Tartu loodusmaja kutsub kaasa lööma kodanikuteaduse algatuses “Sammal või samblik” 3.06 – 25.08.2024!
Üle-eestiline algatus juhib tähelepanu sammaldele ja samblikele, kelle ilu ja mitmekesisus meie igapäevases ümbruses jääb nende väikeste mõõtmete tõttu sageli märkamatuks. Nüüd on hea võimalus neid rohkem tundma õppida, eristada samblaid ja samblikke ning vaatluste abil anda panus liikide levikuandmete kaardistamisse! Eelnev sammalde ja samblike liikide tundmise oskus ei ole vajalik, peaasi, et vaatluse juures oleks pilt ja pildi tegemise asukoht ning et liigi tunnused oleksid hästi nähtavad (väga udused fotovaatlused arvesse ei lähe). Hiljem, kui teadlased on vaatlusplatvormi sisestatud info üle vaadanud, saab teada, kellega me igapäevaselt kõrvuti elame.
Kuidas osaleda?
- Märka looduses sammalt ja/või samblikku
- Pildista ta üles
- Sisesta foto, asukoht ja vaatlusandmed PlutoF platvormile. Projekti nimi on Sammal või samblik.
- Teadlane määrab su leiu
- Saa targemaks ja panusta kodanikuteadusesse!
Kutsume osalema kõiki loodusesõpru üle Eesti, vaja läheb vaid nutitelefoni ja loodust märkavat silma. Sammalde ja samblike üles pildistamiseks ning vaatluste andmebaasi sisestamiseks pole vaja isegi koduaiast kaugemale minna. Samas on vaatluskampaania tore võimalus ühendada perekondlik jalutuskäik või matk millegi kasulikuga ning teha teele jäävatest liikidest fotovaatlusi. Samblad ja samblikud on vähenõudlikud organismid, keda võib näha kasvamas nii puudel, kividel, maapinnal, maha langenud okstel, kõnniteepragudes, katustel kui ka muudel inimtekkelistel objektidel.
Sammalde ja samblike liikide levikust Eestis ei ole üleliia head ülevaadet, sest nende organismirühmadega tegelevaid teadlasi on Eestis väga vähe. Siinkohal saab igaüks anda harrastusteadlasena oma panuse teadustöösse ning omandada oskusi ka edaspidi, ükskõik millise organismirühma kohta vaatlusi teadusandmebaasi sisestada. Teadlased vaatavad PlutoF platvormil sisestatud vaatlused nagunii üle ning lisavad või kontrollivad üle liigimäärangud. Osalejad saavad liigileidude kohta tagasisidet ning nii saavad vaatluste sisestajad oma kodu- või puhkepiirkonna elurikkuse kohta kindlasti midagi uut teada.
Algatuses osalemiseks tuleb minna kas lihtsalt aeda või kaugemale loodusesse, leida sammal või samblik, siseneda PlutoF platvormi, registreeruda kasutajaks, teha foto ja panna selleks loodud projekti alla kirja küsitud vaatlusandmed. Võta hetk, et mõelda, kas liik, kellest pilti tegid, on sammal või samblik. Mille alusel otsustasid?
- Põhjalik vaatluste sisestamise juhend ja lühike videoõpetus. (NB! Liigist tee pilti ikka õues, tema looduslikus kasvukohas.)
- Lae alla plakat oma õppeasutusse.
Eristamine
Samblaid ja samblikke aetakse sageli segamini ning tõepoolest, nad on oma nime, kasvukohavaliku ja suuruse mõttes sarnased. Siiski on samblad taimed ja samblikud erilised seened, kes elavad koos mikrovetikate ja/või tsüanobakteritega. Lihtsustatult ja ülevaatlikult võib öelda, et samblad on enamasti varte ja lehtedega, rohelist, kollakat või pruunikat tooni ning pehme ehituslaadiga taimed. Samblikud aga lehtedeks ja varteks eristumata, halli, kollast, valget, musta või pruunikat tooni, kuivalt kõva tekstuuriga seeneriigi esindajad. Kogemus samblaid ja samblikke eristada tuleb ajaga, kui neid erilisi organisme rohkem märgata ning tähelepaneliku pilguga uurida.
Samblad |
Samblikud |
| Kuuluvad taimeriiki | Kuuluvad seeneriiki. Koosnevad seeneniitidest ja nende vahel olevatest rohevetikatest ja/või tsüanobakteritest. |
| Enamus liike on lehtedeks ja varteks eristunud ehitusega. | Lehti ega varsi pole. Sellist ehitustüüpi nimetatakse talluseks. |
| Pehmed, enamasti rohelist, kollakat, pruunikat või punakat tooni. | Kuivalt kõvad, enamasti halli, valget, kollast, pruunikat või musta tooni. |
Vaatamata sellele, et elame sammalde ja samblikega külg külje kõrval, pöörame neile tavaliselt väärimatult vähe tähelepanu. Nad osalevad mullatekkes, seovad õhust süsinikku ja saavad tolmust toitaineid, pakuvad loomadele varju- ja pesapaika, hädapärast kõhutäit ja palju muud. Ka inimesele on sammaldest ja samblikest kasu: lisaks eelpoolnimetatule kasutatakse neid õhukvaliteedi indikaatoritena, ravimi- ja kosmeetikatööstuses ning täite- ja soojustusmaterjalina.
Miks õpetame samblaid ja samblikke väärtustama?
Sammalde ja samblike rohkus meie ümber on rikkus ja võib viidata sellele, et keskkond, kus elame, on puhta õhuga. Nad pakuvad elupaika ja toitu väga mitmesugustele teistele organismidele ning kui inimene liigselt ei sekku, valitseb looduses liikide vahel tasakaal: igal organismil on ökosüsteemis oma oluline roll ja ressursse jagub kõigile. Vahel arvatakse ekslikult, et samblad ja samblikud on puude haigused, ent samblikud ja samblad ei tee puudel kasvades neile kahju: nad ainult kinnituvad koorele ega kahjusta puud mingil moel. Maapinnal kasvavad samblad ja samblikud on aiapidajale kasulikud aga seepärast, et hoiavad hästi niiskust, nii et ka kõige suurema põua ajal säilitab muruplats roheluse ja lillepeenra muld ei kuiva läbi.
Kõigi osalejate vahel loositakse sügisel välja auhindu!
Korraldajad
Fotovaatluskampaania toimub projekti “Väikese elurikkuse nädalalõpp” raames. Väikese elurikkuse nädalalõpp sammalde, samblike ja putukate mitmekesisust tutvustavate loodusretkede, põnevate töötubade ja muude üritustega toimub 17.-18.08 Tartu loodusmajas. Algatust veab Tartu loodusmaja koos Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi lihhenoloogi Ave Suija ja TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia brüoloogi Tiiu Kupperiga. Täname projekti rahastajat Eesti Teadusagentuuri.
Lisainfo:
Anna-Grete Joamets
Projektijuht
(+372) 5814 1869
anna-grete.joamets@tartuloodusmaja.ee
