Reedel, 17. mai õhtul, kell 16:00-19:00 tähistatakse Tartu loodusmajas järjekordset 🌱 taimede lummuse päeva 🌱.
Õhtu jooksul on võimalik:
🌸 soetada huvikooli õpilaste ja töötajate kasvatatud istikuid (maitsetaimed, köögiviljataimed, toataimed)
🌼 mängida aiandusteemalisi lauamänge;
🌸 osaleda loodusmaja pargis toimuval taimejahi teemalises nuputamismängus;
🌼 vahetada kodus ülekäte kasvanud taimi uute ja huvitavate vastu.
Liitu üritusega ka Facebookis
Karlova perepäeval toimub perehommik ka Tartu loodusmajas, hommikupoolikul leiavad aset meisterdamised, putukaorienteerumine ja loodusvaatlused pargis.
Kus? Tartu loodusmajas (Lille 10)
Millal? 18.05.2019 kell 12 – 16
****************
Selle aasta Karlova perepäevale annab Tartu loodusmaja hoogu juurde mitmete vahvate tegevustega. Kuna maikuu on traditsiooniliselt looduskaitsekuu ning tänavuse aasta teema on “igaühe loodushoid”, siis keskendume laupäeval elurikkuse märkamisele. Tartu loodusmajas toimuvad meisterdamised ning orienteerumisretk koos loodusvaatlustega loodusmaja pargis. Külastajatele on avatud ka Tartu loodusmaja liigirikas talveaed ning loomatuba. Karlova pered saavad oma teadmised proovile panna harivas ja lõbusas jäätmesorteerimise mängus. Jagame nõuandeid ja nippe, kuidas jäätmete teket üldse vähendada.
Väikesed ja suured loodusvaatlejad saavad meisterdada endale loodusvaatluse abivahendiks binokli ning minna orienteerumisretkele loodusmaja parki, et leida üles kõik pisikesed (aga väga tähtsad!) mutukad, kes soojade ilmadega taas ärganud on. Korjame erinevaid taimi ning pressime nendega mustreid ise tehtud lapsesõbraliku voolimismassi peale.
Vaata ka Karlova päevade raames toimuva Perepäeva kava ja uuri, milliseid esinejaid ja meisterdusi veel laadal näha saab.
Liitu sündmusega ka Facebookis
Tule veeda mõnus hommik kogu perega!
Tartu loodusmaja külastamine ning tegevustes osalemine tasuta.
Looduskaitsekuu sündmusi toetab Keskkonnaamet.
Perehommikute toimumist ning säästvale tarbimisele ja taaskasutusele suunatud teavitustegevusi ja õpitubasid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osalesid perepäeval?
Jaga enda vahvaid pilte ja emotsioone Instagramis #tartuloodusmaja #peregaloodusmajas
Huvikooli traditsioonilisel kevadnäitusel saab näha kõige pisemate loodusmaja laste meisterdatud pargi maketti, üllatuslilli emadepäevaks, savist voolitud linnupesi ja lepatriinusid, lillemaale, looduslikust materjalist meisterdatud loomi ja palju muud.
Kevadnäitusel on eksponeeritud 7 huviringi õpilastelt ligikaudu 150 tööd.
Näitus on avatud loodusmaja fuajees 7.-17.mail tööpäeviti kell 9-18.
Kohe varsti on toimumas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ellukutsutud esimene Maapõuenädal “Varandus maa all” 9.-17.mail.
Maavara on varandus maa all. Selle varanduse väärtus selgub aga alles siis, kui oleme maapõues oleva vara üles leidnud ja kasutusele võtnud. Kasutame Eestis igapäevaselt kohalikke maavarasid, et toota elektrit, ehitada maju ja teid, täita laste liivakast liivaga. Aga kas me oleme valmis selleks, et lubada kaevandus oma tagahoovi? Kas me usaldame maavarade uurijat ja kaevandajat? Ja kui rikas siis ikkagi on Eesti maapõu?
Löö kaasa asjalikel, innovatiivsetel ja lihtsalt põnevatel üritustel, mida korraldavad maapõuetegijad üle Eesti!
8.-17.maini kutsuvad geoloogid huvilisi külla ülikooli laboritesse ja loodusmuuseumitesse, haruldane võimalus on käia ka ekskursioonidel kaevandustes ja karjäärides! Lisaks muidugi huvitavad loengud, seminarid ja konverents. Tegevust jätkub Tartus, Tallinnas, Ida-Virumaal, Viljandis ja isegi Haapsalus.
Ürituste kava leiad Eesti Geoloogi kodulehelt ja Facebookis
Tartu loodusmajja olete oodatud kuulama järgmisi loenguid:
Aeg ja koht: 10.mail 2019, kell 18:00-19:30 Tartu Loodusmajas
Korraldajad: TÜ geoloogia osakond ja Tartu Loodusmaja
Erik tutvustab oma loengut ise nii: “Maavarade kaevandamine on just Eestis väga emotsionaalne teema. Vanem põlvkond mäletab fosforiidisõda, veel praegu jätkuv põlevkivi suuremahuline kaevandamine ja põletamine aga tekitab küsimuse kogu maailmas, kas me kliimamuutusi ikka tõsiselt võtame.Vaatame suurt pilti: kas ja millal saab inimene kogu maailmas ilma maavarade kaevandamiseta hakkama? Mis saab Eestis, kas kaevandusi võiks tulla pigem juurde või oleks aeg igasugune maapõuevarade kasutamine lõpetada?”
Erik Puura on eesti geoloog, keskkonnageoloogia ja hüdrogeokeemia valdkonnas, ja keskkonnateadlane. Ta lõpetas 1989. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal. Keskkonnakaitse MSc 1993, kaitstud Manchesteri Ülikoolis, tehnikadoktor (Ph.D 1999 keemiatehnika erialal, kaitstud Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis). 2007. aastast on Puura olnud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor, 2009. aastast Tartu ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht. Alates 1. septembrist 2012 on ta Tartu Ülikooli arendusprorektor.
Loeng on kõigile TASUTA!
Aeg ja koht: 13. mai 2019, kell 18:00-19:30, Tartu Loodusmajas
Korraldajad: TÜ geoloogia osakond ja Tartu Loodusmaja
Kalle Kirsimäe kirjeldab lühidalt oma loengut nii: “Inimkond on oma arenguteel kasutanud väga erinevaid ja järjest keerulisemaks muutuvaid tööriistu kivikirvest kosmoserakettideni. Suur, kui mitte valdav osa neist või nende valmistamiseks vajalikest materjalidest saadakse maapõuest. Üha keerulisemaks muutuvad tööriistad vajavad uusi ja veelgi haruldasemaid maavarasid. Millised on kõige enam nõutud maavarad tänases maailmas ja millised on tulevikumaavarad mida tehnoloogiline ühiskond nõudma hakkab?”
Kalle Kirsimäe on tuntud ja tunnustatud eesti geoloog, Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta töötab Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakonna juhatajana. Ta lõpetas Tartu Ülikooli geoloogiaosakonna aastal 1992, kaitses samas asutuses geoloogia teadusmagistri aastal 1994 ja doktoritöö (“Clay mineral diagenesis of the Lower Cambrian “Blue Clay” in the Northern part of the Baltic Paleobasin”) aastal 2000. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on (a) Maa varajase atmosfääri hapnikustumine ja settelise fosfogeneesi tekkimine; (b) kontinentaalsed murenemiskoorikud atmosfääri koostise ja paleokliima arhiivina; (c) Kivim-fluidi reaktsioonid settelistes, diageneetilistes ja hüdrotermaalsetes protsessides ning (d) tööstus- ja kaevandusjäätmete mineraloogia ja geokeemia ning taaskasutus.
Loeng on TASUTA!
Tartu loodusmajal on põhjust tunda uhkust – meie õpilaste hulgast on sirgumas tulevased näituste kuraatorid!
Meie zooloogiaringis loomariigi saladusi tudeeriv õpilane Annika Rääbis osaleb Eesti Rahva Muuseumi konkursil “Oma näitus 2019”. Ideede hulgast saab rahvas valida enda lemmiku ja kõige suurema häältesaagiga näitus avatakse veebruaris ERMi osalussaalis.
Annika näitus kannab pealkirja “Lepatriinu, lenda ära!”
Väljapaneku keskmes on 14-aastase Annika Rääbise lepatriinukollektsioon, milles on 360 eset: mänguasjad, pusled, raamatud, kirjatarbed, riietusesemed, nõud, võtmehoidjad, magnetid, ehted, nööbid, seebid, postkaardid, šokolaadid – kokku umbes 1700 lepatriinut. Näitusel on ka Annika tehtud lepatriinufotod. Kuna lepatriinu on väga armas putukas, pakub näitus rõõmsaid emotsioone. Lisaks sellele tutvustatakse lepatriinuga seotud uskumusi ning antakse teadmisi lepatriinulaste kohta.
🐞
Annika näituse tutvustuse ja hääletamisvormi leiad siit: https://www.erm.ee/…/konkursile-oma-n%C3%A4itus-2019-esitat…
Kutsume kõiki huvilisi üles andma hääl oma lemmiku poolt. Hääletamine kestab 5. maini 2019.
Igaüks saab hääletada ühe korra ühe idee poolt.
Teisipäeval, 30. aprillil kell 18.00 kutsub Tartu loodusmaja ja näituse autor Marita Lumi kõiki džunglisse!
“Džungel” avamise õnnistab sisse ainulaadne kannelseeliku kontsert.
“Džungel” kujutab loomasid ning linde ehtekunstiteostes, analüüsides inimeste ja looduse vahelist suhet ning praegusele ajale iseloomulikke ühiskondlikke tõekspidamisi. Loomi on tihti kasutatud inimeste allegooriatena ja neile on omistatud erinevaid tähendusi. Loomariigis juhtunud sündmustega saab hõlpsasti tuua paralleele inimeste maailmaga. “Džungel” võiks peegeldada meie ühiskonda kui metsa, mis peidab endas imelist sündmusterohket maailma. Näitusetöid saadab tõestisündinud lood, mis kirjeldavad loomade iseloomu või harjumusi. “Toon oma näitusega loomad metsast välja ja vääristan neid, neile liiga tegemata, “ avab Marita Lumi näituse tagamaid. Näitusel esitatud fotode autor on Iris Kivisalu.
Marita Lumi lõpetas 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistrantuuri (juhendaja professor Kadri Mälk). Ta on ehtebrändi Luminée asutaja ning stuudio loovjuht. Kunstnik on end täiendanud Prantsusmaal Strasbourgis, TTÜ Geoloogia Instituudis, Vilnensis koolis Vilniuses, resideerunud Portos Portugalis. Osalenud rohketel näitustel, olnud 2016 ja 2017 Eesti Noor Ehe nominant, ja võitnud 2018 Noor Ehe peapreemia. 2017 Eesti Kulla- ja Kella Liidu konkursi Eesti Aasta Ehe nominent, A Galerii ehte konkursi võitja ja 2018 A-Galerii parima seifi näituse võitja. 2018 märtsis oli Marita Lumi ehtekunst presenteeritud ka British Vogue’is.
Liitu näitusega ka Facebookis
Näitus on avatud 30.04-15.06.2019
Külastuspäevad Tartu loodusmajas:
15. mai kell 15-18 ja 18,05., 1.06., 15.06 kell 11-15.
Teisi aegu palun täpsustada tel. 736 6120.
Info: Anneli Ehlvest, 53442160
Näitus “Džungel” on tähistanud Eesti 100! juubeli aastat ja rännanud mööda Eestimaad juba 2018. aasta algusest ja on jõudmas tänaseks ka Tartu. Näitust on juba näha saanud: 2018 veebruar- märts Pärnus (Pärnu Uue Kunsti Muuseum ); 2018 aprill – mai Tallinnas (Tallinna Lennujaam); 2018 juuni- juuli Viljandis (Viljandi Veetorn); 2018 august-september Põltsamaal (Põltsamaa pArt galerii); 2018 september-oktoober Võrumaal (Obinitsa Kunstizaal). 2018 oktoober – november Saaremaal (Kuressaare Raegalerii ) 2018 detsember-jaanuar Narva (Narva linnuses), 2019. märtsis Berliini(Trofejas galerii) 2019. aasta märtsis Berliini (Trofejas Galerii) ja juulis veel Tallinna (HOP galerii).
Näituse fotograaf: Iris Kivisalu Modell: Gerda Miller
Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapitali, Marika Lumi, Jüri Lumi, Olavi Sanderit, Astra Tikast, Kadri Mälku, Jaanika Pajustet, Marge Oopkaupi, Mari Prekupit, Ülle Kõutsi, Urmas Lüüsi, Temuri Hvingijat, Hamigo Kaha, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, Tallinna Lennujaama, Kondase Keskust, pArt Galeriid, Obinitsa Kunstizaali, Rae Galeriid, Hop Galeriid, Narva linnust, Vilnensis galeriid, Trofejas galeriid, Tartu Loodusmaja. AUtor tänab kõiki, kes jagasid ka oma looma lugusid, mida näitusel võimalik lugeda.
Tartu loodusmaja on homme, 1. mail suletud, et teha suur kummardus kevadele.
Tänasel õhtul süttivad kindlasti üle maa ka volbrilõkked ja homme on ideaalne võimalus kevadtööde tegemiseks ning looduses viibimiseks, seega tasub siinkohal meelde tuletada ka ohutusnõuded, mida koduaias lõket tehes järgima peab.
Kuna alates 6. aprillist kehtib kogu Eestis Riigi Ilmateenistuse andmetel äärmiselt tuleohtlik aeg, siis pannakse lõkketegijatele südamele, et nad jälgiksid tuule kiirust ja tugevust ega teeks tuld hoonete, metsa ja põlevmaterjalide läheduses (k.a kuivanud taimestik ja turvas).
Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga, kuni 5,4 m/s puhuva tuulega. Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit. Kindlasti ei tohiks lahtist tuld jätta järelvalveta! Oluline on jälgida, et lõkkest või grillimisest ei saaks alguse kulupõleng, sest igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud. Kuiv pinnas ja tuul võivad kergesti kaasa tuua õnnetuse. Tahtlikust süütamisest või hooletust käitumisest alguse saanud kulupõlengutes võivad hävida kodud ning hukkuda madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsevad linnud. Seepärast hoia lõkke tegemisel alati käepärast näiteks ämber veega või tulekustuti.
Metsamatkale või loodusesse jalutama minnes peab teadma, et tuld tohib teha vaid selleks ettenähtud kohtades, eramaa puhul omaniku loal. Informatsiooni sobivate lõkkekohtade osas leiab näiteks RMK kodulehelt.
Soovitame ka grillihooajale keskkonnasõbralikult vastu minna ning kasutada ühekordsete nõude asemel korduvkasutatavaid. Nii jääb loodus puhtamaks ning kevadsuvine peolaud saab kaunilt kaetud!
Tartu loodusmaja soovib kõigile meeleolukat ning (tule)ohutut volbriõhtut ning päikselist kevadpüha!
Tartu loodusmaja mobiilne infopunkt osaleb ka sel suvel erinevatel Tartu linnas toimuvatel rahvaüritustel
Tartu loodusmaja eesmärk ja missioon on laste, noorte ja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse tõstmine. Mobiilne infopunkt annab meile võimaluse jõuda veelgi rohkemate inimesteni ning vahvate tegevuste kaudu näidata keskkonnaga seonduvaid teemasid teise nurga alt.
Tartu loodusmaja osaleb mobiilse infopunktiga Tartu linnaosapäevadel, festivalidel ja teistel avalikel üritustel. Projekt on suunatud just Tartu linnale ja selle elanikele, seega pööratakse suuremat tähelepanu jäätmete käitlemise probleemidele ja võimalustele erinevates linnaosades. Omaette valdkonnaks on kindlasti ka jäätmetekke vähendamine ja taaskasutus. Teavitustööd tehakse mitmekesiste ja harivate õpitubade ning mängude kaudu, mille eesmärgiks on tekitada inimestes huvi keskkonnateemade ja taaskasutuse vastu. Tegevusi leidub igas eas huvilistele.
Tartu loodusmaja infojuht Katrin Juhansoni sõnul on loodusmaja mobiilne infopunkt on juba mitmeid aastaid KIKi toel osalenud Tartus toimuvatel rahvaüritustel ning 2014.a. tunnustati meie teavitustegevust ka Keskkonnakäpa auhinnaga. Loodusmaja peab oluliseks säästliku tarbimise ja taaskasutuse põhimõtteid ning mobiilse infopunktiga meeleolukatel rahvaüritustel osalemise kaudu kanduvad meie ideed edasi ka rohkemate inimesteni.
Osaleme 2019. aastal neljal erineval avalikul üritusel, kus viime läbi töötubasid ja teeme keskkonnaalast teavitustööd:
Supilinna päevad 27.04.2019
Karlova päev 18.05.2019
Loodusfestivali linnalooduse päev 15.06.2019
Tartu Hansapäevad 20.07.2019
Juba aprilli viimasel laupäeval, 27.04 alates kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Tartu loodusmaja telki Supilinna festivali peoplatsil, kus plaanis puhuda uus elu sisse vanapaberile: meisterdame kevadise ilma puhul toredaid linnulohesid ja tuuleveskeid! Supilinlasi ootab ka ees meeleolukas prügisorteerimisvõistlus.
Mobiilse infopunkti tegevustel saad silma peal hoida meie kodulehe kaudu.
Projekti toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Marje Koiksaar
Projektijuht
marje.koiksaar@tartuloodusmaja.ee
+372 523 9335
Tartu loodusmaja – teeviit looduse juurde
www.tartuloodusmaja.ee
www.facebook.com/tartuloodusmaja
Olete kutsutud järjekordsele Rohelise Tee Õhtule 30.aprill kell 18:00.
Seekordse Rohelise Tee Õhtu teemaks on ravimtaimed ja taimetark Metsamoor Irje Karjus annab huvilistele nõu järgmistel teemadel:
Milliseid taimi koju korjata?
Milliseid ravimeid nendest teha saab?
Kas ka koduloomi taimedega abistada on võimalik?
Kuidas leida OMA ravimtaim?
Irje on ravimtaimedega tegelenud juba peaaegu 30 aastat ning tema hüva nõu võiks saabunud kevadel, ravimtaimede korjamise hooaja algul, meile kõigile kasuks tulla.
Liitu üritusega ka Facebookis
Üritus on tasuta ja toimub Tartu Loodusmaja Kivitoas (asub I korrusel, peauksest paremat kätt). Nagu ikka, pakume kosutavat teed ning küpsiseid! Võta sõber kaasa ja tule kuulama ning ka oma kogemustest rääkima!
Rohelise Tee Õhtu toimumist toetavad Tartu Loodusmaja ja Tartu linn.
Teisipäeval, 23.aprillil kell 18.00 toimub Tartu loodusmajas järjekordne MAFF loodusfilmiõhtu. Esimene neist jälgib sookure rändu Eestist Etioopiasse 6000 kilomeetri jooksul, teises filmis saame lähemalt tuttavaks kõige mõjuvõimsama köögiviljaga masstootmises – tomatiga.
VABA NAGU KURG / FREE AS A CRANE
Režissöörid Lamoureux Maxence, Devroute Arnaud (Prantsusmaa), 62 min
Festivali parima etnograafilise filmi eriauhind.
Eestist Ukraina, Türgi ja Iisraeli kaudu Etioopiasse – sookure ränd läbi Euroopa, peakangelaseks sookurg Ahja 5. Kurg on rahu ja vabaduse sümbol, ta on vaba ja läheb, kuhu vaja minna – autorid jälgivad tema teekonda … 6000 kilomeetrit. Inimeste teel on palju riigipiire, poliitilisi probleeme, geograafilisi konflikte. Läbi looduse saavad inimesed unistada rahust ja vendlusest. See dokumentaalfilm pakub vabaduse kogemust kaootilises maailmas. Filmis osalevad eesti ornitoloogid Ivar Ojaste, Urmas Sellis ja meie hulgast lahkunud Aivar Leito.
Treiler: http://www.matsalufilm.ee/film29-2018/
PUNASE KULLA IMPEERIUM/ THE EMPIRE OF RED GOLD
Režissöör Jean-Baptiste Malet (Prantsusmaa), 54 min
Maailma enimtarbitud aedviljal on rääkimata lugu. Tomati muutumine tööstuslikuks tooraineks eelnes majanduse globaliseerumisele. Tomat on aluseks paljudele toodetele: ketšup, pizza kaste, joogid, külmutatud toidud, supid… Alates 1897. aastast, kümme aastat enne seda, kui Ford alustas autode masstootmist, hakkas Heinz juba tomateid purkidesse panema. Firma oli üks esimesi, kes mõistis brändingu jõudu. Nad keelasid ametiühingud, kehtestasid ühtsed tootmisstandardid ja lõid geneetikalaborid, mis tagavad identsete tomatite istandused üle kogu maailma.
Treiler: http://www.matsalufilm.ee/film587-2018/
Liitu üritusega ka Facebookis.
Võõrkeelsetel filmidel on eestikeelsed subtiitrid.
Pilet: 4 eurot ja 2 eurot (õpilased, üliõpilased, õpetajad, pensionärid). Tartu Loodusmaja õpilastele tasuta.