Tartu loodusmaja traditsiooniline sügisene seenenäitus toimub jälle 17. – 21. septembril!
Loodusmaja saalis on 5 päeval imetlemiseks ja tutvumiseks väljas suur valik meie Lõuna-Eesti metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Seenenäitus täieneb iga päev uute põnevate liikidega! Väikeses seenelaboris saab teha tutvust seeneniidistiku, eoslehekeste ja -torudega ning seentes elavate loomakestega, lisaks saab tutvuda seente eluoluga stendinäitusel. Ka loodusmaja pargis kasvavad seened on näituse ajaks tähistatud.
Koolidele ja lasteaedadele pakume eelregistreerimisega seeneteemalisi õppeprogramme, mis läbivad juhendajaga näituse sees või väljas, täidavad töölehti ja külastavad seenelaborit. Info allpool.
Näitus on külastajatele avatud 17.-21.09 ehkT-L kell 09:00-18.00.
Seenekonsultant Külli Kalamees-Pani (Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed) on näitusel kohal, vastab külastajate küsimustele ja aitab seeni määrata T-R kell 15-18.
Pilet: täispilet 5€/sooduspilet 3€/koolieelikud ja Tartu loodusmaja huvikooli õpilased tasuta.
NB! Iga päev kuni kella 16ni on näituse külastuskoormus suurem, sest näitust külastavad kooligruppide programmid. Külastuskoormus on väiksem kella 16.00-18.00 vahel.
TÖÖTOAD
Seentega värvimise töötuba18.09 kell 18.00-20.00.
Töötoas tutvume seentega värvimise mitmekülgsete võimaluste ja tehnikatega, räägime selleks sobivatest seeneliikidest ja nende eripäradest ning teeme näidisvärvimise siidile mustreid trükkides. Tutvume seentega lõngade värvimise kirju maailmaga. Pärast töötuba jääb õpitut meenutama trükitud siidisall ning kaasaantav materjali kokkuvõte. Juhendaja Airi Gailit on tekstiilide seentega värvimise tehnikate spetsialist ja paljude loovkäsitöö teemaliste koolituste juhendaja.
Mikroseened meie aiataimedel 19.09 kell 18.00-19.30. Mõeldud nii aia- kui seenehuvilistele, uurime mikroseeni mikroskoobi ja luubi all ning räägime nende rollist aias. Osalemine seenenäituse piletiga, etteregistreerimine pole vajalik.
TEGEVUSED PEREDELE
Laupäeval, 21.septembril on näitusele eriti oodatud kõik pered. Avatud on seeneteemaline avastusrada ning seenelabor, kus saab mikroskoopide abil seente põnevat mikromaailma uurida. Filmitoas saab aga klassikat nautida – lapsi ja lapsemeelseid täiskasvanuid ootab Operaator Kõps.
Registreerumine juhendatud programmidele
Kooliklassid
Registreeritud koolirühmadele pakume juhendatud näitusekülastust, mille jooksul saate:
teada, kes need seened on, mis elu nad elavad oma mitmekesisuses ning kes seeni söövad, seente tähtsusest looduses ja suhetest inimesega mitut moodi
täita vanuseastmele sobivaid töölehti
uurida seente viljakehasid, eoseid, niidistikku, seeneusse jm. väikeses seenelaboris
Programm sobib kõigile vanuseastmetele 1.-12.klassini ja on vastavalt grupile kohaldatav.
HIND: õpilased 3€, saatvad õpetajad tasuta.
(Tasuda saab kohapeal sularahas, kaardiga või arve alusel. Palume õpetajatel osavõtutasu enne külastust kokku koguda!)
Kestvus: 1h
GRUPI SUURUS: minimaalselt 10 õpilast, maksimaalselt 30 õpilast
(NB! Väikeklasside puhul palume eri klassid üheks grupiks liita, et saaks minimaalse õpilaste arvu täis. Väga suure klassi puhul palume jagada klass pooleks ja registreerida kahe eraldi grupina järjestikustel kellaaegadel, et ei ületaks maks. grupi suurust. Eraldi kokkulepeteks palume ühendust võtta näituse koordinaatoriga.)
Tule tutvu enne õppeaasta algust Tartu loodusmaja huvikooliga ja vaata, kas mõni ring võiks just sinu lapsele sobida!
Tuurid toimuvad:
22. augustil kell 16:30
2. septembril kell 17:00
9. septembril kell 17:00
Minituuri viib läbi huvikooli direktor Jelena Kalames. Tuuri ajal külastatakse erinevaid klassiruume (nagu näiteks töökoda ja labor), talveaeda ning loomatuba. See on ideaalne võimalus saada vastuseid huviringide tegevuste, õpetajate ning registreerimise kohta tekkivatele küsimustele otse allikast.
Oodatud on nii lapsevanemad kui lapsed ise.
Tartu loodusmaja huvikoolil on…
…70 aastat ajalugu ja õpetamiskogemust
…55 erinevat gruppi, sealhulgas näiteks laupäevane grupp
…16 huviringi alates beebidest kuni gümnasistideni
…3 suunda: loodus- ja täppisteadus, tehnoloogia, kujutav kunst ja käsitöö
…2 ringide toimumiskohta – Tartu loodusmaja ja TÜ loodusmuuseum
Ja kui tuurile ei jõua, siis alati saab tulla tasuta esimesse proovitundi katsetama, kas ring sobib või mitte.
2024/2025 õppeaasta huviringidesse registreerimine on avatud!
Enne õpilase huviringi kirja panekut, tutvu palun Tartu loodusmaja huviringide (õppekavadega), kodukorra ja põhikirjaga. Pane tähele, et õppenõukogu tegi eelmise õppeaasta lõpus muudatusi õppemaksu suuruse, vabastamise ja tasumise korra kohta.
Huviringide toimumise aegu näeb tunniplaanist. Täpsematele huviringiga seotud küsimustele teab kõige ajakohasemat vastust huviringi õpetaja, kellele saad kirjutada või helistada. Huviringise juhendajate kontaktid leiad siit.
Registreerimisel ära unusta vajutada “KINNITA LEPING” nuppu, muidu jääb registreerimine poolikuks.
Lisa sujuvamaks infovahetuseks õpilase telefoninumber ja e-mail.
Huvikooli poolt kinnitame taotlused esmajärjekorras eelmisel õppeaastal osalenud õpilaste eelregistreerimise alusel kuni 25.augustini ning seejärel uued liitujad. Eelregistreerimise kohane info saadeti Tartu loodusmaja Stuudiumisse juuni alguses.
Tehnilised probleemid ja üldkorralduslikud küsimused:
Tartu loodusmaja otsib enda toredasse rohelisse majja uut kohusetundlikku puhtusemajakat, kes hoiaks meie maja särava ja plekituna. Töö on osakoormusega ja sobib ka õppimise kõrvale, samuti pensionäridele. Kasuks tuleb eelnev kogemus samal ametikohal või täiendkursuste läbimine.
Asukoht: Tartu, Lille 10.
Töö kirjeldus: loodusmaja ruumide koristamine vastavalt koristusplaanile
Töökoormus: 0,8
Tööaeg: E-R 16:00-22:00. Võimalus lisatöö jaoks vastavalt maja ürituste kalendrile, ületunnitöö tasustatud.
Töötasu: 750€ (bruto).
Omalt poolt pakume puhkust 35 kalendripäeva aastas, võimalust osaleda kollektiivi üritustel ja koolitustel, kasutada töötajate heaolufondi, keskkonnahoidlikel põhimõtetel toimivat töökeskkonda ja toredat töökollektiivi.
Kandideerimiseks helistage või saatke oma CV meiliaadressile elvi.ilves@tartuloodusmaja.ee Kandideerimise tähtaeg ja tööle asumine – esimesel võimalusel.
Kontaktisik:
Elvi Ilves
Tartu loodusmaja perenaine
elvi.ilves@tartuloodusmaja.ee
5812 2258
Kallis külastaja!
Tartu loodusmaja on 26.-27.08 suletud, loodusmajakad on kollektiivselt koolitumas. Oleme jälle avatud kolmapäeval!
Tartu loodusmajas 17.-18. augustil toimuval väikese elurikkuse nädalalõpul saavad enneolematu tähelepanu osaliseks vähemärgatavad, ent looduses mitmesuguseid olulisi rolle täitvad organismid: samblad, samblikud ja putukad. Päevakavas on sammalde ja samblike retk spetsialistidega, putukaretk, temaatilised töötoad, putukate ööpüük ja kaks pereüritust. Loodusmajas saab vaadata sammalde ja samblike näitust ning läbida temaatilist avastusrada.
Loodusmaja õpetajate juhendatud perepäev kõigile huvilistele, eelkooliealistele ja nende peredele. Teemaks on putukad, samblad ja samblikud. Laborinurgas uurime neid nii mikroskoobi kui luubi all, meisterdamisnurgas meisterdame liblikat, putukate mängutoas lõbutseme ja samblike-sammalde avastusrajal lahendame ülesandeid. Avatud on ka loomatuba, kus saab samuti erinevate elus putukatega tutvuda.
13.00-17.00
13.00-17.00 Sammalde ja samblike retk Illil. Pilet 5-8€.
Sõidame bussiga koos metsaretkele Illil, Elva lähedal, kus mõnusa kulgemise jooksul tutvustavad põnevaid teelejäävaid samblaid ja samblikke oma ala eksperdid. Retke pikkus on edasi-tagasi u 4 km, raja keskpaigas asub RMK Umbjärve lõkkekoht, kus saab soovi korral teha piknikku ja ujuda. Juhendajad: Inga Jüriado (TÜ, EMÜ) ja Mare Leis (EMÜ).
17.30-19.00
Tutvumisõhtu sammalde ja samblikega. Majapiletiga 3€/5€.
Töötoas saab uurida, kui kunstilised ja värvikirevad on samblad ja samblikud veel mikroskoobi ja luubi all vaadates! Saame teada, mismoodi töötavad sambla- ja samblikuteadlased ning mida eriti tähele panna, kui on soov liike rohkem tundma õppida. Juhendajad: Inga Jüriado (TÜ, EMÜ) ja Mare Leis (EMÜ).
19.15-19.45
Sammalde ja samblike näituse kuraatorituur. Majapiletiga 3€/5€.
Näituse koostaja Anna-Grete Joamets räägib lähemalt, milliseid samblaid ja samblikke võime märgata koduaias ja milliseid liike võiksime ära tunda metsas kõndides. Esindatud liigid on üsna tavalised ja kergesti äratuntavad liigid, mida oleks võimeline tundma õppima mõningase harjutamise järel pea igaüks. Sammal ja samblik on täiesti erinevad organismid, kuigi nime poolest sarnased. Mis on nende roll looduses ja inimese jaoks? Kui aias kasvavad samblad ja samblikud vahel häirivad mõne inimese silma, siis miks võiks mõelda samblasest aiast, kui hoopis millestki väga positiivsest? Samblaaia loomine on samuti omaette kunst.
20.00-20.45
Isad ja pojad näituse juhendatud külastus. Majapiletiga 3€/5€.
Näituse keskmes on isad looma- ja taimeriigis, nende seotus oma järeltulijatega, sugupõlvede kestmine ja liikide tulevik. Tutvu säravate näidetega Eesti liikidest, kes tõestavad, et isahoolt esineb paljudes loomarühmades, aga ka värvikate näidetega isastest, kellel isahool puudub. Juhendab bioloog Anna-Grete Joamets Tartu loodusmajast.
21.00-00.00
Putukate ööpüük. Tasuta.
Kui tuled on kustus ja ümberringi valitseb pimedus, siis piisab vaid ühest hästivalgustatud valge linaga parginurgast, et kokku kutsuda väga mitmesuguseid öiseid putukaid: kes on tulnud Emajõe poolt, kes sirutab tiibu pärast vana tamme võras peitumist, kes putkab kilejate tiibade sahinal nahkhiirte eest. Putukate ööelu tutvustab armastatud putukauurija Mati Martin (TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed). Putukapidu algab päikeseloojangul ja lõpetame umbes keskööl.
18. august
10.00-12.00
Putukahommik eksootiliste putukate seltsis.Osalustasu 15€.
Loodushuvilised lapsed vanuses 5-15 aastat on oodatud kohtumisele suurte putukatega! Võtame kampa erinevad kaugete maade eksootilist päritolu elusad putukad. Uurime nende välimust, eluviise ja käitumist, kuid mis kõige peamine: kõikidel soovijatel on võimalus kogeda putukatega lähedast kontakti! Olenemata vaadeldavate olendite eksootilisest suurusest, saame nende omadusi ja eluviise üle kanda ka kodumaistele putukatele. Õpitud teadmised paneme kohe praktikasse läbi erinevate mängude. Juhendaja Leif-August Kirs (Loodusluup)
12.00-13.30
Linnapargi putukate vaatlusretk.Tasuta.
Uurime, milliseid putukaid kohtame loodusmaja pargis päevasel ajal. Tutvume putukatele sobivate elupaigatingimustega, vaatame nende tegevusjälgi ja arutame, kuidas saab igaüks oma aeda rohkem ilusaid ja põnevaid putukaid meelitada. Juhendaja Mati Martin (TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed).
Osale nädalalõpu jooksul ka fotovaatluskampaanias ,,Sammal või samblik”! Tee leitud liigist pilti, sisesta vaatluste andmebaasi nagu päris teadlane ning saa teadlastelt tagasisideks teada, kes oli see liik, keda kohtasid. Osalejate vahel loositakse auhindu! Fotode põhjal määravad liike Tiiu Kupper (TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed) ja Ave Suija (TÜ).
Väikese elurikkuse nädalavahetus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist. Täname toetuse eest Eesti Teadusagentuuri.
****
ENG
The Little Biodiversity Weekend in Tartu Nature House from 17th to 18th of August introduces little-noticed and small but crucial organisms: mosses, lichens and insects. The event includes a moss and lichen observation trip with specialists, an insect trip, themed workshops, insect catching evening and a family day. In the Tartu Nature House you can enjoy an exhibition of mosses and lichens and a themed discovery trail. Registration is required for some workshops and nature walks. Event takes place in Estonian.
Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.
Tartu loodusmaja kutsub huvilisi kaasa lööma kodanikuteaduse algatuses “Sammal või samblik” 3.06–25.08.2024!
Üle-eestiline algatus võimaldab õppida samblaid ja samblikke eristama, liike tundma ning anda vaatluste abil panus liikide levikuandmete kaardistamisse. Eelnev sammalde ja samblike liikide tundmise oskus ei ole vajalik, peaasi, et vaatluse juures oleks foto ja foto tegemise asukoht ning et liigi tunnused oleksid hästi nähtavad. Hiljem, kui teadlased on vaatlusplatvormi sisestatud info üle vaadanud, saab teada, kellega me igapäevaselt kõrvuti elame.
Kuidas osaleda?
Märka looduses sammalt ja/või samblikku
Pildista ta üles
Sisesta foto, asukoht ja vaatlusandmed PlutoF platvormile. Projekti nimi on Sammal või samblik
Teadlane määrab su leiu
Saa targemaks ja panusta kodanikuteadusesse!
Sammalde ja samblike mitmekesisus ja ilu meie igapäevaümbruses jääb nende organismide väikeste mõõtmete tõttu sageli märkamatuks. Kutsume vaatluskampaanias osalema kõiki loodusesõpru üle Eesti, vaja läheb vaid nutitelefoni ja loodust märkavat silma. Sammalde ja samblike üles pildistamiseks ning vaatluste andmebaasi sisestamiseks pole vaja isegi koduaiast kaugemale minna. Samblad ja samblikud on vähenõudlikud organismid, keda võib näha kasvamas nii puudel, kividel, maapinnal, kõnniteepragudes, katustel, mahalangenud okstel kui ka muudel inimtekkelistel objektidel.
Sammalde ja samblike liikide levikust Eestis ei ole üleliia head ülevaadet, sest nende organismirühmadega tegelevaid teadlasi on Eestis vähe. Siinkohal saab igaüks anda harrastusteadlasena oma panuse teadustöösse ning omandada oskusi ka edaspidi, ükskõik millise organismirühma kohta vaatlusi teadusandmebaasi sisestada. Teadlased vaatavad PlutoF platvormil sisestatud vaatlused üle ning lisavad või kontrollivad üle liigimäärangud. Osalejad saavad liigileidude kohta tagasisidet ning nii saavad vaatluste sisestajad oma kodu- või puhkepiirkonna elurikkuse kohta kindlasti midagi uut teada.
Algatuses osalemiseks tuleb leida sammal või samblik, siseneda PlutoF platvormi, registreeruda kasutajaks, teha pilt ja panna selleks loodud projekti alla kirja küsitud vaatlusandmed. Võta hetk, et mõelda, kas liik, kellest pilti tegid, on sammal või samblik. Mille alusel otsustasid?
Samblaid ja samblikke aetakse sageli segamini ning tõepoolest, nad on oma nime, kasvukohavaliku ja suuruse mõttes sarnased. Siiski on samblad taimed ja samblikud erilised seened, kes elavad koos mikrovetikate ja/või tsüanobakteritega. Lihtsustatult ja ülevaatlikult võib öelda, et samblad on enamasti varte ja lehtedega, rohelist, kollakat või pruunikat tooni ning pehme ehituslaadiga taimed. Samblikud aga lehtedeks ja varteks eristumata, halli, kollast, valget, musta või pruunikat tooni, kuivalt kõva tekstuuriga seeneriigi esindajad. Kogemus samblaid ja samblikke eristada tuleb ajaga, kui neid erilisi organisme rohkem märgata ning tähelepaneliku pilguga uurida.
Samblad
Samblikud
Kuuluvad taimeriiki
Kuuluvad seeneriiki. Koosnevad seeneniitidest ja nende vahel olevatest rohevetikatest ja/või tsüanobakteritest.
Enamus liike on lehtedeks ja varteks eristunud ehitusega.
Lehti ega varsi pole. Sellist ehitustüüpi nimetatakse talluseks.
Pehmed, enamasti rohelist, kollakat, pruunikat või punakat tooni.
Kuivalt kõvad, enamasti halli, valget, kollast, pruunikat või musta tooni.
Vaatamata sellele, et elame sammalde ja samblikega külg külje kõrval, pöörame neile tavaliselt väärimatult vähe tähelepanu. Nad osalevad mullatekkes, seovad õhust süsinikku ja saavad tolmust toitaineid, pakuvad loomadele varju- ja pesapaika, hädapärast kõhutäit ja palju muud. Ka inimesele on sammaldest ja samblikest kasu: lisaks eelpoolnimetatule kasutatakse neid õhukvaliteedi indikaatoritena, ravimi- ja kosmeetikatööstuses ning täite- ja soojustusmaterjalina.
Miks õpetame samblaid ja samblikke väärtustama?
Sammalde ja samblike rohkus meie ümber on rikkus ja võib viidata sellele, et keskkond, kus elame, on puhta õhuga. Nad pakuvad elupaika ja toitu väga mitmesugustele teistele organismidele ning kui inimene liigselt ei sekku, valitseb looduses liikide vahel tasakaal: igal organismil on ökosüsteemis oma oluline roll ja ressursse jagub kõigile. Vahel arvatakse ekslikult, et samblad ja samblikud on puude haigused, ent samblikud ja samblad ei tee puudel kasvades neile kahju: nad ainult kinnituvad koorele ega kahjusta puud mingil moel. Maapinnal kasvavad samblad ja samblikud on aiapidajale kasulikud aga seepärast, et hoiavad hästi niiskust, nii et ka kõige suurema põua ajal säilitab muruplats roheluse ja lillepeenra muld ei kuiva läbi.
Kõigi osalejate vahel loositakse välja auhindu!
Korraldajad
Fotovaatluskampaania toimub projekti “Väikese elurikkuse nädalalõpp” raames. Väikese elurikkuse nädalalõpp sammalde, samblike ja putukate mitmekesisust tutvustavate loodusretkede, põnevate töötubade ja muude üritustega toimub 17.-18.08 Tartu loodusmajas. Algatust veab Tartu loodusmaja koos TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi lihhenoloogi Ave Suija ja TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia brüoloogi Tiiu Kupperiga. Täname projekti rahastajat Eesti Teadusagentuuri!
Tartu loodusmajas saab sel suvel tutvuda isade hoole ja hooletusega looduses ning uurida keerukamaid pärilikkuse küsimusi.
Mai lõpus loodusmajas avatav Eesti Loodusmuuseumi näitus “Isad ja pojad” jaguneb mitmeks suuremaks teemaks ning pakub avastamist igas vanuses külastajatele. Lisaks isade rollidele oma järglaste kasvatamisel teeb näitus lihtsaks ja arusaadavaks keerukad teemad nagu mõlemasoolisus, soo muutumine ning neitsisigimine. Luubi alla võetakse ka rakutasand – mulaažide ja mängude abil avatakse muidu silmale nähtamatu maailm, et paremini mõista viljastumist ja pärilikkust.
Näituse “Isad ja pojad” keskmes on isad looma- ja taimeriigis, nende seotus oma järeltulijatega, sugupõlvede kestmine ja liikide tulevik. “Isahoolele looduses on väga vähe tähelepanu pööratud ning isade olulisust üldiselt pigem alahinnatud, ometigi on see liigi jätkamise seisukohalt eluoluline,” räägib näituse kuraator Lennart Lennuk.
Näitusel leiab säravaid näited Eesti liikidest, kes tõestavad, et isahoolt esineb paljudes loomarühmades, aga ka värvikaid näiteid isastest, kellel isahool puudub. Näitusesaalis saab teada ka seda, millised isad on hundid, karud ja ogalikud ning kas ja millist rolli mängivad nad oma järglaste kasvatamisel.
Väjapanekul leiab nii lugemist-vaatamist kui ka mitmeid eksponaate, kus külastajad saavad oma oskused ja teadmised proovile panna. Saab leida erinevatele linnuliikidele õigeid pesasid ja juhtida tolmutera selle teekonnal õige sihtpunktini, proovida ise pesa ehitada ning panna ennast käo „kasuisa“ rolli, proovida kätt linnu, imetaja, putuka ja taime soo määramise mängus ning järjestada meioosi eri etappe.
Näitus on eesti, inglise ja vene keeles.
TUURID NÄITUSEL
Lisaks saab tulla juhendatud näituse külastustele koos bioloog Anna-Grete Joametsaga:
E, 8.07 kl 18.00
N, 11.07 kl 18.00
E, 29.07 kl 18.00
N, 1.08 kl 18.00
Ekskursioonile tulijate rõõmuks on maja ka kauem avatud – kella 20.00ni ning lisaks näituse külastamisele jõuab ringi vaadata ka talveaias ja külastada juhendaja saatel loomatuba.
Ette registreeruma ei pea, sissepääs majapiletiga 5 eur/3eur. Alla 5-aastastele ja loodusmaja õpilastele tasuta.
Maikuus lõppes 2023/2024. õppeaasta koolitusseeria, mille raames said pea 30 õpetajat ja keskkonnahariduse spetsialisti harjutada PlutoF Go rakendusega loodusvaatluste tegemist looduslikes kohtades eri organismirühmade näitel. Õppepäevi korraldas Tartu loodusmaja UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevuste raames ning koolitajateks olid Veljo Runnel ja Lauri Mällo.
Kui 2022/2023. aasta kursus keskendus põhjalikule tutvumisele harrastusteaduse põhimõtete ning PlutoF andmebaasi ja rakenduse funktsioonidega, siis tänavu läksid osalejad “põllule” eri aastaaegadel, et kätt korralikult vaatluste tegemisel harjutada.
Toimus kolm päevapikkust koolitust Lõuna-Eesti looduses: novembris Vapramäel, veebruaris Tõraveres ning mais Palupõhjas. Koolitused pakkusid väljakutset nii algajatele digilahenduste kasutajatele kui edasijõudnud loodusvaatlejatele. Õppepäeva jooksul harjutati üksikute vaatluste salvestamist, liikide määramist piltide ja heli abil, ning katsetati ka grupis teatud alal valitud organismirühma kaardistamist ning andmebaasist päringute tegemist.
Koolituse osalejad hindasid kõrgelt võimalust pingevabalt ja rahulikus tempos loodusvaatluste tegemist harjutada, saada häid nippe ja õppevahendite soovitusi koolitajate ning kolleegide poolt. “Oli väga vahva näha, kuidas õppepäevadel tekkis kogukonnatunne ning mitmed osalejad on toonud kogetu märksõnadeks sõbralikust, kollegiaalsust, ning rikastavat seltskonda. Kindlasti keskendume võrgustumisele ja kogemuste jagamisele ka edaspidi,” – kommenteeris koolituste korraldaja UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.
Koolituse raames sisestati kokku 311 vaatlust eri Eesti nurkades ning mitmed õpetajad said tänu koolitusele julgustust ja oskusi, et oma kooli õpilastega osaleda üle-eestilisel Loodusvaatluste minimaratonil 2024, mille korraldas Tartu Ülikooli Loodusmuuseum.
Koolitustel osalejad tõid esile ka põnevust ja inspiratsiooni, mida õppepäevad on neile pakkunud. Näiteks üks osalejatest avastas enda jaoks, et vaatluste tegemine on lihtne ja väga põnev ning see on hea võimalus õpilasi kaasata, loodusarmastusega nakatada ning nende silmaringi laiendada. Jagus ka teisi avastusi: kohtuti laulva ämblikuga Hygrolycosa rubrofasciata ja erakmesilaste kolooniaga kase all, leiti karu ja teiste loomade jälgi, külastati huvitavaid kohti nagu Vapramäe loodusmaja, Tõravere observatoorium ja Palupõhja looduskool.
Järgmisele õppepäevade seeriale 2024/2025. õppeaastal ootame haridustöötajaid koos õpilastega, et pakkuda võimalust harjutada õpilaste juhendamist rakenduse kasutamisel ja vaatluste tegemisel. Infot jagame 2024 a. sügisel.
Õpetajate digioskuste arendamist läbi harrastusteaduslike loodusvaatluste toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti “UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2023-2024” raames.
Paljud rohekoolid ja -lasteaiad kasvatavad oma õppeaedades ja peenrakastides ravimtaimi või korjavad neid enda tarbeks Eesti loodusest suve jooksul. See on loodussõbralik ja keskkonnahoidlik viis endale talveks tee tagavara varuda, kohalikke taimi tundma õppida ja miks mitte ka võimalus õppeasutustel kingitusteks enda korjatud teesegusid valmistada.
Selleks, et taimed enda raviomadusi ei kaotaks, tervisele ohutud oleks, kaua säiliks ning et korjamisega loodusele kahju ei tehtaks, tuleb teada, millal ja kuidas on õige ravimtaimi korjata.
Ohutus
Korja ainult taimi, mida sa tunned! Kui sa kahtled taime liigis, siis jäta parem korjatama. Mõnel taimel on ainult teatud taimeosad tarbitavad ja muud taimeosad mürgised, nii et tuleb kindlalt kontrollida, milliseid osi korjata. Ravimtaimi on hea varuda vaid kohtadest, mis pole saastatud ja on looduslikult puhtad paigad. Korjekoht peaks kindlasti eemal olema autoteedest, et vältida asfaldi- ja rehvitolmu ning väljaheitegaasidest eralduvaid aineid. Suure maantee ja korjekoha vahele võiks ideaalselt jääda minimaalselt 100 m. Samuti võiks korjekoht olla eemal tööstusettevõtetest, intensiivpõllumajanduslikest põldudest ning sõnnikuhoidlatest.
Keskkonnahoidlikkus
Kui korjad loodusest, siis alati peaks jätma osa taimi kasvama, et liik sellest kohast ei kaoks. Järelikult on kõige õigem korjata seal, kus seda liiki on massiliselt. Kui korjad näiteks taime lehti, siis võta igalt varrelt ainult mõni, mitte ära tee tervet vart korraga lehtedest puhtaks. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike ja liigselt trampida taimede otsas, mida sa ei korja.
Samuti korja ainult seda osa taimest, mida vajad ja vajadusel kasuta kääre või nuga, ära kunagi tõmba tervet taime koos juurtega välja.
Ravitoime
Korja taimi õigel ajal ehk kui toimeaineid on kõige rohkem – siis kui taim on oma täieliku kasvu ja suuruse peaaegu saavutanud. Korjama peab taimi kuiva ja eelistatult päikesepaistelise ilmaga.
Lehed – kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka varakevadel, kui lumi sulab. Kogutakse kuiva ilmaga, keskpäeval.
Õied – kogutakse õitsemise algul, kõige parem kui tegemist on noore õisikuga, millest on puhkenud alles kolmandik või pool, olgu selleks siis kevadel, suvel või hoopis sügisel õitsejad. Kogutakse kuiva ilmaga, keskpäeval.
Ürt ehk kogu maapealne osa – kogutakse õitsemise algul. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist – mõnel korjatakse kogu taime maapealne osa, mõnel ainult ladvaosa. Lõigatakse kääride või noaga.
Viljad – kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Vilju võib koguda ka hommikul või õhtul, aga need peaks siiski võimalikult kuivad olema, mitte kastemärjad. Ülevalminult viljade säilivusaeg väheneb.
Ei maksa noppida riknenud, tolmuseid, juba veidi närtsinud või värvi kaotanud taimi, ei sobi ka haiged või putukate poolt rüüstatud.
Hoiustamine
Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kotti või pealt lahtisesse nõusse, mitte kilekotti. Taimed tuleb kuivatada kohe pärast kogumist, soojas tolmuvabas kohas trükivärvita paberil või papil, aeg-ajalt segades. Võib siduda ka hõredatesse kimpudesse ja riputada üles õhurikkasse ruumi. Väldi otsest päikesepaistet ja liigset kuumust, näiteks pliidi lähedal kuivatates ei tohiks temperatuur tõusta üle 40 kraadi.
Taim on piisavalt kuiv siis, kui jämedam osa, näiteks vars murdub krõpsuga pooleks. Hea on ka teada, et mida kiiremini taim on kuivanud, seda väärtuslikum see on – taim peaks olema juba paari päevaga krõmpsuvalt kuiv. Säilita kuivatatud taimi näiteks paberkottides, klaasnõudes või kastides, mis lasevad õhku läbi. Neid peaks säilitama ruumis ja kohas, kus on madal õhuniiskus ja pimedus. Ravimtaimed on soovituslik ära tarbida enamasti kuni 2 aasta jooksul, peale seda hakkab nende ravitoime ja väärtus vähenema. Selleks märgi kindlasti hoiustamisnõule korjamisaasta peale!
