23. oktoobril toimus Tartu loodusmajas seminar “Keskkonnasõbralikuma sündmuse korraldamine”, mis oli suunatud nii suurte, kui väiksemate festivalide ja sündmuste korraldajatele Peipsimaal, kui ka kohaliku omavalitsuse spetsialistidele.
***
Seminaril osalejad arutlesid teemadel, miks peaks plasti tarbimist vähendama, milline on keskkonnahoidlik sündmus, kuidas keskkonnasõbralikumat sündmust korraldada, kuidas luua jätkusuutlikke lahendusi ja vähendada jäätmeteket ning, kuidas luua järjepidevus keskkonnahoidlike põhimõtete järgimisel (arutelude kokkuvõtte teksti lõpus).
Seminari koolitusmeeskonnas olid Raimo Matvere, Kristiina Kerge ja Kadri Kalle Acento OÜ-st.
Eestis on mitmeid festivale, kus keskkonnamõjude vähendamisele on palju tähelepanu pööratud. Julgetakse mõelda teistmoodi ning katsetada uusi tooteid – teenuseid. Et ka teised ürituste korraldajad nendest headest näidetest inspiratsiooni saaks, siis nõuandeid oma ettevõtmiste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, leiab värskest juhendist, mille saab endale alla laadida Tartu loodusmaja kodulehelt (link teksti lõpus).
Tihti on korraldajatel väljakutseks, kust ikkagi leida väiksema ökoloogilise jalajäljega tooteid ja teenuseid. Soovitusest valida väiksema mõjuga toode, üksi ei piisa. Tartu loodusmaja eestvedamisel on kokku koondatud erinevaid näiteid ja viiteid keskkonnasõbralike toodete ja teenusepakkujate kohta (link teksti lõpus).
Seminaril tegi ettekande ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnakorralduse osakonna nõunik Dagny Kungus, kes andis ülevaate ühekordse plasti direktiivi nõuetest.(esitluse link teksti lõpus).
projekti koordinaator Eelika Laane-Hannus E-post: eelikalaane@gmail.com
*******
„Keskkonnasõbralikuma sündmuse korraldamise seminar“ toimub projekti GreenMInd raames, mida rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 ning mida kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uudise sisu eest vastutab Tartu loodusmaja ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht: www.estoniarussia.eu. Lisainformatsioon GreenMind projekti tegevuste kohta: https://www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/greenmind/
KeskkonnaKINO+ “Kohvi rääkimata lugu”
***
Kolmapäeval (28.10) algusega kell 18.00 kutsume kõiki huvilisi keskkonnateemalisele filmiõhtule. Oktoobrikuu KINO+ on pühendatud õiglase kaubanduse teemadele ning täpsemalt räägime kohvi kasvatamisest ja kasvatajatest. Sellel aastal tähistatakse Eestis 13. korda rahvusvahelist õiglase kaubanduse kuud.
KeskkonnaKINO+ õhtu jooksul vaatame lühifilmi “After the Harvest – Fighting Hunger in the Coffeeland” (film on hispaania keeles ning inglise keelsete subtiitritega). Räägime kohvist ja selle kõigile tuttava joogi varjukülgedest.
Kuidas elavad need, tänu kellele me kohvijooke nautida saame
Kui oluline on kohvist saadav sissetulek neile ja nende peredele
Küsime ja arutame, kuidas kujuneb kohvi hind ning millise osa sellest saab kohvi kasvataja
Mis on kohvi õiglane hind?
Kuidas õiglane kaubandus kohvikasvataja elu mõjutab?
***
Õhtut juhib ning filmi kommenteerib Jaanus Välja. Õiglase kaubanduse asjatundja ja STEP UP pood-kohviku asutaja.
Osalemine tasuta. Keskkonnateemalisi filmi- ja vestlusõhtuid toetab Tartu linn.
KeskkonnaKINO+ on Tartu loodusmajas ürituste sari, mis kombineerib endas traditsioonilised loodusõhtud ning MAFF filmiõhtud.
Iga kuu on näitamiseks mõni keskkonnateemaline film, millele järgneb ka arutelu.
Kommenteerimas on selle valdkonna asjatundja, ekspert või entusiast. Vaatama, kuulama ja kaasa arutlema on oodatud kõik huvilised.
Praktiline seminar on suunatud nii suurte kui väiksemate festivalide ja sündmuste korraldajatele Peipsimaal ning kohaliku omavalitsuse spetsialistidele. Seminar toimub 23.10.2020 Tartu loodusmaja saalis kell 10 – 16. Osalejate arv on piiratud, kuid 19.10 seisuga on veel mõned vabad kohad.
Kokkuvõte Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiividest, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta – Dagny Kungus, Keskkonnaministeerium, Kadri Kalle, Acento OÜ
Keskkonnasõbraliku ürituse valdkonnad, Kristiina Kerge, Raimo Matvere, Kadri Kalle, Acento OÜ
Praktiline juhend keskkonnasõbralike ürituste korraldamiseks – Eeva Kirsipuu-Vadi, Tartu loodusmaja
Rühmatööd ja arutelud
Mida KOVid saavad ära teha keskkonnahoidlike ürituste jaoks?
Mida festivalide ja sündmuste korraldajad saavad ära teha, et nende korraldatav sündmus oleks keskkonnahoidlik?
Keskkonnasõbralikuma sündmuse korraldamisele kaasa aitavate toodete ja teenuste tutvustus*
KOPS
Taskutuhatoos
Pandipakendi võimalused
Topsiring
Prügiraamid ja jäätmete sorteerimise sildid
*Nimekiri ei ole lõplik
****
Seminar toimub “GreenMind” projekti tegevuste raames, mida rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 ning kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Seminari sisu eest vastutab Tartu loodusmaja ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.
Projekti koordinaator
Eelika Laane-Hannus
E-post: eelikalaane@gmail.com
Tartu loodusmajas alustab sellest sügisest Rahvusvaheline Klubi!
Ootame 18-26aastaseid rahvusvahelisi noori klubisse, mille eesmärk on tõsta Tartus elavate võõrkeelsete noorte keskkonnateadlikkust, tutvustada säästva arengu eesmärke ja pakkuda eri kultuuritaustaga noortele õdusat kohtumispaika Tartu loodusmajas, kus nad saaksid jagada oma teadmisi ja algatada ühiselt koostööprojekte. Loodame ärgitada koostööd erineva keele- ja kultuuritaustaga noorte vahel, pakkuda mitte-formaalset keeleõppe kohta ja tutvustada ka kohalikku looduskeskkonda ning selle väärtusi. Koos mängitakse, osaletakse taaskasutuse ja jäätmeteemalistes õpitubades, matkatakse, kokatakse, vaadatakse filme, jne.
Klubi avaürituseks on “Mängude õhtu”
Aeg: 22.oktoober kell 15:00 – 21:00
Asukoht: Tartu loodusmaja (Lille 10)
Kell 15:00 – 21:00 tutvustame ja mängime fantaasia lauamängu “Dungeons Dragons”. Mäng viiakse läbi maksimaalselt 6 inimesega seega olge kiired! Antud töötuppa registreerimine eeldab, et mängijad võtavad sellest osa terves mahus. Mängu viib läbi Boris Pakk. Osalejate arv kuni 6 inimest.
Kell 17:00 – 21:00 mängime me üksteisega tutvumiseks mitmeid laua-, mõtte- ja seltskonnamänge. Antud töötuba saab külastada märgitud nelja tunni jooksul endale sobival ajahetkel. Mänge viib läbi Liisgren Pärnsalu. Osalejate arv kuni 30 inimest.
Osalejatel palume kohale tulla vaid täie tervise juures, et mitte ohustada teisi osalejaid. Haigustunnustega osalejatel võime paluda lahkuda. Maski kandmine on soovituslik.
Tartu loodusmajas saab sel sügisel nautida fotograaf Toomas Kalve näitust „Koloreeritud loodus“.
Avamine ja kohtumine autoriga 16.10 kell 18:00
Fotograaf Toomas Kalve loob oma fotod erilise tehnikaga – pildistades vana suure plaatkaameraga, ilmutab ta algul mustvalged loodusmaastikud, mida hiljem käsitsi toonib, koloreerib ja liimib. Selline tehnika nõuab suurt keskendumist, kannatlikkust ja täpsust, üks foto sünnib nädala jooksul. Sellise tehnika kaasabil toimuvad tema loomingus looduse unenäolise värvingu otsingud, ristumine maalikunstiliste ideedega, valguse-varju mängud ja armastus vanade optikate ruumilisuse ja sügavuse vastu.
Fotograaf Toomas Kalve meenutab ise loodusfotograafiga tegelemise algust nii:
“Fotograafiaga tegelemist alustasin algkooli ajal värvifotode tegemisega. Aja jooksul hakkasin kasutama järjest vanemaid kaameraid. Esimesed võtted vana plaatkaameraga tegin 1987.aastal. Alguses pildistasin 13×18 cm negatiividele, praeguseks kasutan põhiliselt 24×30 cm negatiiviga kaamerat. Kuna ei tea, et Eestis või ka mujal maailmas oleks nii suureformaadilise kaameraga loodusmaastikke nii detailselt koloreeritud, tahtsin katsetada, kuidas see välja nägema hakkab.
2017. aastal alustasin Eesti kultuurihoidjate pildistamisega. Kuna ise autoga ei sõida, siis selle töö jaoks rändasin Eesti erinevates paikades jalgrattaga, 30kg kaameratehnikat järelkärus, lisaks viies jalgrattakotis olevale matkavarustusele. Omades seeläbi kogemust nii raske tehnikapargiga ringi rändamiseks, tekkis kiusatus proovida pildistada ka looduses. Elasin nädal aega Haanjamaal ühe sõbra 60 hektarises metsareservaadis. Esimesed 3 päeva läksid digikaameraga ringi hulkudes ja sisse elades. Soovisin leida motiive, mida metsas jalutades tavaliselt igaüks võib kohata. Proovisin vältida ülekomponeeritud kaadreid, kus mingi objekt liiga „ilusalt“ pildi tsentrisse oleks paigutunud ja kaadri kompositsioon täiuseni läbi oleks töötatud. See osutus päris raskeks ülesandeks. Üle 40 aasta kaadreid komponeerides ei oska enam juhuslikke motiive pildistada. Seda saab küll teha tänapäevase kiire ja kerge digitehnikaga- pildistada kaamerasse vaatamata.
Suured negatiivid on ilmutatud käsikaudu täielikus pimeduses. Paberile jäädvustamine toimub kontaktkoopia meetodil, s.t., et negatiiv (24x30cm) surutakse vastu fotopaberit ja valgustatakse, seejärel toimub nende ilmutamine. Mustvalged fotod toonin kahes lahuses pruuniks, seejärel koloreerin need seepiatoonis fotod. Kõik värvid kannan pildile peenikeste pintslitega, vahel on vaja kasutada ka värvipliiatseid. Peenem töö toimub luubi all. Töödeldud fotod kleebin jaapani kliisterliimiga pressi all happevabale aluspapile. Lõppvormistuseks kasutan enda valmistatud kohalikust puidust raame. Pildi valmimiseks ja vormistamiseks kulub umbes üks töönädal.”
Fotograaf Toomas Kalve näitus „Koloreeritud loodus“
Tartu loodusmajas, Lille 10
19.10 – 19. 12. 2020
E-R 9-18
Pilet: 2€/3€
Tartu loodusmaja ootab loodushuvilisi algklasside lapsi enda juurde koolivaheaega veetma!
Linnalaager „Sügisvaheaeg loodusmajas“ toimub 19. – 21. oktoobril, oodatud on 1.-3. klassi lapsed.
Ühes rühmas saab osaleda 10-12 last (rühmade ühistegevusi ei toimu). Juhendajateks on Tartu loodusmaja ringiõpetajad.
Loodust tundma õppides mängime pargis ja loodusmaja klassis, meisterdame, toidame loodusmaja lemmikloomi, toimetame laboris ja muud vahvat.
Osalustasu 30 eurot, sisaldab lõunasööke (hommikustel rühmadel päeva lõpus, pealelõunastel päeva alguses). Osaleda saab ainult kolme päeva kaupa.
Palume haigustunnustega laps jätta koju tervenema!
Makse- ja lisainfo saadame koos registreerimiskinnitusega.
Lisainfo:
Tiina Lilleleht
laagri juhataja
53341013
tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
Peipsi järve lähedal, Alatskivil asub Kivi kõrts, mille külastajad said septembri kuus osa võtta Tartu loodusmaja ja MTÜ Peipsimaa Turism ühisest #puhaspeipsimaa suvekampaania “Kohvikumängust”.
***
Kampaania eesmärgiks oli juhtida Peipsi piirkonnas elavate ja liikuvate inimeste tähelepanu Peipsi järve keskkonnaseisundile ning meie võimalustele seda parandada.
Üheks lahenduseks, järve puhtamana hoida, on vähendada ühekordsete plasttoodete tarbimist, mis loodusesse võivad sattuda. Kui plast jõuab vette, laguneb see aegamisi veelainete, UV-kiirguse ja teiste mõjurite abil väikesteks tükikesteks, kuniks plastosakesed on nii väikesed, et need on silmale nähtamatud.
Kui pole näha, siis pole ju probleemi?
Tegelikkuses see nii ei ole!
Mikroplasti sööb plankton, millest toituvad kalad ja nii jõuab see lõpuks ka inimeste toidulauale.
Kui palju plasti Peipsi järve jõuab ja kas see on üldse probleem?
Täpset plasti hulka pole kokku arvutatud ega üle mõõdetud, kuid prügi on nii vees kui ka kallastel palju näha, samuti on mikroplasti kogus juhuslikes veeanalüüsides olnud arvestatavalt suur. Teadlased ennustavad, et aastaks 2050 on maailmameres plasti rohkem kui kalu – kahjuks pole meie järvede kohta tehtavad prognoosid rõõmsamad.
Mis see minu üks kohvitops ikka teeb?
Igas minutis visatakse maailmas minema üle 1 miljoni ühekordse kohvitopsi, mis teeb päevas kokku üle 1440 miljoni topsi. Ümbertöötlusesse jõuab sellest kogusest aga vähem kui 1% topsidest… Seega – iga tops loeb!
Kuidas mina saan aidata Peipsi järve puhtamana hoida?
ütle ei ühekordsele plastile
võta poodi minnes oma ostukott kaasa
kasuta ka puu- ja juurviljade jaoks riidest kotte
joo kraanivett ja kanna kaasas korduvasutatavaid veepudeleid
väldi (üle)pakendatud toitu
eelista kohalikku, hooajalist ja mahedamat toitu
korja ülesse maha visatud või tuule kantud prügi
proovi tekitada vähem jäätmeid – pakendivabam tarbimine
Kivi Kõrts kasutab päris nõusid ning hõrgud road valmivad seal kohalikust toorainest. Meie Kohvikumängu infovoldikud kaunistasid kuu aega laudu ning külastajad said neid lugeda, uurida ja oma teadmisi täiendada, värskendada. Laual olid ka küsimuste-vastuste lehed ning antiikse ja väärika kapi nurgal ootas vastustepurk.
Tartu loodusmaja loosis 5. oktoobri hommikul, vastanute seast välja Peipsi toodetega toidukorvi, milles oli lisaks ka korduvkasutatavaid metallist joogikõrsi, riidest puuviljakotte ning Tartu loodusmaja perepilet.
Võitjaks osutus – Kari Pahla
Võitjaga võetakse ühendust!
„ Kohvikumäng“ toimub ka järgmisel aastal! Millistes kohvikutes sellest osa saab võtta, selle hõikame välja kevadel. Erinevate Peipsi äärsete kohvikute poolsed kutsed, et tulge meie juurde, on teretulnud!
***
Kohvikumäng toimus “GreenMind” projekti #puhaspeipsimaa suvekampaania raames, mida rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 ning kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Mängu sisu eest vastutab Tartu loodusmaja ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.
Projekti koordinaator
Eelika Laane-Hannus
E-post: eelikalaane@gmail.com
Kas tead, milline näeb välja selle aasta lind tuttpütt – kas tal on tutt peas? Aga kes on selle aasta liblikas ja mis on tal pistmist mosaiigiga?
Kui sa pole veel 2020.a tegijatega looduses tutvust teinud, siis on viimane aeg seda teha!
Tartu loodusmaja on loonud mitmekülgse tegelusvihiku selle aasta looduse tegijatega esmakohtumiseks või juba saadud teadmiste üle kordamiseks. Tutvu aasta linnu tuttpütiga, aasta puu kuusega, aasta looma nahkhiirega, aasta seene alpi põdrasamblikuga, aasta liblika teelehe-mosaiikliblikaga ja aasta kala lõhega. Tegelusvihiku ülesannetes saab lustiga värvida, lõigata, voltida, tähesegadikus ja sipelgalabürindis orienteeruda ning põnevaid teadmisi kõrva taha panna. Vihiku tegevused on sobilikud eelkõige põhikooli I-II vanusastmele, aga ka kõigile väiksematele ja suurematele loodushuvilistele.
Aasta tegijate tegelusvihik on müügil Tartu loodusmaja infoleti poenurgas hinnaga 3€. Võimalik on tellida ka suuremaid koguseid rühmadele ja klassidele, selleks tehke tellimus aadressil info@tartuloodusmaja.ee
Vaata ka tegelusvihikut tutvustavat videot:
Peipsi äärsed lasteaiad saavad nüüd oma õppetöös, Peipsimaal kasvavaid taimi, seal toimetavaid loomi ja linde ning järves elavaid kalu, tutvustada põneva, haarava, eakohase ja lõbusa mängu abil. Tartu loodusmaja eestvedamisel on Eesti-Vene koostööprojekti “GreenMind” tegevuste raames valminud lauamäng „ Peipsi järve mäng“.
Mäng aitab tutvuda Peipsimaal kasvavate taimede, loomade, lindude ja kaladega. Mängu käigus saab teada erinevate ohtude ja reostusallikate kohta, mis Peipsi järve tervist mõjutavad. Mäng on loodud abistavaks õppevahendiks eelkooliealistele lastele, Peipsi järve elustiku tutvustamiseks ning loomaks head pinnast, keskkonnahoiu teemalisteks aruteludeks.
“Lauamäng annab imelise võimaluse haarata lapsed teadmiste jagamisse mänguliselt, avardada nende silmaringi kasutades kaunist pildimaterjali. Õpetajad saavad rääkida järve – ja keskkonahoiu teemadel, kasutades abistava materjalina, mängu komplekti kuuluvat raamatukest. Ajal, mil maailm lämbub liigtarbimise ja prügi ülekülluse käes, on tähtis, et juba väikesed lapsed mõistaksid, kuidas mõjutab iga meie tegu keskkonda ja mida saaks igaüks meist looduse heaks ära teha”, lisas GreenMind projektijuht Eelika Laane-Hannus.
Lauamängu komplekti kuulub:
juhendiga mängukarp
lauamängu alus
puidust täring
mängukaardid (5 teemat x 12 pildikaarti)
kaartide kirjeldustega/sisuinformatsiooniga raamat
Mängu jaotatakse Peipsi äärsetele lasteaedadele, projektijuhi poolt loodud jaotuskava alusel ning valitud lasteaedadega võetakse ühendust.
Idee autor: Ülle Kaasik
Juhend ja kaardikirjeldused: Elo Hermann, Ülle Kaasik, Eeva Kirsipuu-Vadi
Keeletoimetaja: Heli Saar
Disain ja teostus: Elo Hermann, Marge Nelk/loovlood.com
*******
Lauamäng valmis “GreenMind” projekti tegevuste raames, mida rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 ning kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Artikli sisu eest vastutab Tartu loodusmaja ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.
Projekti koordinaator
Eelika Laane-Hannus
E-post: eelikalaane@gmail.com
Tartu loodusmaja ja Eesti Huvikoolide Liit kutsuvad huvikoolide õpetajaid ja juhendajaid koolitusele “Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod.” Koolitus toimub 19. oktoobril kell 10.00 – 15.15 Tartu loodusmajas. Koolitajaks on kliiniline psühholoog Angela Jakobson.
Oskuste Ja Vastutuse õpe on laste probleemide lahendamise meetod, mis tugineb lahenduskesksele teraapiale. Meetodi keskne idee käsitleb suurt hulka laste probleeme puuduvate oskustena, mida on võimalik õppida või täiendada. Teisisõnu – lastel ei ole probleeme, vaid neil puuduvad oskused. 15-sammuline sekkumistehnika pakub konkreetseid lahendusi lapsest hoolivale täiskasvanule selle kohta, kuidas täiendada käitumismustrit uute oskustega. Meetod on sobilik lastele vanuses 3–12 aastat.
Soovi korral saab kaasa osta Oskuste õppe käsiraamatu (kirjastuse hinnaga 10 €) ja tutvuda tegevuskaartidega, millega on võimalus mänguliselt toetada oskuste omandamist ja lapse eneseanalüüsi ning-väljendust. Kaartide kohta leiab rohkem infot siit
Angela Jakobson on lõpetanud 2000. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia eriala, 2004. aastal kaitses magistritöö (cum laude) teemal “Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste kognitiivsete võimete struktuur” ning jätkas õpinguid Tartu Ülikooli haridusteaduskonna doktoriõppes teemal “Hariduslike erivajadustega lastele kohase õpetuse planeerimine tavakoolis”. Angela omab kliiniline psühholoog, tase 7 ja kliiniline lapsepsühholoog, tase 7 kutseid. 2013. aastal omistati talle Euro Psy kvalifikatsioon tervise ja kliinilise psühholoogia valdkonnas. Hetkel töötab Angela kliinilise psühholoogina ning teeb õppejõu/koolitajana koostööd erinevate lasteaedade, koolide ja koostööpartneritega. Ta valiti 2013. aastal Tartumaa aasta koolitajaks.
