid, mida jagab lahkesti ka töötoas osalejatega. Kati lähtub põhimõttest, et kui miski sünnib süüa, võib seda ka kehale määrida ning palju mugavam ja kiirem on kodus köögis omale vajalik kreem valmistada kui minna poodi, et sealse tohutu valiku seast keskkonna-, naha- ja rahakotisõbralikke valikuid teha. Olles avastanud, kui lihtne ja mõnus on tegelikult ise kreeme valmistada, ei ole ta pidanud nende aastate jooksul ühtegi kreemi poest ostma.

Looduskosmeetika töötuba on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Ilmunud on uued keskkonnahariduslikud õppematerjalid Unesco ühendkoolide võrgustikult, mida kutsume õpetajaid üles aktiivselt kasutama!

„Roheootus: rohepöörde vastuoluline teekond“ on keskkonnahariduslik õppematerjal, mille eesmärk on aktiivõpe meetodeid, sh hariduslikku rollimängu, kasutades käsitleda maavarade kaevandamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme ning tekkivaid konflikte. Materjal pakub sissevaate energia tootmiseks vajalike maavarade maailma ning annab õpilastele võimaluse näha erinevaid võimalusi ja lahendusi kestlikuma maailma kujundamiseks. Materjal sobib loodusainete valdkonna ainete lõimimiseks sotsiaalvaldkonna ainetega ning riikliku õppekava läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemiseks.

Juhendis on olemas ka vajaliku lisad rollimängu kaartide printimiseks ning eraldi on olemas slaidiesitlus materjalist ülevaate saamiseks.

Rollimängu sihtgrupiks on 15–19-aastased noored, osaleda saab 10–30 õpilast korraga.

• Õppematerjali leiab Keskkonnaharidus.ee lehelt.

“Läänemere probleemid ja uuringud” on Soome Keskkonnainstituudi teaduri Hanna Piepponeni loodud esitlus. Selles on toodud uusim ülevaade Läänemere olukorrast ning palju asjakohaseid pilte ja graafikuid, mida on hea õppetöös kasutada. Esitlus toimus Unesco ühendkoolide Läänemere Projekti õpilaste väljasõidul Soome, Harakka looduskooli 2024.a suvel.

• Esitluse leiab Keskkonnaharidus.ee lehelt.

Tartu loodusmaja kutsub 1.-9.klassi kalastushuvilisi õpilasi 22. oktoobril ja 25. oktoobril Emajõe äärde kalastuspäevale!

Päevakavas on püügivahendite, püütavate kalaliikide ja seadusandluse tutvustus. Kavas on püük erinevate püügivahenditega: lihtkäsiõng, spinning ja feederõng. Mõlemal päeval kohtume Supilinna kalastusinfo tahvli juures (Emajõe tn ja Kartuli tn ristis, külakiige lähedal) kell 12.00. Päeva lõpetame kell 16.00. Osalejatele pakume ka sooja lõuna.

Kellel isiklikud püügivahendid puuduvad, saab need laenata kohapeal. Juhendajateks on Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi liikmed.

• 1.-3. klassi lapsed võivad osaleda ka koos lapsevanemaga
• Osalustasu on 15 €/laps, teda saatva täiskasvanu osalustasu 7 € (sisaldab sooja lõunat).
• Riietuda ilmastikule vastavalt, soojad veekindlad jalanõud.
• Termosega võib kaasa võtta teed.

NB! 16-aastased ja vanemad kalastajad peavad tasuma harrastuspüügiõiguse eest. Rohkem infot: kalastusinfo.ee/kalastamine/kalastusluba

Vajalik on eelnev registreerimine: https://forms.gle/kom2KYf7NQKXDh1A6

Kui olete registreerunud, siis tasuge palun osalustasu:

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Swedbank EE682200221019698363
Selgitus: lapse nimi, kalastuspäev 22.10 või 25.10

Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi õppepäevade toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:

Tiina Lilleleht
Kalastuspäevade koordinaator
5334 1013
tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee

Suvel said jälle 15 loodus- ja teadushuvilist noort Eesti erinevatest koolidest võimaluse saata töövarjuna eri valdkondade teadureid nende igapäevatöös, et näha, mida põnevat teadusasutustes tehakse, seda nii välitöödel, laboris kui ka näiteks teadusüritustel. Paljudele töövarjulistele oli see auhinnaks heade tulemuste eest Läänemere veebiviktoriinil. Töövarjupäevad on mõeldud võimaluseks noortele teadlaste töö paremaks mõistmiseks, koolis õpitu rakendamiseks ning akadeemilise karjäärivaliku peale mõtlemiseks. Samuti võib see näiteks anda ideid kooli uurimistööde aineseks.

Töövarjupäevi on korraldatud juba 7 aastat, sel suvel pakkusid selleks võimalusi muuhulgas Keskkonnaagentuur, TalTech, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Meremuuseum, Eesti Mereinstituut, OÜ BiotaTec, OÜ Nordic Botanical, AS Sunly, OÜ Mäemõisa Mullaelu ning Vaibla ja Kabli Linnujaamad.

Kõik õpilased kiitsid neid võõrustanud teadlasi ja oldi tänulikud kui sõbralikult ja kaasavalt nendesse päeva jooksul suhtuti. Noori ärgitati küsimusi küsima, lasti praktilisi töid proovida ja kõiki tööprotsesse seletati eakohaselt. Mõned õpilased näeksid end töövarjupäevast innustatuna just sama alal töötamas, enamus aga võttis seda kui head kogemust, et näha, mida tähendab teaduri elukutse.

Töövarjupäevad on UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti algatus, mille toimumist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalejate muljeid:

Silvia (Gustav Adolfi Gümnaasium) töövarjutas teadur Piret Lõhmust Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia alalt. “Õppisin töövarjupäeva jooksul väga palju uut. Kokkuvõttes sain ülevaate kahest asjast: Pireti praegu käsil olevast projektist ning ülikoolis töötamisest üldiselt. Pireti projekt on minu meelest väga huvitav ja ülikoolis töötamisega seoses mu silmaring laienes tohutult. Selle kõige tulemusena muutus mulle teadlase amet üsnagi palju atraktiivsemaks ning samuti tõstis suurenenud teadmistepagas kindlust tulevikku puudutavate otsuste langetamisel. Praktilise poole pealt sain määrata samblaliike mikroskoobi abil ning tegelda andmetöötluse ja analüüsiga. Samblaliikide määramisel sain samaaegselt harjutada paljusid oskusi: mikroskoobi kasutamine, preparaadi tegemine, määraja kasutamine jne. Andmetöötluses õppisin kasutama Maa-ameti geoinfosüsteemi (GIS) ja Excelis uusi funktsioone. Ma täiesti kindlalt näen end tulevikus töötamas mingil alal, mis on seotud bioloogia, keemia või füüsikaga, või veel parem – nende kõigiga.”

Matthias (Tõrva Gümnaasium) käis Keskkonnaagentuuri hallatavas Kabli linnujaamas lindude rõngastajate töövarjuks. Ta õppis palju lindude rõngastamise kohta – kuidas linde rõngastamiseks üldse püütakse, kuidas käib võrgust välja võtmine, rõngastamine, liigini määramine ja üles märkimine. Samuti sai ta ise proovida, kuidas tiivulisi võrgust välja võtta, õigesti käsitleda ning õppis ka erinevaid tunnuseid vaatlema. “Jäin kõigega väga rahule ning kui oleks veel võimalus Kablisse minna, siis kindlasti teeksin seda. Järgmine aasta sooviksin teha rõngastamisloa, praegu vanusest jääb veel natukene puudu. Ma arvan, et see jääb mu hobiks.”

Lenna (Hugo Treffneri Gümnaasium) käis Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teaduritega välitöödel. Ta sai teada palju uut taimede ja pärandniitude kohta, muuhulgas seada valmis taimeruute ja üles kirjutada nendes määratud taimeliigid ning nende kattuvusprotsendid. Lenna arust avas töövarju võõrustaja huvitavalt oma töö sisu ja tähtsust ning oskas rääkida vägagi põnevalt ja kaasahaaravalt taimedest. “Arvan, et isegi näeksin end selle valdkonnaga seotuna, kuid ei tea veel kuidas. Mulle väga meeldis, et kogetud töö oli praktiline, sest siis sai määrata ning õppida uusi liike ning lisaks sai näha taimede kasvukohti ja määramistunnuseid oma silmaga.”

Rain Martin (Tallinna 21. Kool) käis töövarjuks taastuvenergia ettevõttes AS Sunly. Ta õppis päeva jooksul, mis on reaktiivenergia, kuidas päikesepaneelide jaamad on ehitatud ja millised on sellega kaasnevad planeerimisraskused.  Samuti sai ta teada, kuidas kasutatakse x-gis kaardirakendust ja tehakse meeskonnatööna joonistamist. “Mulle meeldis teoreetiline osa füüsikast, mis läks päikesepaneeli jaama planeerimisse. Näiteks kui mitut inverterit on selleks vaja. Näen ennast tulevikus elektrivaldkonnas töötamas.”

Saamuel (Kadrina Keskkool) käis Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teaduritega välitöödel. Ta sai teada, kuidas rannikuid uuritakse ja milliseid andmeid rannaprofiilide tegemiseks vaja. Saamuel sai kohapeal ka georadari ja GPS-iga palju tööd teha ning kaevata. “Mulle ääretult meeldis georadariga tööd teha ning kõik muu, mis me tegime, oli ka nii huvitav, et pani isegi kaaluma seda, miks mitte proovida tulevikus just sellele alale astuda kõrghariduses. Ülimalt huvitav oli töö ja olu.”

Mia Lota (Rapla Vesiroosi Kool) oli abis Järvemuuseumis. Ta õppis palju Eesti mageveekalade, aga ka muuseumi korraldusliku poole ja looduskaitse kohta üldisemalt. Kätt sai proovida akvaariumite puhastamisel, VR-mängu juhendamisel ja klientidega suhtlemisel. “Töö ise oli huvitav. Ma arvan, et mulle meeldiks töötada kusagil keskkonnaga seotud alal, aga mitte nii pidevalt klientidega suheldes.”

Tartu loodusmaja kutsub 1.-9. klasse üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala puhul 18.-27. novembril keskkonnaharidusliku tekstiilinäituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” õppeprogrammidele.

Näituse teemadeks on erinevate materjalide päritolu, ajalugu, omadused, kasutusvõimalused, tootmise ja arendamise tehnoloogiad, samuti nende keskkonnamõjud. Riided meie seljas on üks kõige igapäevasemaid asju – täitsa hea on teada, millest on tehtud meie riided, kuidas erinevaid materjale toodetakse, milline on nende mõju keskkonnale ja millised on meie valikud. Osa näitusest on Tartu loodusmajas üleval ainult vahemikus 18.-27.11 õppeprogrammide tarbeks.

• Õppeprogramm “Kuidas ja millest tehakse minu riided?”
  Sihtrühm: 1.-3. klass, 4.-6. klass

Uurime rõivaste materjalide päritolu- looduslikud kiud (taimsed, loomsed), keemilised kiud ja materjalid – vaatame, kas muinasjutt nõgesesärkidest ja lugu mutist, kes endale püksid sai, võiks ka päriselus toimuda. Tutvume T-särgi teekonnaga ja eluringiga (põllult prügimäeni) ja saame aimu, mida selleks vaja on. Uurime, mida, mida jutustavad sildid meie riietel ja vaatame, mis meil seljas on. Vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale, kangaid, kiudusid, proovime ketramist ja lihtsat kangakudumist. Teeme erinevaid tegevusi, mänge ja arutelusid.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/teenused/kuidas-ja-millest-tehakse-minu-riided-uus/

• Õppeprogramm “Kapist välja – riided luubi all”
  Sihtrühm: 7.-9. klass

Uurime rõivaste materjalide päritolu – looduslikud kiud (taimsed, loomsed), keemilised kiud ja materjalid; Saame aimu materjalide ja tehnoloogiate arengust ajaloos; Tutvume T-särgi teekonnaga ja eluringiga (põllult prügimäeni) ja kogu elutsükli keskkonnamõju, geograafiline rändamine; Arutame, millised riided on loodussõbralikumad ja millised vähem; kuidas riideid hoida ja väärtustada; Tutvume sellega, mida jutustavad sildid meie riietel; vaatame, mis meil seljas on; vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale; Arutleme kiirmoe teemadel ja mõtiskleme sellest, mis vahe on sellel, mida me tahame ja mida me vajame. Teeme erinevaid tegevusi, arutelusid ja rühmatöid.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/teenused/kapist-valja-riided-luubi-all-uus/

REGISTREERI END PROGRAMMILE: https://forms.gle/zv7dT7W4YmL6wAt59

• Laenutamine
  Näitus “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” on rändnäitus, seda saab ka enda kooli kohapeale laenutada. Kaasas on ka töölehed, mida saavad õpetajad endale printida näituse juurde. Lisainfo loodusmaja kodulehel.

Programmide lisainfo:

Leelo Kurbel
Haridusprogrammide juht
+372 5274180
leelo.kurbel@tartuloodusmaja.ee

Ootame igas vanuses loodusesõpru, matkalisi ja merekarusid, õpilasi ja üliõpilasi, haridus- ja keskkonnaaktiviste suurele Läänemere teemaõhtule! Õhtu seob üheks tervikuks mereteaduse, matkamise, muusika ja keskkonnahoiu, kõik meie ühise Läänemere heaks!

Asukoht: Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Tallinn
Toimumisaeg: Teisipäev, 15.10.2024, kell 18.00-21.00

Osaluspanus: vabatahtlik annetus, mõeldud Läänemere abistamiseks (50% ekspeditsiooni toetuseks, 50% Eesti mereteaduse toetuseks – projekti Kajakas kaudu Kakrarahul merelindude rõngastamiseks ning Innarahul hallhüljeste poegimisalale looduskaamera paigaldamiseks). Annetusi saab teha ülekandena SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse kontole EE502200221019407978 märksõnaga “Mere heaks”.

Kava:

18.00-18.30 Avasõnad õhtujuht, TÜ ökotoksikoloogia teadur Randel Kreitsberg. Ekspeditsiooni “Save the Baltic Sea” esitlus – matkagrupi liikmetega tutvumine ja intervjuu (otsetõlge Leedu-Eesti), võimalus esitada küsimusi meeskonnale.

18.30-19.00 Teaduslik ülevaade Läänemere seisundist – Kristiina Nurkse (TÜ Eesti Mereinstituudi meresüsteemide teadur)

19.00-20.00 Avatud tegevusalad:

• “Save the Baltic Sea” ekspeditsiooni ingliskeelne demoala: Miks kõnnivad inimesed jalgsi 6000 km ümber Läänemere? Kuidas Läänemerd igapäevaste valikutega päästa?
• Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: Millised on hetkel Läänemere “kuumad” teemad?
• UNESCO Läänemere Projekti ja Rohelise Kooli võrgustiku tegevused koolidele ja koolidega: Kuidas läbi keskkonnahariduse merd päästa?
• Läänemerega seotud mälestused: Kuidas Joosep üle Läänemere purjetas? Ja missuguseid mälestusi Sul jagada on?
• Jätkusuutliku matkamise nipid: Kuidas Liisi Preedin ettevõtetest Ökva, Näkid Metsa ja Wanderlust Matkad matkajuhina keskkonnahoidu panustab?
• MTÜ Precious Plastic: Kuidas kasutada vanu plastpakendeid uue ja isikupärase toote loomiseks?
• TalTech allveerobootika: Kuidas robotitega merd uuritakse?
• Nimekiri täieneb!

20.00-21.00 Taavi Petersoni heategevuskontsert Läänemere heaks

Liitu Taavi Petersoniga, kelle hääl kajab ojadest ookeanidesse, et Läänemere heaks korraldataval kontserdil kaasa laulda ja sukelduda Läänemerega seotud mälestustesse! Vahet pole, kas oled Taavi kaua-aegne fänn või avastad tema talendi esmakordselt, see on sinu võimalus kogeda Eesti üht ainulaadsemat häält ning samal ajal teha Läänemerele head. Oled sa noor või elutark, ühine meiega, et kaitsta meie merd ja luua laineid muutusteks. Sinu toetus on oluline – iga noot, iga annetus viib meid lähemale puhtamale, tervemale Läänemerele!

• VAATA YOUTUBES ÕHTUT JA KONTSERTI JÄRELE

Keskkonnahariduslik teavituspäev “Läänemere hääl” toimub sama päeva hommikul ka Unesco Ühendkoolide ja Rohelise kooli programmi võrgustiku koolidele, kes käivad päeva raames õppeprogrammidel, külastavad Lennusadama näituseala ja tegevusalade “elavaid laboreid”.

TULEMUSED

Suur aitäh kõigile, kes Läänemere õhtul kohal käisid, ülekannet jälgisid ja annetasid!

Kogusime kokku 350 eurot, millest pool suuname Save The Baltic Sea ekspeditsiooni toetuseks ja pool projekti Kajakas kaudu Kakrarahul merelindude rõngastamiseks ning Innarahul hallhüljeste poegimisalale looduskaamera paigaldamiseks.

Ürituse tegevused viiakse ellu Nordplus Horizontal projekti “Kestliku arengu hariduse edendamine õuesõppe meetoditega Läänemere tervise parandamiseks” ning Euroopa Komisjoni rahastatud #EU4Ocean Koalitsiooni toetusel, projekti “Päästame Läänemere: Ookeanikirjaoskus ja elavad laborid” raames.

Sündmus on korraldatud koostöös “Save the Baltic Sea” ekspeditsioonigrupi ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga. Sündmuse korraldaja on Tartu Keskkonnahariduse Keskus, peakorraldaja Gedy Matisen, gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee, 56466887.

#OutNord #EU4Ocean #savethebalticsea

27.septembril lõpus toimus Tartu loodusmaja majas ja pargis järjekordne Keskkonnauuringute õpilasvõistlus. Üle Eesti tuli kokku 58 õpilast 16 koolist, sh 7 kooli Tartust ja koos veedeti päev nuputades loodusteaduslike ülesannete kallal.

Tulemused:

• I ja II koha pälvisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkonnad
• III koha Tartu Erakooli võistkond
• IV koha Miina Härma Gümnaasiumi võistkond
• V kohta jagasid Tartu Kesklinna Kooli ja Tallinna Reaalkooli paarid

Täpsemaid tulemusi näeb siin: Keskkonnauuringute võistlus 2024 – punktitabel

Aitäh kõigile koolidele, kes osalesid ja õpetajatele, kes õpilasi toetasid! Oli väga kihvt päev.

Võistkonnad….
– määrasid ära 18 seent ja leidsid nende söödavuse
– leidsid ja määrasid pargis 12 mürgist ja söödavat marja
– tegid kindlaks katseklaasides oleva vee päritolu (tiik, kilpkonnabassein, joogikraan) ja nende näitajaid
– määrasid õhu kvaliteeti samblike katvuse järgi
– uurisid Tartu loodusmaja energiatarbimist
– tutvusid kompostikasti elustikuga ja määrasid selle elanikke rühmadesse
– hindasid sõrmeprooviga mulla kvaliteeti
– harjutasid meeskonnatööd nii ronides kui silmad kinni

Aitäh Eesti Teadushuvihariduse Liit toetamise eest!