Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
05.06.2023

Teisipäeval tunnustati Eesti kõige keskkonnasõbralikumaid koole ja lasteaedu

4. juunil tunnustati maailma keskkonnapäeva saabumise puhul Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvisid süsteemse keskkonnaharidusliku töö eest ülemaailmselt tuntud märgise „Roheline lipp”. Tallinnas Kultuurikatlas toimunud sündmusel tervitas õppeasutusi ka programmi patroon president Kersti Kaljulaid. Rohelipu saavad õppeasutused on analüüsinud oma keskkonnamõju, lõiminud keskkonnateemad õppekavasse ja leppinud kokku ühised keskkonnapõhimõtted.

Sel aastal said keskkonnamärgise „Roheline lipp” kokku 58 õppeasutust: 13 üldhariduskooli, üks kutseõppeasutus, 42 lasteaeda ja kaks lasteaed-kooli. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks. Kokku on keskkonnamärgis “Roheline lipp” Eestis 120 õppeasutusel.

Rohelise kooli programmi koordinaatori Maris Mägi sõnul on rõõmustav näha, et järjest enam ulatub Rohelise kooli programmi mõju väljapoole lasteaia- või kooliruume. “Laste abil saavad keskkonnateadlikumaks ka nende vanemad. Sellel õppeaastal näiteks avati meie asutuste eestvedamisel mitu toiduringluskappi, mis viivad teadlikkuse ja tegutsemise ka kogukonnani. Järjest enam lasteaedu ja koole on rajanud endale võimaluse toidutaimede kasvatamiseks, populaarsust on kogunud mänguasjade vabad kuud ja igasugused taaskasutusprojektid.”

“Tänased lapsed on tulevased otsustajad ja ettevõtjad, haritlased ja aktiivsed inimesed. Ja juba täna on nad tihti vanematest keskkonnateemadel tähelepanelikumad ja teadlikumad, märkavad probleeme ja oskavad lahendustele mõelda. Õige ju ka: neid puudutab keskkonnaga seonduv ju rohkem ja kauem. Seega on näiteks täiesti loogiline, et kui olen näinud lasteaedades peenraid kõrvitsate-maasikate-porganditega, siis nende üle on uhked nii lasteaiapere kui lapsed ise. Tore, et selline komme on hakanud levima ja tore, et meil on toimiv Rohelise kooli võrgustik, kus ideid jagada ja põrgatada.” võtab programmi olulisuse kokku patroon president Kersti Kaljulaid.

Rohelise kooli programm on tuntuim ülemaailmne keskkonnaharidusprogramm õppeasutustele, mille eesmärgiks on süsteemselt ja jätkusuutlikult integreerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumist kooli või lasteaia tegevustesse. Üle maailma on võrgustikus 74 riiki. Programmi juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education (FEE), Eestis on tegevuste koordinaatoriks Tartu loodusmaja.

Programmi koordineerimist ja tegevuste elluviimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja President Kaljulaidi Fond. Tallinna linna õppeasutuste osalemist toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Haridusamet, Pärnu õppeasutuste osalemist toetab Pärnu Linnavalitsus.

Keskkonnamärgiste pälvijate nimekirja leiab kodulehelt: www.tartuloodusmaja.ee/uritused/rohelise-kooli-aastakonverents-ja-keskkonnamargise-roheline-lipp-uleandmine-4-06/

Üritusest näeb fotogaleriid Rohelise kooli programmi Facebooki lehelt.

Lisainfo:
Liina Vakrööm
Kommunikatsioonispetsialist
liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee
53326476

Täna, 11. märtsil, alustab 10-liikmeline keskkonnaaktivistide meeskond, sealhulgas ka eestlanna Liisi Preedin, matka ümber Läänemere, korraldades 8 riigis keskkonnateadlikkust tõstvaid haridussündmusi, arutelusid ja töötubasid, eesmärgiga kiirendada Läänemere kriitilistele keskkonnaprobleemidele lahenduste leidmist.

Täna alustab “Save the Baltic Sea” initsiatiivi ekspeditsioonigrupp teekonda Klaipėdast, Leedust, et jalgsi läbida ligikaudu 6000-kilomeetri pikkune Läänemere rannik. 9 kuu pikkuse matka jooksul kutsutakse kodanikke, valitsusi, organisatsioone ja ettevõtteid võtma kasutusele aktiivseid meetmeid mere säilitamiseks tulevaste põlvkondade jaoks.

“Läänemeri on kriitilises seisundis, mis seab ohtu selle pakutavad hüved,” ütleb ekspeditsiooni teaduse kaasamise koordinaator Laura Stukonytė. “Jätkusuutmatu inimtegevus on pannud meie mereökosüsteemid äärmusliku surve alla, alates liigsest lämmastiku ja fosfori sissevoolust kuni mereprügi ja ohtlike ainete jõudmiseni maalt merre. Samal ajal mõjutab Läänemerd ka kliimamuutus,” lisab ta.

2007. aastal võttis Euroopa Liit vastu Läänemere tegevuskava – strateegilise meetmete ja tegevuste programmi, mis parandaks Läänemere tervislikku seisundit aastaks 2030. Kuigi pärast kava vastuvõtmist on nähtud mõningaid keskkonnaalaseid edusamme, pole üle 50% kokkulepitud ühismeetmetest veel rakendatud. Ekspeditsioon soovib kiirendada neid meetmeid meie piirkonna mere keskkonnaprobleemide lahendamiseks. “Igaüks meist, kes elab Läänemere piirkonnas, panustab meie merekeskkonna seisundisse, sageli isegi teadmata. See tähendab, et igaühel meist on ka võim muutust ellu viia,” ütleb Giedrius Bučas, ekspeditsiooni juht, kes matkas 2019. aastal Leedus 1200 kilomeetrit vabatahtlike meeskonnaga.

Ekspeditsiooni meeskonnaga liitus ka eestlannast kogenud matkaja ja matkajuht Liisi Preedin.

“Eestlastena oleme merega koos kasvanud. See on meie kodu, mille kaitsmine on meie kohustus. Läänemere keskkonnaprobleemid on väga mitmetahulised ning vaid väike osa sellest on inimsilmale nähtav, seetõttu ei oska inimesed sageli Läänemere keskkonnaprobleeme teadvustada. Meie ekspeditsiooni eesmärk ongi nendele murekohtadele tähelepanu juhtida ning inimestele selgitada, et olgugi et meie rannad on visuaalselt suhteliselt puhtad, on Läänemere olukord kriitiline. Olukorra parandamiseks saab ja lausa peab oma panuse andma igaüks.” ütleb Saaremaalt pärit Liisi Preedin, kelle meeskonnaga liitumist koordineeris Tartu loodusmaja. Liisi on avalikkusele tuntud pikamaa matkaja, olles kõndinud nii läbi Ameerika Ühendriikide, Mehhiko piirist Kanadani kui ka näiteks 3000 km läbi Uus-Meremaa riigi.

“Save the Baltic Sea” ekspeditsioon jõuab järjega Eestisse sügisel. Oktoobri keskpaigas korraldatakse Tallinnas esimene avalik teavitusüritus töötubade ja aruteludega. Teine suurem teavitusüritus korraldatakse koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga novembri alguses Pärnus. Hariduslikud tegevused ja töötoad viiakse ellu Euroopa Komisjoni rahastatava EU4Oceani koalitsiooni toel ning Eestis on ekspeditsiooni tegevusi ja üritusi koordineerivaks asutuseks Tartu loodusmaja.

Lisateavet avalike ürituste kohta leiab ekspeditsiooni veebilehelt ja sotsiaalmeedia kanalist.

Samuti on võimalik annetada ekspeditsiooni toetuseks ning liituda matkaga marsruudi eri osades: https://savebaltic.eu/join-us/

Lisainfo:
www.savebaltic.eu
www.facebook.com/SaveTheBalticSea
www.instagram.com/save.the.baltic.sea/

Projekti Eesti koordinaator:
Gedy Matisen
56466887
gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluva projekti “Kasvades oma toiduga” samanimelise fotokonkursi võitjad on selgunud. Rahvusvahelisele konkursile laekus üle 1100 foto eelkõige Eestist, aga ka Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Hispaaniast, Gruusiast, Montenegrost ja Suurbritanniast.

Võistlus kutsus üles jäädvustama hetki aias, näidates endale toidu kasvatamise võlu ja valu ka teistele. Oodatud olid üksikfotod ja fotoesseed nii õppe- kui kogukonnaaedadest, aga ka koduaedadest. Töid hindas žürii, kuhu kuulusid fotograafid Heikki Leis ja Urmas Tartes, SA Tartu 2024 programmiliini Elu ja keskkond juht Triin Pikk ning “Kasvades oma toiduga” projekti algataja Karin Pai.

“Loodusteemalisi fotokonkursse on mitmeid, kuid aeda võetakse ju kaasa pigem ämber ja labidas, mitte fotoaparaat. Seda toredam oli näha, et piltidele oli püütud lisaks uhketele saakidele ka töökaid hetki, samuti kauneid aiamustreid ja lummavaid lähikaadreid”, ütles konkursi eestvedaja Rohelise kooli koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.

Töid hinnati laste, noorte ja täiskasvanute kategooriates. Laste kategooria peaauhind läks Gruusiasse, kus 11-aastase Mariam Meipariani tehtud fotoessee räägib kooliaias iidse nisusordi kasvatamise kogemusest. Noorte kategooria võitis 16-aastane Zala Debelak Sloveeniast, kes oli kaameraga kinni püüdnud hetke, mille pealkirjaks on mänguline ja mitut tähendust loov “Bee Happy!”. Täiskasvanute klassis jäi peaauhind Eestisse ja selle sai Viktor Panasenko töö eest “Jalustrabav kana”.

II koht
Lapsed: Valeria Morgun “Viimane hingetõmme enne talve”
Noored: Oskar Olle Laur “Roheline, punane, must”. Töö pälvis ka Foundation for Environmental Education (FEE) lemmiku tiitli.
Täiskasvanud: Jaana Süld “Kratid saagijahil”

III koht
Lapsed: Rico Sarapik “Pesto materjal”
Noored: Henri Steinberg “Füüsal ja nälkjas”
Täiskasvanud: Sten-Erik Remmel “Õunamahlategu”. Töö pälvis ka Foundation for Environmental Education (FEE) lemmiku tiitli.

Eriauhinnad

• Talu Toidab: “Väike rabarber” Raigo Tõnisalu
• Mahepõllumajanduse Koostöökogu: “Noored noortekeskuses” Mona Reitel
• Eesti Maaülikooli Mahekeskus: fotoessee “Oma porgand” Tatjana Aksenova
• Publiku lemmik ja Foundation for Environmental Education (FEE) lemmik laste kategoorias: “Restoring endemic species of wheat” Mariam Meiparian
• Publiku lemmik noorte kategoorias: “Bee Happy!” Zala Debelak
• Publiku lemmik täiskasvanute kategoorias: “Lapitekk” Evar Ring

Fotokonkursi korraldas Rohelise kooli programm Eestis koostöös projektiga „Kasvades oma toiduga“, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Rohelise kooli programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. ”Kasvades oma toiduga” projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.

Fotokonkursi partner oli Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, toetajad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu loodusmaja, Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Talu Toidab OÜ, Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Biomarket OÜ.

Galerii võidutöödest leiab Rohelise kooli programmi Facebooki lehelt.

Lisainfo:

Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
tel. 521 3881

Tartu loodusmaja pargis valminud kliimaõpperajal saab  tutvuda praktikatega, mida loodusmaja rakendab pargi hoolduses ja teistes igapäevastes tegevustes eri aastaaegadel. Rada koosneb kümnest tegevuspunktist, mille juurde on loodud ka õppeprogramm.

Kliimaraja eesmärk on inspireerida linnaelanikke kasutama lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Õpperada kulgeb läbi Tartu loodusmaja pargi, mis on üks linnaelanike lemmik rekreatsioonialadest kesklinnas. Õpperada toetab ja toob välja Tartu loodusmaja pargialal kasutusel olevaid kliimateadlikke majandamise võtteid. Õpperaja stendidel näitlikustatakse erinevaid aktuaalseid teemasid linnakeskkonnas, näiteks soojussaarte teke, sademevee ärajuhtimine, päikeseenergia kasutamine, transpordiliikide mõjud, kompostimine, niitmissagedus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel, jne. Igal stendil on ka praktiline ja mänguline liikumisülesanne, mida üksi või perega teha.  

Loodusmaja pargis on nüüd lisaks uus ronimismänguväljak, uuenenud puitpingid, istumispakud, korrastatud valgustus ning parandatud teeradade drenaaž, mis aitab hoida pargiteed korras ja võimaldab paremat liikumist ratastooliga. Linnaelanikke ja külalisi oodatakse parki loodust nautima ja õppima, kuidas saame tagada elamiskõlbliku keskkonna säilimise kliimamuutuste tuules.

Sügisel toimusid loodusmajas ka erinevad õpitoad, mille kaudu tutvustati põhjalikumalt õpperajal käsitlevaid teemasid.

Õpitoas “Elurikkust armastav aiapidaja” õpetati osalejatele, kuidas kasutada koduaias ja linnaruumis elurikkust soosivaid aiandusvõtteid, jagati näpunäiteid, kuidas rajada niidulaiku ning kuidas seda hooldada. Loodusmaja pargi majandamise näitel räägiti niitmise sagedusest ning lindudele ja pisiloomadele elupaikade loomisest aias. Peredele mõeldud õpitoas “Kliimakangelane loodusmaja pargis” tutvuti mänguliselt kliimamuutuste tagamaadega ning loodusmaja pargi elurikkuse aaretega. Lisaks tutvustatikliimamuutuste teemalist õppeprogrammi ka õpetajatele. Loodud õppeprogrammi metoodikate hulgas on näiteks kasvuhooneefekti selgitamine mängude ja termokaamerate kasutamise abil. 

Kliimarada on valminud projekti COOLspot raames, mis on toetanud lisaks raja loomisele ka pargi ohutumaks ja ligipääsetavamaks muutmist. 

Projekti ER213 COOLspot kaasrahastas Eesti EL välispiiri programm 2014-2020,  toetuse suurus on 92 709 eurot.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/coolspot/

Antud väljaanne valmis Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluva “Kasvades oma toiduga” projekti ja Rohelise kooli programmi koostöös valmis digitaalne kogumik “Aias sadas saia. Õpime õpilastega õppeaias”, kust õpetajad leiavad nii ideid kui tegevusi õppeaia sidumiseks õppetööga. Üle 200-leheküljelise kogumiku koostas Pille-Riin Pärnsalu Tartu loodusmajast ja sellega saab tutvuda aadressil https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/loovharidusprogramm/materjalid/.

Kogumikus on kolmteist peatükki, kust leiab nii taime- ja loomaliikide kirjeldustega materjale, mänge, laboratoorseid kui ka loomingulisi ülesandeid alates lasteaias õppivatele aiahuvilistele kuni kolmandas kooliastmes tegutsevatele taimeteadlastele. Õppetegevuste kogumik on jätkuks veebruarikuus valminud juhendile „Õppeaed sügisest sügiseni. Õppeaia loomise abimaterjal“. Mõlemad väljaanded on koostatud õppeasutuste vajadusi silmas pidades, kuid kasulikku teavet leiavad sealt kõik aiandushuvilised.

“Õpetajad on meile öelnud, et puudu on materjalidest ja õpetustest, kuidas toidutaimede kasvatamist kui ellujäämise kunsti siduda õppetööga nii, et lisaks taimede kasvatamise praktilisele oskusele jõuaks laste ja õpilasteni ka teoreetilisi teadmiseid. Paljud kogumikus toodud tegevused on välja kasvanud just õpetajate vajadustele toetudes,” rääkis Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.

Õppematerjali autor ja Tartu loodusmaja õpetaja Pille-Riin Pärnsalu on kõik kogumiku tegevused enda õpilastega läbi proovinud. “Taimemaailm ümbritseb meid igapäevaselt, kuid selle olemasolu peetakse iseenesest mõistetavaks. Nii võib ka kogenud hobiaednik üllatuda, et redise seemned just sedamoodi välja näevad või et aedtilli, porgandi ja aedsalati seemned ja õied on omavahel väga sarnased. Selliste seoste märkamine annab suure eelise aias toimetamiseks ning loob ka õpilastele vau-momendi, kui saadakse teada, et suguluses olevad taimed võivad üksteisele konkurentsi pakkuda ning mitte alati läbi saada just nagu nemad oma õdede-vendadega,” ütles Pärnsalu. Autor arvab, et tehtud katsetuste põhjal on kogumikus kõige rohkem põnevust pakkuvamateks ülesanneteks “Kes kellega käib?”, kus tuleb kokku viia taim ja tema seemned ning “Millist taimeosa sööd sina?”, kus õpilased saavad jagada toidutaimed gruppidesse just selle osa järgi, mida nad toiduks tarvitavad.

Projekt „Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Ettevõtmise eestvedajad on Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koos Rohelise kooli programmiga Eestis.

Lisainfo:

Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
tel. 521 3881

Tartu loodusmaja
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
PRESSITEADE
05.09.2023

Aiandusteemaline fotokonkurss “Kasvades oma toiduga” ootab võistlustöid

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluv “Kasvades oma toiduga” projekt koos Rohelise kooli programmiga kutsuvad aiandus- ja fotograafiahuvilisi õpilasi, õpetajaid ja kõiki teisi osalema samanimelisel fotokonkursil. Fotosid saab esitada 30. novembrini 2023.

Fotokonkurss “Kasvades oma toiduga” kutsub üles jäädvustama hetki oma aias ning aiapidamise, ise toidu kasvatamise võlu ja valu näitama ka teistele. Oodatud on fotod nii õppe- kui kogukonnaaedadest, aga ka koduaedadest. Fotodega võib jagada lugusid uhkest saagist, ebaõnnestumistest, (õppe)aedades ühiselt toimetamisest, aiapidaja sõpradest ja konkurentidest nii looma- kui taimeriigist.

“Aedades tehakse palju, aga seda näidatakse suhteliselt vähe. Fotokonkurss on võimalus oma tegutsemist sõna otseses mõttes pildile tuua. Märgata läbi fotograafia oma aias olevat tillukest ökosüsteemi, mis tekib inimese käe abil, aga tegelikult paljude eri liikide, organismide koosmõjul. Fotovõistlusel osalemine on hea võimalus õpilastele, kes ehk ise nii suured aiapidamishuvilised ei ole,” arvas Rohelise kooli koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi.

Konkurss toimub kolmes vanusekategoorias: lapsed (kuni 12-aastased k.a), noored (13–18-aastased) ja täiskasvanud.

• Töid saab esitada 30. novembri keskööni, täpsem info ja osalustingimused siin. Lisaks Eestile oodatakse fotojäädvustusi ka teistest Euroopa riikidest.

“Järjest enam koole ja lasteaedu on võtnud oma südameasjaks õpetada uuele põlvkonnale loodusteadmisi lõimitult praktiliste toidu kasvatamise oskustega. Rahvusvaheline fotovõistlus annab võimaluse vaadata, kas ja kuivõrd aiapidajate väljakutsed ja kordaminekud on universaalsed,” sõnas Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann.

Fotokonkurssi korraldab Rohelise kooli programm Eestis koostöös projektiga „Kasvades oma toiduga“, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Rohelise kooli programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. ”Kasvades oma toiduga” projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.

Fotokonkursi partner on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, toetajad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu loodusmaja, Eesti Maaülikooli Mahekeskus. Auhindadega panustavad ka mitmed teised asutused.

Lisainfo:

Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise kooli programmi ja “Kasvades oma toiduga” projekti koordinaator
Tartu loodusmaja
eeva.kirsipuu-vadi@tartuloodusmaja.ee
tel. 521 3881 

Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
11.07.2023

Tartu loodusmaja näitab, kuidas linnas kliimamuutustega kohaneda

Tartu loodusmaja juurde valmib aasta lõpuks kliimaõpperada, mida tutvustatakse ka linnaelanikele läbi erinevate ürituste. Loodusmaja tegutseb juba 10 aastat kliimamuutustega hästi kohandatud keskkonnas, nüüd tehakse need kohanemise võtted nähtavaks ka külastajale.

Juulis alanud projekt COOLspot juhib linnaelanike ja külaliste tähelepanu inimese tekitatud keskkonnaprobleemidele, mis on seotud kliimamuutustega ja elurikkuse vähenemisega, ning tutvustab olemasolevaid kliima- ja keskkonnateadlikke lahendusi. “Projekti eesmärk on tuua need teemad avalikku ruumi – Tartu loodusmaja parki kesklinnas. Nii loodusmaja hoonet kui ka parki hooldatakse keskkonnasõbralikult ja kliimateadlikult, kuid hetkel jäävad need tegevused pargi külastajatele nähtamatuks,” selgitab eesmärke projektijuht Maria Ivanova Tartu loodusmajast.

Kliimamuutused on viimasel ajal endast väga tugevalt märku andnud ka Eestis väga mitmel rindel: põud, ekstreemsed temperatuurikõikumised ja sademete hulk, tormid, metsapõlengud, kahjurite levik. Linnaelanikke puudutavad eriti suvised kuumalained ja ägedad vihmatormid. See, kui kerge või raske on linnas taluda ekstreemset kuumust ja ägedaid vihmasadusid, sõltub palju linnaruumi planeerimisest. See, kui palju meil õnnestub kliima soojenemise kiirust aeglustada, sõltub aga inimeste teadlikkusest, otsustest ja käitumisest laiemalt.

Tartu loodusmaja on rakendanud mitmeid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise võtteid ning on valmis oma kogemusi ka jagama. “Meie oleme keskendunud elurikkuse hoidmisele ning kliimamuutusi leevendavale töökeskkonnale ja –kultuurile,” selgitab juhataja Janika Ruusmaa Tartu loodusmaja tegutsemise põhimõtteid. “Lähtume teadmisest, et bioloogiline mitmekesisus on kliimamuutuste ja sellega kaasnevate kriisidega toimetulemise alus ning õpetame seda ka lastele.”

Loodusmaja kliimateadlik tegutsemine väljendub juba maja asukoha valikus ja mitmekesises kohalike puuliikidega kõrghaljastuse säilitamises, sademeid imavate teekatete kasutamises, aiajäätmete kompostimise harjumuses, madalas pargiteede valgustuses, mis ei tekita valgusreostust. See tähendab ka vastutustundlikku tarbimist, energia ja veekasutuse kokkuhoidu, sadevee kogumist ja kasutamist. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kasutatakse loodusmajas ainult rohelist elektrienergiat ning loodusmaja katusel toodavad juba 10 aastat elektrit oma päikesepaneelid. Pargiala hoolduseks kasutatakse fossiilkütusevaba aiahooldustehnikat.

“Lisaks kliimaõpperaja loomisele parandame projekti käigus ka pargiteede drenaaži ja valgusteid, uuendame mänguväljakut ning loome võimaluse pargis jäätmete liigiti kogumiseks. Sügisel tutvustame kliimaraja teemasid kahe avaliku ürituse raames”, täiendab projekti juht Maria Ivanova.

Loodusmaja elurikkusest hoolival tegutsemisel on juba ka head nähtavad tagajärjed. Sellel aastal loodusvaatluste maratoni käigus avastasid maaülikooli teadlased loodusmaja pargi lehekomposti hunnikust kaks liiki haruldasi kakandeid. Kakandit Platyarthrus hoffmannseggii on seni Eestist leitud ainult üks kord – Tartus loodusmaja pargi lähedaselt Päeva tänaval, kus praeguseks on uued majad ja populatsioon arvatavasti hävinud.

Sügisel toimub toel loodusmajas kaks avalikku üritust koos õpitubadega, koolitus huvikooli õpetajatele ja giidiekskursioonid uuele kliimarajale.

Projekti ER213 COOLspot kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames. Eesti EL välispiiri programmi 2014-2020 toetuse suurus on 92 709 eurot.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/coolspot/

Antud väljaanne valmis Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

Lisainfo:

Maria Ivanova
Projektijuht
(+372) 5391 9203
maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee

Tartu loodusmaja
Tallinna linn
PRESSITEADE
05.06.2023

Täna tunnustatakse Tallinnas Eesti kõige keskkonnasõbralikumaid koole ja lasteaedu

Täna tunnustatakse maailma keskkonnapäeval Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad tubli töö eest keskkonnamärgise „Roheline lipp”. Innovatsioonikeskuses Mektory toimuval sündmusel tervitavad õppeasutusi programmi patroon president Kersti Kaljulaid ja Euroopa rohelise pealinna Tallinna poolt abilinnapea Andrei Kante. Tunnustused jagatakse aktiivse osalemise eest programmis „Roheline kool”, mida koordineerib Tartu loodusmaja.

Sel aastal saavad keskkonnamärgise „Roheline lipp” kokku 62 õppeasutust, neist esmakordselt 14 õppeasutust. Teistkordselt saavad rohelipu kümme õppeasutust ning juba kolmandat-neljandat korda saavad lipu 38 õppeasutust. Lisaks on eelmise aasta kevadest rohelipu kasutusõigus juba 46 õppeasutusel. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks.

Rohelise kooli programmi koordinaatori Meeli Metsa sõnul on rõõmustav näha, et programm kogub aina enam hoogu ja tuntust. „Liitunud koolide ja lasteaedade arv ületas sel aastal 200 asutuse piiri. Rekordarv on ka keskkonnamärgiste saajaid, eriti neid, kes pälvivad lipu neljandat korda. Need lasteaiad ja koolid on juba seitse aastat järjepidevalt keskkonnahoidlikku mõtlemist oma noortesse juurutanud. See on omamoodi sümboolne, et jõuame tänavu tagasi Tallinna, selle aasta Euroopa rohelisse pealinna. Rohelise kooli programm sai 2016. aastal alguse just siit ja seepärast on ka meie kõige pikemaajalisemad liikmed just Tallinna õppeasutused.”

Tallinna abilinnapea Andrei Kante märkis, et tal on siiralt hea meel, et pealinnas on juba väga palju koole ja lasteaedu, kus on võetud keskkonnaharidus südameasjaks. „Oma osa on kindlasti ka selles, et Euroopa rohelise pealinna aastal on kõigis Tallinna haridusasutustes pööratud suuremat tähelepanu loodusele ja keskkonnahoiule. Rohelise pealinna aastal oleme kutsunud koole ja lasteaedu üles liituma Rohelise kooli programmiga, sest see annab lastele ja õpetajatel palju uusi võimalusi tegeleda aktiivselt looduse tundmaõppimise ning keskkonnahoiuga,“ lisas Kante.

„Noored on tulevased otsustajad ja innovaatorid. Juba täna kostub just noorte hääl kõige kõvemini, kui räägime rohelisest tulevikust. Arusaadav, kuivõrd see on eelkõige ju nende tulevik. On südantsoojendav näha, kui paljud Eesti õppeasutused on „Rohelise kooli“ visiooni omaks võtnud. Minu soov on, et igas Eesti koolis ja lasteaias kerkiks roheline lipp, märk sellest, et me hoolime meie planeedist ja püüame igapäevaste valikutega muuta maailma paremaks.“ võtab programmi olulisuse kokku patroon president Kersti Kaljulaid.

Rohelise kooli programm on tuntuim ülemaailmne keskkonnaharidusprogramm õppeasutustele, mille eesmärgiks on süsteemselt ja jätkusuutlikult integreerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumist kooli või lasteaia tegevustesse. Üle maailma on võrgustikus 74 riiki. Programmi juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education (FEE), Eestis on tegevuste koordinaatoriks Tartu loodusmaja.

Programmi koordineerimist ja tegevuste elluviimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja President Kaljulaidi Fond koostöös eraisik Janek Pohlaga. Tallinna linna õppeasutuste osalemist toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Haridusamet, Pärnu õppeasutuste osalemist toetab Pärnu Linnavalitsus.

5. juuni tunnustusürituse veebiülekanne on jälgitav Worksup platvormil.

Ajakava ja keskkonnamärgiste pälvijate nimekiri on leitav kodulehelt.

Lisainfo:

Liina Vakrööm
Rohelise kooli programmi kommunikatsioonispetsialist
liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee
53326476

Maikuu kui keskkonnakuu toob jooksval nädalal Tartusse kaks teemakohast näitust ning jätkusuutliku tarbimise seminari. Näitused avatakse Tartu loodusmajas ja Eesti Rahva Muuseumis.

Tartu loodusmaja avab 25. mai õhtul näituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel”, mis räägib meie rõivaste saamise loo. Uuritakse, kust on meie riided pärit, millistest materjalidest need on tehtud ja milline on selle kõige keskkonnamõju. Väljapanekul saab suurendusega vaadata erinevaid kiudusid, materjale ja kangatüüpe, proovida erinevaid käsitöövõtteid, mängida ja jälgida meie riiete teekonda ümber maailma. Väljapanekuga juhitakse tähelepanu meie igapäevastele tarbimisvalikutele ja teadlikkusele, millised on kiirmoe telgitagused.

Näitus on avatud sügiseni, kooliõpilastele pakutakse temaatilisi rühmakülastusi ja õppeprogramme.

ERM pöörab jätkusuutliku tarbimise päevaga 26. mail tähelepanu keskkonnateemadele ja kestlikule tarbimiskultuurile. Sellel päeval avatakse Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ja moedisaineri Reet Ausi tudengite taaskasutusprojektide näitus „Prügi uued sihid“, mis jääb ERMis avatuks 7. juulini. Näitus käsitleb keskkonnaprobleeme läbi praktiliste ja loominguliste tööde, mis loovad uut väärtust tarbetuks muutunud esemetele ja materjalidele.

Päev jätkub ERMis kell 15 populaarteaduslike ettekannetega, mis keskenduvad masstootmise ja -tarbimise probleemidele, pakkudes välja vaateid ja võimalusi jätkusuutlikumaks tarbimiseks. Seminaril on võimalik osaleda nii ERMis kohapeal kui jälgida üle veebi. Lisainfo: https://www.erm.ee/et/jatkusuutlik-tarbimine

Praktilise lisaprogrammina on kell 14–18 ERMi A-sissepääsu juures Paranduskeldri paranduspunktis võimalik parandada või hooldada oma jalgratast rattameistri abiga.

ERMi jätkusuutliku tarbimise päeva kohta annab lisainfot ERMi teadur Tenno Teidearu, telefon 736 3024.
Tartu loodusmaja kontaktiks on näituste koordinaator Annelie Ehlvest, telefon 5344 2160.

Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
27.02.2023

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti “Kasvades oma toiduga” eestvedamisel valmis abimaterjal, mille järgi saavad haridusasutused endale õppeaia rajada. Digitaalne juhend keskendub kooli ja lasteaia tingimustesse sobivatele taimekasvatuse lahendustele, aga neid teadmisi saab kasutada ka era- või kogukonnaaias toimetades. Ligi sajaleheküljelise materjali koostas Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast. Huvilised saavad juhendiga tutvuda aadressil https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/loovharidusprogramm/materjalid/.

Eestis on väga häid näiteid koolide ja lasteaedade juures asuvatest õppeaedadest. Samas on palju õppeasutusi, kus on soov ja valmisolek aeda rajada või täiustada, kuid puudu on teadmised ja oskused. Seni puudus abimaterjal, mille toel aianduses esimesi samme tegevatel õpetajatel oleks lihtsam alustada. “Aia rajamise ja taimekasvatuse põhimõtteid on väga palju. Selles abimaterjalis on nii teoreetiline taust kui ka praktilised näited, mis lasteasutustes toimivad ja seda kõike mahepõllumajanduse põhimõttel,” rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja “Kasvades oma toiduga” projektijuht Elen Peetsmann.

Toidu kasvatamine on ellujäämise kunst, mis aitab maailma mõista. “Julgustame toidu kasvatamise oskuste edasi andmist nii kodus kui koolis. Läbi nende oskuste ja teadmiste saavad lapsed ja täiskasvanud uurida meid toitvaid taimi, mõista mulla ja komposti olulisust, näha seoseid, aga ka õues liikuda ja palju muud,” lisas Rohelise kooli programmi eestvedaja Eeva-Kirsipuu Vadi.

Projekt „Kasvades oma toiduga“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Ettevõtmise eestvedajad on Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koos Rohelise kooli programmiga Eestis.

Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest. Tegevused toetavad Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaedade ja koolide juurde aedade rajamist ning soodustavad Tartu kogukonnaaedade võrgustiku loomist. “Kasvades oma toiduga” haridusasutuste võrgustikku kuulub ligi 40 Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaeda või kooli.

Lisainfo:

Elen Peetsmann
“Kasvades oma toiduga” projektijuht
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
tel. 5304 4003