Maa päeval 22.aprillil alustab rahvusvaheline Rohelise kooli võrgustiku liikmeskoolidele ja -lasteaedadele mõeldud kampaania Global Action Days 2021 “My Actions Matter!”
Kampaania kutsub 21-päevasele teekonnale, kus väikeste positiivsete tegevuste ehk omamoodi käejälgede kaudu muudetakse ühiselt maailma. Oma “käejälgi” hakkavad maailmale tegema üle 70 riigi õpilased ja õpetajad, nii et see on hea võimalus osa saada ühest suurest rohekoolide kampaaniast ja tunda võrgustiku ühist positiivset väge. Tegevusi aitab läbi viia nutitelefonirakendus, mis on loodud keskkonnahoidlike nippide ja heade harjumuste rakendus. Igapäevased ülesanded rakenduses on loodud meie võrgustiku juhtivorganisatsiooni FEE poolt ja on inglise keeles (võimalusel tõlgime abistava paberversioon ka eesti keelde). 1. nädalal on teemaks elurikkuse kaitsmine, 2. nädalal keskkonnasaaste vähendamine ja 3. nädalal kliimamuutused.
Kampaania põhineb uuel nutitelefonirakendusel Treasure Earth, mis on loodud rohekooli juhtiva FEE ja ettevõtte Now.Here koostöös, rakenduses saavad osalised saavad jälgida ja sooritatuks lugeda enda edusamme, 21 päeva järjest igal hommikul ilmub uus väike ülesanne või harjutus, mida sel päeval sooritada. Ülesanded võivad iga päev võtta paar minutit kuni paarkümmend minutit, olenevalt pühendumuse soovist. Näiteks tuleb ülesannetes jälgida, kirja panna või pildistada üles liigirikkust enda ümber, sooritada mõni keskkonnasäästlik tegu, vaadata väikest filmiklippi, jälgida enda tarbimisharjumusi, teha mõni mõtteharjutus jne. Ülesanded on sõnastatud väga konkreetselt, et õpilased saaksid kergelt aru. Soovitame võimalusel osaleda kindlasti kasutades telefonirakendust, see on mugavam ja rakenduse sees saab luua enda klassile-koolile-sõpruskonnale kinniseid gruppe, kus omavahel tulemusi ja kogemusi jagada. Samuti antakse kampaania ülesannetest välja kirjalik PDF versioon, mida saavad õpetajad kasutada abistava vahendina neile, kel nutitelefoni kasutamise võimalust pole ja mille tõlgime ka eesti keelde.
Sihtgrupiks on Rohelise kooli programmiga liitunud õppeasutuste:
õpilased alates 13. eluaastast(kui õpetaja ise ei soovi kampaanias osaleda, siis võib ta registreerimislingi edastada otse õpilastele, kes registreerivad end soovi korral individuaalselt ja saavad osalemise juhendi + allalaadimiskoodi enda e-postile. Kui õpetaja soovib koos õpilastega osaleda ja samuti ülesandeid näha, siis registreerib klassi/rühma õpetaja ja saadame juhendi + allalaadimiskoodi ainult õpetaja e-postile, kes edastab need enda osalevatele õpilastele)
õpetajad ja õppeasutuse töötajad
lasteaialapsed ja õpilased 7-12 a saavad osaleda täiskasvanu vahendusel (õpetaja registreerib end osalejaks ja valib välja vanusele sobivaid ülesandeid telefonirakenduse või paberversiooni abil).
Ajakava:
19. aprill – selleks kuupäevaks on osalejad saanud mobiilirakenduse allalaadimiseks koodid ja saavad rakenduse alla tõmmata. Saadame registreeritud osalejatele inglise ja eesti keelsed rakenduse kasutamise juhised
22. aprill – kampaania ametlik algus, iga päeva hommikul avaneb uus ülesanne.
26. aprill – viimane kampaaniale registreerumise päev, mil saab veel alustada 21-päevase ülesannete teekonnaga ja näete esimest ülesannet (ehk võite alustada ka hiljem)
Ametlikud teemaviited sotsiaalmeediasse oma tulemuste jagamiseks: #MyActionsMatter #GlobalActionDays #handprint #rohelinekool
Miks saab viltida lambavilla aga mitte koeravilla? Kuidas töötab Core-Tex materjal? Miks tuleb õues kuivanud pesule juurde eriline meeldiv lõhn? Kuidas teha muinasjutus vendi nõidusest päästnud nõgesesärk? Milliseid riideid tehakse puidust ja milliseid plastpudelitest? Miks linased kangad vajavad sirgeks triikimisel kõrgemat kuumust kui siid? Mida jutustavad sildid meie rõivastel? Kes leiutas takjakinnise ja kuidas ta selleni jõudis?
Tartu loodusmaja selle aasta suvenäitus räägib rõivaste lugusid. Teemadeks on erinevate materjalide päritolu, ajalugu, omadused, kasutusvõimalused, tootmise ja arendamise tehnoloogiad, samuti nende keskkonnamõjud. Riided meie seljas on üks kõige igapäevasemaid asju – täitsa hea on teada, millest on tehtud meie riided, kuidas erinevaid materjale toodetakse, milline on nende mõju keskkonnale ja millised on meie valikud.
Näitusel saab suurendusega vaadata erinevaid kiudusid, materjale ja kangatüüpe, mängida nööbimeres, uurida Malle ja Pelle rõivaste teekonda, tutvuda viie T-särgi isikliku elulooga, avada ja jälle kinni panna nööpe, pandlaid, haake, trukke ja trippe, otsida silte enda riietelt ja kohapeal olevatelt. Näitusel on mängimise võimalusi, ajarännakuid edasi ja tagasi. Saab proovida kedervart ja kangaspuid, nööbi õmblemist ja muudki.
Väljapanek on mõeldud tervele perele – mängulisi tegevusi leiab nii eelkooliealistele kui ka õpilastele, põnevat keskkonnaalast infot, nostalgia hetki ja ahhaa-momente aga jagub kuhjaga täiskasvanutele.
Näitus on eesti ja inglise keeles. Näituse loomist toetas Eesti Teadusagentuur.
Näitus on valminud suure meeskonna ühistööna, isegi Tallinna loomaaia kaamelid said kammitud:)
KURAATORITUURID TOIMUVAD 29.08, 06.09 ja 13.09 >>loe lisa siit
Otsid uusi väljakutseid, missiooniga tööd, sõbralikke töökaaslasi?
Saame kokku!
Tartu loodusmaja otsib oma meeskonda loomingulist ja võimekat koolituste ja haridusprogrammide koordinaatorit.
Meil toimub aastas ligikaudu 400-500 õppeprogrammi ja 30-40 koolitust. Just Sinu eestvedamisel ja koordineerimisel võiksid need saada professionaalselt ja jätkusuutlikult korraldatud arvestades nii tellija soove kui loodusmaja võimalusi.
See töö sobib Sulle, kui oled eestvedaja ja innustaja, paindlik ja lahendustele suunatud süsteemne korraldaja. Sobid meie meeskonda, kui väärtustad loodust ja keskkonnahoidlikkust, oled avatud arengule ja usud sellesse, mida teeme.
Omalt poolt pakume paindlikku tööaega, alustamiseks tuge ja mentorit, keskkonnahoidlikel põhimõtetel toimivat töökeskkonda ja -kultuuri, toetavat kollektiivi, koolitusvaldkonna juhiks arenemise võimalust. Töö iseloom võimaldab osaliselt teha ka kaugtööd. Võimalus on saada osa loodusmajakate heaolufondist, ühisüritustest, koostööpartnerite soodustustest, kasutada ametijalgratast nii töö- kui ka isiklikeks sõitudeks.
Tööle asumise aeg: 21. august 2023
Kui pakkumine äratas huvi, siis saada oma CV ja lühike ülevaade senisest kogemusest koordineerimisega aadressil janika.ruusmaa@tartuloodusmaja.ee
Kandideerimise tähtaeg: 5.august 2023
Lisainfo:
Janika Ruusmaa
Juhataja
56 688 886
janika.ruusmaa@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja kutsub 3.-9. klasside õpilasi kalastuslaagrisse!
Tartu loodusmaja ootab taas kõiki kalastussõpru keskkonnasõbraliku harrastuskalapüügi laagrisse Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõe ääres 26.07-28.07. Ööbimine toimub Palupõhja looduskoolis, transport Tartust laagrisse organiseeritakse korraldaja poolt.
Laagris püütakse kogenud kalameeste ja -naiste juhendamisel kala nii kaldalt kui paadist, toimuvad ööpüük ja varahommikune kalastusretk. Lisaks seaduskuulekale ja keskkonnasõbralikule kalapüügile saavad osalejad teadmisi külastatavatest veekogudest ja kaitsealadest, kalade bioloogiast, kalaliikide määramisest, püügivahendite kasutamisest ja hooldamisest, kalatoitude valmistamisest (sh. puhastamine, fileerimine jne), veeohutusest.
Püügiviisidest praktiseerime õngitsemist, spinningupüüki ja püüki põhjaõngega. Kel on isiklik varustus, võiksid kaasa võtta lihtkäsiõnge või käsiõnge ja spinningu ning neile juurde kuuluvad tarvikud. Kel isiklik varustus puudub, saab selle laenata juhendajatelt. Laagrisse on vajalik kaasa võtta ilmastikukindlad riided-jalanõud, pesemisvahendid, ööbimiseks vajalik magamiskott ja padjapüür.
Osalustasu: 85€ (sisaldab toitlustust ja transporti Tartust)
Laagri osalustasu palume maksta pangaülekandega (NB! Palun oodake enne ära registreerumise kinnitus):
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Swedbank IBAN EE682200221019698363
Selgitus: lapse nimi, Palupõhja kalastuslaager 2023
Summa: 85€
***
Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi laagrite toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meie kalastuslaagreid tunnustati 2017. aastal Keskkonnakäpa auhinnaga õnneliku õppe ja Rahva lemmiku kategooriates.
Lisainfo:
Maris Mägi
Tartu loodusmaja koolitusjuht
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
515 2884
Ootame botaanikahuvilisi 12. juulil kell 15 Tartu loodusmajja kohtuma Rumeenias asuva Jibou Botaanikaaia uurimiskeskuse direktori dr. Cosmin Ionel Sicoraga, kes tutvustab meile Rumeenia loodust ja taimestikku, Jibou Botaanikaaeda ja selle uurimiskeskuse tööd. Külaline vastab hea meelega ka kuulajate küsimustele.
Ametliku kohtumisega lõpetatakse loodusmaja saalis välja olnud näitus “Maalitud aed”, mis koosneb Jibou botaanikaaeda kujutavatest üheksateistkümne kunstniku maalidest. Kohtumist toetab Rumeenia Suursaatkond Eestis.
Dr. Cosmin Ionel Sicora on tunnustatud mikrobioloog, kes on õppinud ja töötanud nii Rumeenias, Ungaris (Hungarian Academy of Science), Soomes (Turu Ülikool), Kanadas (Western University, Mount Allison University) kui ka USAs (Arizona State University). Lisaks Jibou botaanikaaia uurimiskeskusele juhatas ta eelnevalt Cluj-Napoca botaanikaaeda.
Biological Research Center Jibou on uurimisinstituut, mille hulka kuuluvad laborid, kasvuhooned ja botaanikaaed. Keskus asub Jibou linnas, Loode-Rumeenias, tegutsedes Wesselenyi perekonna keskaegse lossi ruumides. Botaanikaaias on lisaks erinevatele taimesektoritele ka kasvuhoonete kompleks, rosaarium, alpinaarium, Jaapani aiad, akvaariumikompleks ja loomaaiapark.
Uurimisinstituudi tegevus on keskendunud taimebioloogia valdkonna uurimis- ja arendustegevusele, olles spetsialiseerunud Rumeenia taimestiku ohustatud liikide taimebioloogia ja -kaitse uurimisele. Kitsam tegevus keskendub näiteks fotosünteesi mitme aspekti uurimisele, taimeekstraktide mõjule kasvaja- ja normaalsetele rakkudele, soolsusega kohanenud kohalike tomatisortide fenotüüpimise uuringutele, Rumeenia õunasortide fenotüübilise ja genotüübilise tuvastamisele, samuti ohustatud ja majandusliku väärtusega taimeliikide in vitro paljunemisuuringutele. Samuti toimuvad keskuses taimebioloogia rakendusvaldkondade koolitused, õpilastele väli- ja laboripraktika ning korraldatakse ka konverentse.
Kohtumine toimub inglise keeles, vajadusel saab lühidalt tõlkida.
Maikuus lõppes pooleaastane veebikursus, mille jooksul õppisid õpetajad ja keskkonnahariduse spetsialistid kasutama digivahendeid loodusvaatluste tegemiseks ja elurikkuse teema praktiliseks käsitlemiseks õppetöös. Kursust korraldas Tartu loodusmaja UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevuste raames.
Läänemere Projekti koolides viiakse loodus- ja keskkonnavaatlusi läbi juba üle 30 aasta. Traditsiooniliselt on õpetajad ja õpilased pannud vaatluste tulemused kirja paberprotokollidesse ning seejärel tegid nendest andmetest kokkuvõtteid Eesti ja rahvusvahelised programmijuhid. Viimastel aastatel talletatakse vaatlusi juba rohkem digitaalselt ning Läänemere Projekt on teinud minikoolitusi ja juhendeid, et toetada õpetajaid ja õpilasi harrastusteadusega tegelemisel. Tänavu kevadel korraldati aga esimest korda põhjalik harrastusteaduse kursus, mille jooksul keskenduti loodusvaatluste tegemisele digivahenditega ja andmete haldamisele.
Kursus koosnes viiest moodulist, millest neli toimusid veebipõhiselt ja viimase mooduli jaoks tulid osalejad kokku Tartusse, kus tehti vaatlusi linnalooduses. Kursus tutvustas osalejatele loodusvaatluste andmebaaside ja rakenduste erinevaid võimalusi: vaatluste salvestamine ja muutmine, liikide määramine piltide ja heli abil, olemasolevate andmete otsimine ja kasutamine õppetöös. “Oli tore avastus, et fenoloogiliste vaatluste tulemusi saab veebipõhiselt graafiliselt illustreerida,” kommenteeris üks kursuse osaleja statistika funktsiooni kasutamist PlutoF platvormis.
Igas moodulis tehti praktilisi ülesandeid ning osalejad said samm-sammult juhiseid koolitajatelt ja abi tehniliste tõrgete juhul. Seda koolituse külge hindasid osalejad kõrgelt. Abiks olid ka kohtumiste salvestused, mida sai pärast omaette üle vaadata ja rahulikumas tempos ülesandeid läbi teha. Projektijuhi Maria Ivanova sõnul kaalutakse toimunud kursusest MOOC-i tegemist, kuid osalejate tagasiside põhjal on hästi olulised ka füüsilised kohtumised. Nii selleks, et saada alguses abi platvormil orienteerumises, kui ka looduses konkreetsete vaatlusülesannete sooritamiseks.
Koolituse suureks väärtuseks oli see, et üheks koolitajaks oli Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi bioloogia õpetaja Lauri Mällo, kes jagas oma läbitestitud ja toimivaid praktikaid õpilaste vaatluste juhendamisel tavalistes bioloogia tundides, harrastusteaduse valikaines, praktikumite ja uurimistööde raames. Näidatud said ka tüüpilised, tihti tähelepanematusest tulenevad vead ja kuidas neid vältida. Kursuse lõpetamiseks valmistasid osalejad ette näite enda kooli konteksti põhjal ja oma õpilaste vanust arvestades neile mõeldud töölehed. Viimasel kohtumisel andsid osalejad teineteise töölehtedele tagasisidet “õpilase vaatenurgast”.
Koolitusel oli ka käegakatsutav harrastusteaduslik tulemus: koolituse raames sisestati 172 vaatlust eri Eesti nurkades. Seal hulgas kaardistati koolituse viimasel kohtumisel Tartu loodusmaja ümbruses (ca 11 ha rohealadel) 16 territoriaalset rasvatihast, osad pesitsuskindlusega. Enne seda olid sel aastal selles piirkonnas vaid üksikud isendid andmebaasi sisestatud. Üks osalejatest võttis kursuse kokku nii: “Mina soovitaksin seda kursust oma kolleegile. Osalemine harrastusteaduses, andmete kogumine ning nende edastamine annab juhuslikele loodusvaatlustele selge raami ja pakub osalustunnet. Õpilastele on see hea võimalus huvi äratamiseks looduse vastu ning teejuhiks “päris” teaduse juurde.”
Õpetajate digioskuste arendamist läbi harrastusteaduslike loodusvaatluste toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti “UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2022-2023” raames.
Kõik kursuse jooksul tehtud vaatlused.
Tartu loodusmaja saalis saab kuni 12. juulini imetleda Rumeenia maalikunsti näitust “Maalitud aed”.
Näitusel on valik Rumeenias Jibou linnas asuva botaanikaaia kunstikollektsioonist. Eksponeeritud on üheksateistkümne kunstniku peamiselt õli ja akrüüliga loodud eriformaadilised teosed. Enamik kunstnikke, kes näitusel esinevad, on kaunite kunstide või visuaalkunstide professorid. Teosed on maalitud viimase kümnendi jooksul ja iga maal kujutab ühte vaadet botaanikaaiast.
12. juulil kell 15 lõpeb näitus loodusõhtuga ja meil on võimalus kohtuda Jibou Botaankaaia direktori dr. Cosmin Ionel Sicoraga, kes tutvustab Rumeeniaa loodust ja Jibou Botaanikaaeda ja selle põnevaid ettevõtmisi.
Näitus on avatud E-R kell 10-18, sissepääs majapiletiga.
Rändnäitus “Supervõimeks nahkhiir” on maandunud Tartu loodusmaja parki!
Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud näitus tutvustab nahkhiirt läbi tema erakordsete ja silmapaistvate võimete.
Nahkhiirte kohastumused maailma erinevates elupaikades hakkamasaamiseks on tähelepanuväärsed, nad suudavad kottpimedas vigurlennul navigeerida ja pelgalt kuulmise kaudu jahti pidada, päevade kaupa alaspäi rippumine või lennult tagajalgadega endale putuka suhu suunamine on nahkhiire jaoks käkitegu. Näitusel saab teada ka seda, miks on nahkhiired superabilised aias ja põllul ning kuidas nad osavate hiilijatena meile ootamatult tuppa või keldrisse „tekivad“.
Näitusel tutvustatakse supervõimed eesti, inglise ja vene keeles. Näituste valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE’i programm läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.
Näitus on pargis üleval maist septembri lõpuni 2023.a.
Tasuta ja ööpäevaringselt.
Käes on suvine koolilõpetamiste ja pidude aeg. Sellega kaasneb ka lillede kinkimise tipphooaeg. Ükskõik, millist värvi või lõhnaga lilli sa ei eelistaks, kindlasti tasub mõelda nende päritoluriigile ja kasvatamismeetodile. Sest ka lõikelilledel on lõpuks päris suur keskkonnajalajälg ja sotsiaalne mõju riikides, kus neid kasvatatakse.
Võimalusel tasuks alati eelistada kohalikke – oma, tuttava või kodumaise müüja – peenardel kasvanud hooajalisi lilli. Muidugi on variant korjata ka loodusest, sel juhul tuleb tähele panna, et ei korjataks looduskaitsealuseid taimi. Aga kui sellist võimalust ei ole ja lilled ostetakse kaubanduskeskusest või lillepoest, siis tasub alati osta mahedalt kasvatatud ja õiglase kaubanduse lilli. Eestis müüakse õiglase kaubanduse märgisega lilli alates 2017.aastast, peamiselt roose.
Lillede keskkonna jalajälje suurust mõjutab peamiselt nende kasvatusviis – näiteks kas neid kasvatatakse õues või valgustatud ja köetud kasvuhoones, kui palju kasutatakse pestitsiide ja väetisi ning kui palju kasutatakse kastmisvett. Lillede puhul on üldiselt lubatud palju suuremad pestitsiidide kogused kui näiteks toidu kasvatamisel. Samuti on osad lillesordid, kaasa arvatud roosikasvatused väga suure vee vajadusega, mis omakorda koormab põuapiirkondades kohalikke veevarusid. Paljude lillede kasvatamiseks imporditakse sisse ka vajalikku pinnast, näiteks eksporditakse Eestist turvast 120 riiki, enamus Hollandisse ja Hiina, selle peamiseks kasutusalaks saab just aiandus. Ehk Eestis toodetakse rabas turvast, mis transporditakse Hollandisse, kus sees omakorda kasvatatud lilled (näiteks tulbid ja muud kevadlilled) imporditakse Eestisse tagasi müüki. Kõigele eelnevale lisandub lillede transpordi jalajälg, mis on suur, sest lõikelilled peavad liikuma jahutatuna ja kiirelt.
Maailma suurimad rooside kasvatajad ja eksportijad on tihti arengumaad – Etioopia ja Uganda, Keenia. Samuti Lõuna-Ameerika riigid nagu Ecuador ja Columbia. Seal aga ei ole inim- ja tööõigustega lood alati head – tihti puuduvad lepingud, õigused ja väike töötasu sunnib inimesi vaesusesse. Mistõttu puudub võimalus haridusele, meditsiinile ja joogiveele aga ka tervete kogukondade arengule. Pere koduase ja toidulaud on ohus, rääkimata säästudest või kestlikust põllupidamisest. Ka võib selline olukord põhjustada laps- või sunnitööd ning karmide kemikaalide kasutamist paremate tulemuste kiiremaks saavutamiseks. Värske uuringu* kohaselt on Fairtrade sertifikaadiga lillekasvatuste töölistel teistega võrreldes kõrgemad palgad ja paremad töötingimused ning nad on teadlikumad töö-õigustest, võrdõiguslikkusest ning keskkonda hoidvast põllupidamisest.
Maailmaturul makstakse lillede eest vähe. Viimastel aastatel on suund olnud veelgi madalamate hindade poole, mistõttu on lillekasvatuste tööliste tasud tihti alla kohaliku vaesuspiiri. Uuringu põhjal on Fairtrade sertifikaadil arengumaade lillekasvatajatele positiivne majanduslik mõju: 69% Ida-Aafrika istanduste töölistest ütleb, et võrreldes sertifitseerimata istanduse kolleegidega saavad nemad kõrgemat palka. Kõrgemasse palgakategooriasse kuuluvate tööliste osakaal on Fairtrade lillekasvatustes üle kahe korra suurem.
Seega saavad meie kingitud õiglase kaubanduse märgisega lilled aidata töölisi, eriti naistöölisi, teisel pool maakera.
“Fairtrade märgis pakendil näitab, et istanduses tehakse palju tööd tagamaks inim- ja tööõigustega arvestamine, paremad töötingimused, regulaarne palk ja lapstööjõu kuritarvitamine ning orjatöö on keelatud. Pakutakse koolitusi ja suunatakse majandama jätkusuutlikult ning keskkonnasõbralikult. Lilledel ei ole küll sätestatud miinimumhinda, ent neile kehtib märgatavalt suurem lisatasu kui teistele tootegruppidele,” ütleb Jana Jesmin, Fairtrade`i kliendisuhete juht Eestis, Lätis ja Leedus.
Lisaks paremale sissetulekule on kümnest istanduse töölisest üheksa kas ise, või tema leibkonnaliikmed, saanud kasutada Fairtrade lisatasu. Seda võib kasutada oma eelistuse ja vajaduse järgi nii istanduse, tööliste kui kogukonna heaks. Enim on lisatasu kasutatud koolitusteks ja just kogukondade hüvanguks, näiteks veesüsteemide arendamiseks või loomiseks, tervishoiu edendamiseks ja terviseteenuste pakkumiseks.
Soovitused:
Kui soovite osta värskeid välismaiseid lõikelilli, otsige sertifikaate nagu Fairtrade, Florverde või ETI, et tagada teatud keskkonnahoiu ja sotsiaalsete standardite järgimine.
Otsige orgaanilisi lilli, kuna liigne väetiste ja pestitsiidide kasutamine võib kahjustada kohalikku elusloodust ja põhjavett, aga ka lillekasvatuste töötajaid endid.
Otsige ettevõtteid, kes on võtnud südameasjaks oma pakendeid vähendada. Enamik lilli transporditakse plastikus ja pakitakse seejärel mittetaaskasutatavasse tsellofaani, mis ei lagune kunagi. Võimalusel ärge pakkige lilli liigselt.
Enamasti on keskkonnahoidlikum valida kauakestvad potitaimed, mis on Eestis või lähiriikides kasvatatud. Lisaks sellele, et saate kestvamad lilled, aitate hea valiku korral toetada ka väikeettevõtteid ja kohalikke kasvatajaid. Kui soovite lõikelilli potitaimede asemel, veenduge, et neid ei imporditaks teisest maailma otsast. Hiina annab hetkel 18,6% maailma lõike- ja potitaimedest ning kavatseb saada Aasia suurimaks lillede eksportijaks ning Hollandi järel teisele kohale maailmas.
Otsige muid kingitusi. On mitmeid viise, kuidas öelda kellelegi, et nad teile midagi tähendavad, ilma lilli ostmata. Ostke võimaluse korral väikeselt ja kohalikult – nii toetate mitte ainult kingisaajat, vaid ka lillekasvatajat.
Miks eelistada just Fairtrade roosikimpu?
Sellistes lilleistandustes on muuhulgas:
Kehtestatud palgatööliste standardid ja kohustus sõlmida töölistega ametlikud töölepingud.
Keelatud karmid kemikaalid ja töötajatele olemas kaitserõivastus ning regulaarsed tervisekontrollid.
Lisatasu, mis on kasutamiseks nii kogukonna kui ettevõtte arenguks. Näiteks hariduse saamiseks, inim- ja tööõigusalasteks koolitusteks või muudeks projektideks omal vabal valikul. Aga ka keskkonnateadlikumale põllumajandusele üle minemiseks või sularahamakseteks töölistele võrdsete õiguste alusel.
Lilled kasvatatakse loomuliku valguse ja soojusega, mistõttu on süsiniku jalajälg väiksem kui kunstlikes tingimustes kasvatatud taimedel, isegi, kui arvestada sisse transpordi panus.
Väljatöötamisel mudel, mille abiga liikuda kohaliku kehtestatud elamisväärse palga suunas.
Kuna enamus lilleistanduste töölisi on naised, siis on ka:
sooline diskrimineerimine keelatud, nõutud soopoliitika väljatöötamine ja töötajaid ning töölisi koolitatakse neil teemadel pidevalt;
nulltolerants seksuaalselt hirmutava, vägivaldse või ära kasutava käitumise suhtes;
programmid, projektid ja koolitused ning kontroll ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja vähemuste, näiteks naiste, toetamiseks ja jõustamiseks;
värbamisel raseduse testimine keelatud (jah, seda mujal maailmas veel tehakse!);
juhtimiskoolitused just naistele, et neid võimestada ja anda enesekindlust kandideerida (juhtivatele) ametikohtadele, mis on reeglina kuulunud vaid meestele;
Näiteks istandus, kus kasvatatakse Eestisse tulevaid roose, on lisatasu eest ehitanud nii haigla kui kooli. Haigla pakub 100 000 raviprotseduuri aastas, 50% neist on abi kogukonnaliikmetele ja 50% istanduse töölistele ning õpilastele. Kool aga pakub haridust 6500-le õplasele Ziways ja Adami Tulus. Lasteaed, algkool ja keskkool on tööliste ja kogukonna lastele tasuta, lasteaias on tasuta ka hommikusöök. Tööd saavad ligi 400 õpetajat ja muud töötajat. Teenitud lisatulu on võimaldanud organisatsioonil panustada töötajate oskuste arendamisele erinevates valdkondades, nt infotehnoloogia, raamatupidamine või sõidukijuhtimise oskus.
Kallis Tartu loodusmaja sõber ja toetaja, külastaja ja pöidlahoidja, õpilane või vilistlane, praegune või endine töötaja!
Ühinege meiega laupäeval, 10. juunil Tartu loodusmajas, et pidada maha üks suur ja lustlik pidu! Tartu loodusmaja huvikooli asutamisest täitub juunikuus tervelt 70 aastat! Seitse kümnendit täis loodusharidust – 4 erinevat maja ja 4 erinevat nime (Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaam, Tartu Noorte Loodusesõprade Maja, Tartu Noorte Loodusmaja, Tartu Loodusmaja), tuhandeid särasilmseid õpilasi, aga alati sama siht – tunda ja väärtustada loodust läbi noorte silmade.
Sünnipäeval rulluvad linnaelanikele tasuta põnevad tegevused lahti terve päeva jooksul nii majas sees kui pargis:
kell 10-18 avatud maja näitused, talveaed, loomatuba ja mälestustetuba
kell 12-17 seiklusrajad ja meisterdamise telk pargis
kell 15-17 igal pool- ja täistunnil huvilistele tutvustavad ringkäigud loodusmajas, mida veavad huvikooli õpilased, vilistlased ja kogenud loodusmajakad (kell 15:00, 15:30, 16:00, 16:30)
kell 15-17 ekspertidega (Mari Ivask, Annely Kuu, Aire Orula, Aili Elts) elurikkuse uurimine pargi loodusvaatlusalal Loodusvaatluste maratoni raames.
kell 18-20 juubelipidu ja ansambli Kruuv kontsert pargis
Tule peole ja rõõmustame koos! Võta pere kaasa, kohta vanu sõpru ning tutvu praeguse loodusmajaga.
Ja kui tunned mõnda meie vilistlast, siis kutsu kindlasti ka tema peole – koos on lõbusam! Näiteks läbi Facebooki ürituse.
Pargis müüvad päeva jooksul kõhutäidet ja meelehead Mahekohv ratastel ja Tänavarestoran Kosmose Käru. Haara kaasa piknikutekk, et oleks mõnusam pargis kontserti nautida.
Lisainfo:
Kärt Leppik
Huvikooli direktor
(+372) 5695 2950
kart.leppik@tartuloodusmaja.ee
