Sel aastal saab Tartu loodusmaja huvikooli õpilaste kevadnäitust vaadata digitaalse kogumikuna. Kuna eriolukorra tõttu kaugõppe ajal valminud töid kahjuks sel aastal füüsiliselt eksponeerida polnud võimalik, siis jõuavad tööd laste ja perede rõõmuks ikkagi digitaalsel kujul vaatajateni.
2020. aasta kevadnäitusel osalesid õpilased neljast huviringist:
Meil on hea meel teatada, et oleme taas avatud alates esmaspäevast, 18.maist kell 12:00-16:00!
Eriolukorrast väljumise perioodil on lühendatud maja lahtiolekuaegu ning maja külastajatele ja töötajatele on kehtestatud käitumis- ja hügieenireeglid, millest kinnipidamine aitab meie kõigi tervist hoida. Palume enne külastamist meie juhistega tutvuda kas kodulehel või maja fuajees. Käitumisjuhised ja ürituste piirangud toetuvad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kriisist väljumise strateegiale ning juunikuu piirangute puhul lähtutakse samuti jooksvalt valitsuse otsustest.
Täname mõistva suhtumise eest ja loodame teid peagi loodusmajas näha!
Eriolukorrast väljumise reeglid Tartu loodusmajas alates 18.maist 2020
Maja külastajatele, õpilastele ja klientidele:
Maja on külastajatele avatud 18.05 – 31.05 tööpäeviti kell 12.00 – 16.00. Juunikuu lahtiolekuaegade osas tehakse uus otsus lähtuvalt riiklikest soovitustest.
Majja sisenemisel tutvub külastaja loodusmaja külastamise reeglitega kodulehel ja maja fuajees või infopunktis.
Peauksest majja sisenemisel puhastab külastaja käed kohe ukse juures desinfitseerimispunktis.
Teiste külastajate ja töötajatega hoitakse 2-meetrist distantsi.
Külastuskeskus on avatud päevas 4 tundi, et saaksime tagada ruumide puhastuse ja pindade desinfitseerimise.
Nähtavate haigustunnustega külastajaid on maja administraatoril õigus mitte majja lubada.
Õppeprogrammides, huviringi tundides, ekskursioonidel, ruumirendi üritustel, õpitubades ja sünnipäevadel võib korraga osaleda kuni 10 inimest, kohustuslik on jälgida 2+2 reeglit (v.a pered), eelistatakse võimalusel tegevuste läbiviimist vabas õhus ja tegevuste läbiviimisel kasutatakse kontaktivabu meetodeid.
Maa päevast (22. aprill) ülemaailmse keskkonnapäevani (5. juuni) toimub Maa kool (Earth School). Igaühel on võimalus tähistada looduse olemust ning õppida, kuidas liikuda puhtama ja keskkonnasäästlikuma elu suunas. Meil on ainult üks Maa – hoiame ja kaitseme teda koos!
Maailmas on rohkem kui 1,5 miljardit last, kes ei saa koroonaviiruse mõjul praegu koolis käia. Sellele reageeris üle viiekümne keskkonna- ja hariduseksperdi, kes kolmekümne organisatsiooni toel (sh National Geographic, WWF, BBC ) käivitasid UNEP ja TED-Ed juhtimisel Maa kooli (Earth School).
Kolmekümne päeva jooksul keskendutakse loodusele ja inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjudele. Videote ja viktoriinide abil jagatakse uusi teadmisi igas vanuses õppijatele. Maa kool (Earth School) juhib tähelepanu sellele, kuivõrd inimene on meie planeedi ja tema loodusega seotud. Lisaks näidatakse, kuidas meie väikesed igapäevavalikud võivad suurt pilti positiivsemas suunas muuta.
Kolmkümmend koolipäeva on jagatud kuue nädala vahel
Iga päeva kohta avaneb Maa kool (Earth School) kalendris lühike avastusvideo, mille juurde käib lõbus viktoriin ja täiendavad lisavideod. Vaata, mõtle ning kaevu sügavamale! Soovi korral saab teistega kaasa arutleda ning endaloodud temaatilisi tunde jagada.
Esimese nädala teema oli asjade olemus. Keskenduti sellele, kuidas kõik asjad, mida me kasutame ja tarbime (meie riided, tehnikavidinad ja toit) pärinevad Maalt. Lisaks jagati näpunäiteid, kuidas saame teha väikeseid muudatusi, millel on meie planeedile suur mõju.
Teise nädala teemaks on ühiskonna olemus. Majandust ja leiutisi peetakse küll inimeste saavutuseks, aga tegelikult on need kõik inspireeritud loodusest. Teisel nädalal vaadatakse, kuidas on loodus inimühiskonna arengut suunanud.
Kolmandal nädalal tuleb teemaks looduse olemus. Vesi, õhk, elu, kliima, elupaigad – luubi all on süsteemid, mis muudavad elu Maal võimalikuks. Vastuse saavad küsimused, kust vesi pärineb ja kui oluline on bioloogiline mitmekesisus.
Neljas nädal uurib muutuste olemust. Tänapäeval räägitakse palju kliima soojenemisest ja tohututest prügikogustest. See nädal keskendub Maa haprale ökosüsteemile optimistlikust vaatenurgast – mida saame teha, et oma planeeti tasakaalustada?
Viiendal nädalal vaadatakse individuaalse tegevuse olemust. Avatakse oma sisemine Greta Thunberg. Teemaks on taaskasutamine, kompostimine, puude istutamine, linnaaiandus ja taastuvenergia kasutamine ehk kõik, mis keskendub looduse kaitsmisele ja hoidmisele.
Viimane, kuues nädal vaatleb ühistegevuse olemust. Kõige võimsam tööriist meie planeedi kaitsmisel on ühistegevus ja koostöö. Selle nädala ülesanded õpetavad, kuidas me kõik võiksime olla loodusest rohkem teadlikumad ning kuidas keskkonnasõbralikke vaateid ka teistesse süstida.
Meie huvikooli traditsioonilise õpilaste loomenäituse teema 2020.a oli „Kuldkiharakese tsoon“, mis mõistena tähistab elamiskõlblikku tsooni tähesüsteemides. Õpilaste ülesanne oli kunstiliste vahenditega tähistada ja mõtiskleda fakti üle, et meie planeet asub just õiges kauguses Päikesest, et sellelt saada piisavalt soojuse ja valguse kujul kasutatavat energiat. Näituse üks eesmärke oli jõuda mõtiskluseni, et elu võimalikkus meile tuntud kujul on suur vedamine ja seda on mõistlik hoida ja hinnata. Energiat aga, mis meie juurde jõuab ja oma avaldumisvorme muudab, oleks hea kasutada nii, et elukõlbulikkus sellel imelisel planeedil säiliks ja elukeskkonna tasakaal säiliks. Kuna eriolukorra tõttu ei olnud huvilistel võimalik näitust külastada, siis otsustati näitus nüüd virtuaalsel kujul huvilisteni tuua.
Tartu loodusmaja huvikooli õpilaste loomenäitus „Kuldkiharakese tsooni ime ja energia“ koondab 11 huviringi töid eri tehnikates. Näituse filmis üles ja monteeris kokku meie Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlik Jelisaveta Dzigurski ja näitust tutvustab kuraator Annelie Ehlvest ja puutööringi õpetaja Andres Joala.
MTÜ Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja ning Peipsi Koostöö Keskus kutsuvad maikuu esimesel nädalavahetusel inimesi osalema “Peipsimaa prügist puhtaks” miniaktsioonis. Eriolukorra tõttu jäävad sellel aastal suured ühised koristustalgud ära, kuid sellele vaatamata saavad inimesed värskes õhus liikudes võtta endale eesmärgiks teha loodusele ka üks heategu – korjata üles ettejuhtuv prügi. Seda kõike saab kenasti teha järgides 2+2 liikumise reeglit.
Inspireerituna traditsioonilisest üle-eestilisest Teeme Ära talgupäevast sündis idee kutsuda inimesed maipühade pikal nädalavahetusel loodusesse “kõkutama” (kõnni ja kummarda) või “jokutama” (jookse ja kummarda). Tegemist on 2016. aastal Rootsis loodud spordialaga plogging, mis tähendab jooksmist ja samal ajal prügi korjamist enda läbitud rajalt.
MTÜ Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploomi sõnul liiguvad eriolukorra tõttu inimesed looduses palju rohkem, nii Peipsimaal kui üle kogu Eesti. Ta lisas, et kui iga inimene enda jalutusringilt kotitäie prügi kaasa korjaks, oleks see meid ümbritsevale keskkonnale suur heategu. Eestlased on harjunud, et mai alguses toimuvad ühised koristustalgud ning sellel aastal oleks kahju traditsioonile vahet sisse jätta.
Tublide “kõkutajate” vahel, kes endast pilte postitavad, loosime välja ka kaks Peipsimaa kohalike toodetega kinkekorvi, kus lisaks Tartu loodusmaja perepääse ajaks, kui jälle uksed avame.
“Peipsimaa prügist puhtaks” miniaktsioon on sissejuhatuseks suuremale suvekampaaniale, mille eesmärk on juhtida peipsiäärsetel aladel elavate ja liikuvate inimeste tähelepanu Peipsi järve keskkonnaseisundile ja meie võimalustele seda parandada. Peipsi järve ja Peipsi järve regiooni keskkonnateadlikkuse tõstmise kampaania viiakse läbi “Green Mind” projekti tegevuste raames, mida rahastab Eesti-Vene piiriülene koostöö programm ja kaasfinantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Koristuspäevale võid endale ja/või oma lastele mängimiseks kaasa võtta Mängupesa koostatud PRÜGIBINGO
Eriti hea idee on see printida mõne ebaolulise A4 paberi teisele poole. Nii säästad paberit ja hoiad loodust!
Sel kevadel ilmus ülevaatlik kogumik “UNESCO ühendkoolide võrgustik piltides ja arvudes. Ülevaade tegevustest aastatel 2018-2019”. Kogumiku andsid välja Tartu loodusmaja ja MTÜ Mondo, kes koordineerivad UNESCO ühendkoolide võrgustiku tegevusi Eestis läbi Läänemere Projekti.
Väljaande alguses saab sõna ka Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa, kes kirjutab kokkuvõtvalt keskkonnahariduse olulisusest Eestis ning Tartu loodusmaja ja Läänemere Projekti rollist haridusmaastikul. Terve kogumik tutvustab toimunud üritusi ja koolides tähistatud teemapäevi, Läänemere projekti harrastusteaduslikke programme (lindude ökoloogia programm, jõevaatluste programm, fenomenoloogiliste vaatluste programm, vee- ja õhukvaliteedi programm ning rannikuvaatluste programm). Samuti annab ülevaate maailmahariduslikest tegevustest ja kestliku arengu haridusest Eestis ning rahvusvahelistest koostöö üritustest nagu laagrid, viktoriinid, reisid, matked, jne. Üks kogumiku eesmärke oli ka hinnata enesekriitiliselt õnnestunud ja läbikukkunud tegevusi, et edaspidi läbimõeldumalt üritusi korraldada. Enda kogemusi ja muljed edastavad paljude osalenud koolide õpilased, õpetajad ja võrgustiku koordinaatorid ise. Lugeda saab ka järgmisesse aastasse planeeritud tegevuste kohta.
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere projektist (BSP) ja sellega liitumisest saab rohkem lugeda meie kodulehelt. Kogumik valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastatava projekti „Kestliku arengu eesmärke toetavad UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti riiklikud ning rahvusvahelised tegevused 2019/2020” raames.
Tartu loodusmaja ideid ja mõtteid koolivaheaja veetmiseks:
Tartu loodusmajas on vaheajal võimalik mängida virtuaalset külastusmängu. Kõikide osalejate vahel loositakse välja ka keskkonnahariduslikke raamatuid ja pääse Tartu loodusmaja järgmise hooaja MAFF filmiõhtutele.
Kolmapäeval (22.04) kell 12.00 toimub huvikooli traditsiooniline kevadkonverents, millega tähistatakse Maa päeva. Seekordne konverents toimub veebis. Kell 12.00 avaldatakse õpilaste ja õpetajate ettekanded videoformaadis Tartu loodusmaaj kodulehel.
Konverentsi ettekannete lingi avaldame kolmapäeval SIIN
Lisaks pakub Tartu linn noortele eriolukorras meeleolukaid võimalusi veeta 20.-26. aprillini kestvat vaheaega kodus püsides.
Koolivaheaja erilehele on koondatud info põnevatest väljakutsetest informatiivsete veebiseminarideni, kus noored kontaktivabalt osaleda saavad.
Vaheaja tegevuste kavast leiavad meelepäraseid tegevusi erinevate huvide ja vanustega noored. Näiteks Ihaste ratsakool ootab kooliealisi ratsahuvilisi hobuseid joonistama, mudelhobustele takistusrada looma või ise kepphobusega koduaias kappama. Osalejate seas loositakse muude auhindade kõrval välja ratsutamise individuaaltunnid.
Allikas: Tartu linna kodulehe uudised
Lenna ja Pähkel igatsevad oma loodusmaja kolleege, lapsi ja külastajaid
Eriolukorra tõttu on Tartu loodusmaja alates 14.03 klientidele ja külastajatele suletud. See tähendab, et kõik planeeritud üritused, laste sünnipäevad ja õppeprogrammid tühistati ning huviringide töö korraldati ümber ja viidi distantsõppele. Ka Tartu loodusmaja töötajad teevad kaugtööd, väldivad ettevaatusabinõuna sotsiaalseid kontakte ning püsivad kodus.
Igaüks annab enda panuse, et eriolukord oleks võimalik lõpetada nii pea kõik võimalik. Praegune olukord ei mõjuta ainult inimeste elu, vaid ka meie lemmikloomade ja neljajalgsete sõprade elurütmi. Ka nemad on harjunud inimestega rohkem suhtlema.
Lenna ja Pähkel on Tartu loodusmajas praktiliselt üles kasvanud ning harjunud tavalisel töönädalal vähemalt pooltel päevadel oma peremeestega tööl kaasas käima. Nende peamised ülesanded on töötajate hommikune tervitamine, väikeste mängupauside nõudmine ja naeratuste väljameelitamine. Ka nemad on eriolukorra tõttu üle kuu aja kodus püsinud ning on tunda, et nad igatsevad tööle.
Tartu loodusmaja kollektiiv soovis ka omalt poolt näidata, et neljajalgsestest sõpradest tuntakse puudust ning neid tunnustati ametlikult töörõõmuspetsialisti ametinimetusega. Keerulisel ajal ei ole rõõmsaid ja südantsoojendavaid uudiseid kunagi liiga palju.
Neljajalgsete kolleegidega saab ka tööl päris palju nalja. Tänaseks teavad kõik töötajad, et toitu ei tohi kusagile ripakile jätta. Mis ripakil see ära ning isegi puhketoa uksele on kleebitud sõbralik meeldetuletus, et uks tuleks kinni hoida, muidu sööb Lenna laua peale ununenud küpsised ära. Lenna teab, et snäkke võib leida ka kolleegide töölaudade juurest ja sellest on saanud ta ka loodusmajas enda teise ametinimetuse, milleks on “toidujäätmete koordinaator”. Õnneks suhtuvad kõik nendesse juhtumitesse ikkagi huumoriga ning hiljem on tore erinevate äparduste üle naerda. Pähkel on palju noorem ning alles õpib, mis krutskeid loodusmajas teha saab. Esmapilgul tundub, et tal on annet kapialuste pallide väljanuhkimise peale ning tulevikus võiks anda talle ka vastutusrikkama valdkonna – töörõõmuspetsialistide pallide hankimine.
Kui eriolukord läbi saab, ootavad Pähkel ja Lenna kõiki lapsi ja külastajaid taaskord loodusmajja. Maja on küll hetkel suletud, kuid teeme ettevalmistusi suveks, et kõikidele huvilistele vaatamiseks uusi näituseid ja mängulisi tegevusi pakkuda. Edasiste arengute ja tegevustega hoiame teid kursis kodulehe ja sotsiaalmeedia vahendusel.
Kui meie elurütm ühel hetkel normaliseerub, siis Tartu loodusmajal on taaskord suur rõõm pakkuda teile võimalust meeldejäävate sündmuste korraldamiseks.
Meiega saab ühendust võtta telefoni (736 6120, 50 555 27) ja e-kirja teel (info@tartuloodusmaja.ee)
Hoiame üksteist ja kohtume peagi!
Tartu loodusmaja roheline kontor
Üha rohkem inimesi mõtleb kaasa keskkonnateemadel, muretseb prügiprobleemide pärast ning katsub anda oma panuse puhtama ja parema tuleviku nimel. Rõõm on tõdeda, et Tartu loodusmaja pakub sellel teekonnal tuge kõigile ning aitab kujundada keskkonnasõbralikku mõtteviisi nii laste, noorte kui täiskasvanute hulgas. Keskkonnateadlik ning vastutustundlik käitumine on põimitud Tartu loodusmaja igasse valdkonda ning selle nimel tegutsevad laste ja huvikool Tartu Loodusmaja, Külastuskeskus, täiskasvanute Koolituskeskus, lasteaedadele ja koolidele suunatud õppeprogrammid kui ka kõik töötajad. Väikesed sammud on need, mis viivad sihile. Iga pisike keskkonnasõbralik tegu annab lõpuks kokku ühe suure.
2019. aasta lõpus tunnustas Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Tartu loodusmaja taaskord parima Rohelise Kontori tiitliga. Üks põhjus, miks Rohelise Kontori põhimõtete rakendamine Tartu loodusmajas nii hästi läheb on see, et need erinevad tegevused ongi integreeritud kogu organisatsiooni igapäevastesse tegemistesse ning kogu kollektiiv on ühiselt motiveeritud keskkonnateadlikult käituma.
Kuidas toimib Tartu loodusmaja Roheline kontor ja mis on need väikesed rohelised sammud, mida meie keskkonnateadlik kollektiiv teeb?
Esimesed sammud on sõna otseses mõttes prügikastide juurde. Nimelt ei ole meie töötajatel laudade juures prügianumaid. Tekkinud jäätmetest lahti saamiseks peavad nad laua tagant püsti tõusma, tegema mõned sammud prügisorteerimisjaamade suunas ja seal oma prügi kuue erineva anuma vahel ära jagama (pakend, paber, olme, ohtlikud ja biolagunevad jäätmed, pandipakend).
Nii saab kogu prügi kohe sorteeritud. Osa biolagunevatest jäätmetest läheb vermikompostritesse, kus vihmaussid sellest kvaliteetse ja väärtusliku komposti teevad. Valdav enamus biolagunevaid jäätmeid komposteeritakse loodusmaja krundil asuvates kompostikastides.
Enne prügikastide juurde minemist, aga on esimene eesmärk hoopis see, et prügi tekiks võimalikult vähe. Osad toidujäätmed kõlbavad söömiseks meie loomatoa elanikele. Plastikkarpe ja klaaspurke saab uuesti kasutada. Korra juba kasutatud toiduõli läheb kasutusse õlilambi õpitoas.
Trükipaberiks kasutame peamiselt 100% vanapaberist toodetavat paberit. Katsume printida kahepoolselt. Oma eesmärgi korra juba täitnud ühepoolselt prinditud lehed lähevad edasi kasutusse märkmepaberina või huviringidesse meisterdamiseks. Ühepoolselt prinditud lehtedele oleme leidnud uue kasutuse samuti ka Rohelise kooli infovoldikutena. Need on nii trükitud ja kokku volditud, et teisel lehe poolel olev mitteoluline, kuid mitte vähem huvitavam tekst, ei sega olulise info edastamist.
Tartu loodusmaja kontoris on paljud kontoritarbed ühiskasutuses. Klammerdajaid ja auguraudu ei ole vaja iga laua peale. Need on leitavad arhiivikappi meenutavate kummutite väikestes sahtlites ja on seal kõigile kättesaadavad. Kontoritarvete hankimisel vaadatakse, et soovid on põhjendatud ning ostud tehakse võimalikult keskkonnamõjusid arvestavalt.
Tartu loodusmajas kasutatakse valdavalt keskkonnasõbralikke puhastus- ja pesuvahendeid. Eelistame vahendite ja teenuste hankimisel kohalikke ja/või ökomärgisega tooteid ning soetame tarvilikku ka järelturult. Näiteks on loodusmaja toidunõud pärit uus- ja taaskasutuskeskustest. Ühekordseid nõusid me ei kasuta. Tuletame alati ka ruumide rentnikuile meelde, et meile meeldivad korduvkasutatavaid nõud ning ühekordsed nõud meie ruumidesse ei sobi.
Märgilise tähendusega organisatsiooni keskkonnamõju pidev jälgimine ja loodusressursside säästev kasutamine
Rohelises kontoris kulutame just nii palju, kui on vajalik, aga samas võimalikult vähe ning valime, mida ja kust me soetame. Need ongi need pisikesed rohelised sammud, mida astudes liigume ühe suure eesmärgi poole!
Töötajad pööravad ka tähelepanu valgustuse ja elektriseadmete kasutamisele. Ruumist pikemalt lahkudes kustutatakse valgus ja ööseks lülitatakse arvutid välja. Üldkasutatavates ruumides nagu WC on kasutuses liikumisanduriga valgustid ning mõningate elektriseadmete tööaega reguleeritakse aegreleega. Väike osa elektrist toodetakse kohapeal loodusmaja katusel asuvate päikesepaneelidega.
Värskelt valmis ka Tartu loodusmaja 2019 aasta keskkonnaaruanne, millega saab lähemalt tutvuda SIIN.
Tartu loodusmaja keskkonnaaruanne 2019.a
Head lapsevanemad, sündmuste korraldajad ja külastajad, hoiame üksteise tervist!
Ettevaatusabinõuna oleme alates 14.03 klientidele ja külastajatele suletud. Jätame ära kõik üritused, laste sünnipäevad, õppeprogrammid. Huviringide töö toimub distantsõppel.
Edasiste arengute ja tegevustega hoiame teid kursis kodulehel ja sotsiaalmeedia vahendusel. Võtame lähiajal ühendust kõigiga, kellele peame ruumibroneeringute, sünnipäevade ja õppeprogrammide tühistamisest teada andma. Huviringid viiakse distantsõppele ning selle kohta lisame peagi täpsema info.
Eelmainitud ettevaatusabinõusid rakendame esialgu 1.maini või kuni eriolukorra kehtimiseni. Ettevaatusabinõude rakendamise vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel. Samas jätkame igapäevast tööd ja meiega saab nagu ikka ühendust võtta telefoni (736 6120, 50 555 27) ja e-kirja teel (info@tartuloodusmaja.ee).
Säilitage rahulik meel ning hoidke tervist!
Tartu loodusmaja
2019. aasta lõpus tunnustas 
Tartu loodusmajas kasutatakse valdavalt keskkonnasõbralikke puhastus- ja pesuvahendeid. Eelistame vahendite ja teenuste hankimisel kohalikke ja/või ökomärgisega tooteid ning soetame tarvilikku ka järelturult. Näiteks on loodusmaja toidunõud pärit uus- ja taaskasutuskeskustest. Ühekordseid nõusid me ei kasuta. Tuletame alati ka ruumide rentnikuile meelde, et meile meeldivad korduvkasutatavaid nõud ning ühekordsed nõud meie ruumidesse ei sobi.