Seminari “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused” (5.10.2018) kokkuvõte

Eesti festivalikorraldajad arutlesid keskkonnasõbralike ürituste korraldamise üle

Reedel, 5. oktoobril toimus Tartu loodusmajas seminar “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused”, mis tõi kokku paljude erinevate festivalide korraldajad Eestist. Üritust modereeris Kristo Elias. Seminari eesmärgiks oli jagada kogemusi, ideid ning üheskoos arutleda, kuidas muuta ürituste korraldamist Eestis keskkonnasõbralikumaks.

Soov ja tahe korraldada oma üritust jätkusuutlikumalt on paljude ürituskorraldajate poolt olemas – lahendused jäävad aga kahe peamise tõiga taha:

• Ürituste korraldajatel pole piisavalt keskkonnaalaseid teadmisi ja kogemusi
• Turul pole piisavalt või puuduvad täiesti edasiviivad teenusepakkujad/tooted

Seminari I osa

Tartu Loodusmaja tutvustas keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendit, mis muutub avalikkusele kättesaadavaks oktoobrikuu jooksul. Juhend on abivahendiks erinevat laadi avalike ürituste korraldajatele – konkreetsemalt on keskendutud neljale kategooriale: muusikafestivalid, spordiüritused, konverentsid ja messid. Materjal sisaldab eeskujulikke praktikaid, mis mõnel üritusel juba toimimas, inspireerivat pildigaleriid ning detailsemaid näpunäiteid ka valdkonniti jäätmete, transpordi, energiakasutuse ja muus osas.

Seminaril jagasid oma kogemusi ja tehtut pooletunniste ettekannetena Viljandi Pärimusmuusika Festival, Tallinna ja Tartu Tänavatoidufestival, Surfilaager ning I Land Sound.

Viljandi Pärimusmuusika Festival (Kadi Mitt)

Tallinna ja Tartu Tänavatoidufestival (Raimo Matvere) 

Surfilaager (Helen Unt) 

I Land Sound (Paap Uspenski)

Seda festivali võib kõige paremini iseloomustada märksõnaga ‘kastist-välja-ideed’. Festival toimub Orissaare poolsaarel ning külastajaid oli sel aastal ca 4000. Kuna üritus toimub niivõrd kohaliku kogukonna ligiduses ning looduskaunis paigas, siis juba esimesel korraldusaastal võeti eesmärgiks olla korralduslikult võimalikult rohelised.

Omanäolised praktikad:

• Keelati festivalil karastusjoogid ning korraldajad tegid kokteilipikendajad ise – pressisid siirupit rabarberitest, arooniatest jne. See oli julge otsus ning paras vaev, kuid tasus end ära – külastajad ei joonud nii palju alkoholi ning mahemahl hoidis meeled värske ja selgemana.
• Plastkõrte asemel pakuti osalejatele kas pillirookõrsi või suurema auguga spagette.
• Kuna suitsukonide mahaviskamine on olnud suureks probleemiks, siis selle lahendamiseks jagati külastajatele konitopse, mis originaalis 1l kaljapudeli toorikud.
• Festivalil kunsti-ja tarbeobjektidena kasutatakse jäätmejaamadest ja ehitusobjektidelt kokku kogutud materjale, et neid taaskasutada.
• Suuremate kokteilide tegemiseks kasutati šašlõkiämbreid.
• Koostööd tehti ka Vegware’ga ning toitlustajatel paluti kasutada komposteeruvaid nõusid.

Uue festivali eel plaanivad teha üleskutse tulla festivalile paljajalu – seda näitamaks, et festivaliala maapind on niivõrd puhas ja ohutu, et lubab jalanõudeta festivali nautida.

Peamiseks probleemiks on siiski veel jäätmekäitlus – proovitakse küll sorteerimisega tegeleda, kuid saaks paremini. Meeskonda oleks tarvis inimest, kellel oleksid teadmised ringmajanduses ja oskaks sel teemal olukorda parendada.

—————–

Ettekannete osale järgnes kuulajate küsimusvoor ja paneelarutelu.

Seminari II osa

… oli pühendatud erinevate teenusepakkujate ja toodete tutvustamisele.

Lühiesitlustega astusid üles:

Pillirookõrs 
Pakub loodussõbralik alternatiiv plastkõrrele, valmistatud Saaremaa pilliroost.

Vegware 
Pakub komposteeruvaid toidunõusid.

Topsiring: www.topsiring.ee
Pakub panditopsiteenust.

Nutriloop 
Kogub toitlustajatelt toidujäätmeid ja muudab need komposteerimise näol ressurssiks.

TVO
Taaskasutusorganisatsioon, kes pakub ürituskorraldajatele abi ja lahendusi jäätmete käitlemisel.

Eesti Pandipakend
Teostab pandiga joogipakendite kogumist ja taaskasutamist.

Eesti Roheline Liikumine/Tartu Loodusmaja
Nõustavad ning pakuvad keskkonnateadlikust tõstvaid töötuba/tegevusi.
www.roheline.ee
www.tartuloodusmaja.ee

———————–

Seminari kokkuvõtteks:

• Keskkonnaaspekt ei peaks kindlasti olema midagi sellist, milles ürituskorraldajad omavahel võistlevad – pigem peaks tegema koostööd. Eriti oluline on see mõeldes osalejatele – et igal üritusel ei kohtaks nad nt erinevat jäätmete sorteerimise süsteemi, vaid sellised suuremad süsteemid oleksid ürituste ülesed ja ühtsed.
• Keskkonnasõbralike avalike ürituste korraldamine võetakse kindlasti eraldi fookusesse ja keskkonnaorganisatsioonidest koosneva tuumikgrupi eestvedamisel hakatakse juba aastasse 2019 vaadates tegutsema vajalike muudatuste ja süsteemide arendamise nimel.
• Facebooki grupp, kus vastavad arutelud toimuma hakkavad – Rohelised üritused. Oled huviline, liitu grupiga!