Tartu loodusmaja kutsub 4.-6.klasside loodushuvilisi noori kevadise koolivaheaja linnalaagrisse 27. – 29. aprill!
Laagri teemadeks on keskkonnahoid, elukeskkond ja liigirikkus, Peipsi järve taimed ja – loomad, inimeste mõju ökosüsteemile ning jätkusuutlik elukorraldus, reostuse ja keskkonnaprobleemidega tegelemine. Uurime, vaatleme, pildistame, joonistame, meisterdame ja mängime. 28. aprilli laagripäev toimub Alatskivi looduskeskuses ning -matkarajal, kuhu sõidame laagri bussiga.
Laager toimub Tartu loodusmajas (Lille 10), laagripäevad algavad kell 11.00 ning lõpevad kell 16.00. Tegevusi juhendavad Tartu loodusmaja õpetajad ja juhendajad.
Laager on osavõtja jaoks TASUTA ning sisaldab igal päeval lõunasööki!
Looduslaager on osa projekti “GreenMind: keskkonnateadlikkuse suurendamine” tegevustest, mida kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
26. aprillil kell 18:00 toimub Tartu loodusmajas näituse “Paber, valgus ja vari” avatud paberikunsti töötuba ning nautida saab näitust ennast ja kohtuda autoritega.
Töötoas mängime paberi ja varjudega – kunstnike juhendamisel saab heita pilgu paberi põnevasse maailma ja tutvuda näituse loomise tagamaadega. Meisterdama on oodatud igas eas huvilised.
Tartu loodusmaja juhendaja Annika Pakk ōpetab lameda voltimise tehnikat. Lameda voltimise tehnika võimaldab kortsumustri kokku vajutada kahemõõtmeliseks mudeliks. Õpetaja Ülle Kaasiku käe all saab proovida kevadest inspireeritud origamit ja erineva keerukusega käärilõiget. Juhendaja Aili Elts tutvustab huvilistele šabloonide järgi pabergraafikat, endale saab kääride või noaga lõigata “varjunukke”, ruumikaunistusi, dekoratiivseid pilte, jne.
Näitus „Paber, valgus ja vari“ on Tartu loodusmaja huvikooli kolme õpetaja ühine loomenäitus, kus läbi taaskasutuse ja erinevate paberikunsti võtete on paberile antud uus elu fantaasiaküllastes vormides. Eelkooli laste loomeringi õpetaja Ülle Kaasik on õppinud Tartu Kunstikoolis ja illustreerinud erinevaid õpikuid ja plakateid. Ülle näeb paberit põneva iseloomuga materjalina, mis inspireerib katsetama erinevate kihtide, väljalõigete ja tekkivate varjude juhuslikkusega. Loodus kunstis huviringi juhendaja Annika Pakk tegeleb vabal ajal sisekujunduse ja tootedisainiga ning avastas enda jaoks meditatiivse paberi voltimise võlu juhuslikult. Annika sõnul on loovuse ja looduse ühenduses õnnelik olemise võimalus. Loodusesõprade ringijuhendaja Aili Elts on paberigraafikaga tegelenud ligi 10 aastat ja peab end sahtlipõhja kunstnikuks. Aili sõnul on paberi lõikamine sarnaselt maalimisele paeluv, sest loodusmotiive ja loomi välja lõigates on iga töö isemoodi ja kordumatu.
Töötuba on majapiletiga: täispilet 3€/sooduspilet 2€
Näitus ise on avatud veel ainult 29.aprillini E-R kell 10-18 (täpsema külastuseks sobiliku aja leidmiseks palume helistada eelnevalt telefonil 736 6120).
Tartu loodusmaja fuajees on aprillis vaatamiseks väljas näitus “Mals: pesititsiidi vaba linn”.
Mals on väike saksakeelse elanikkonnaga linn Põhja-Itaalias, kus kodanikud otsustasid 2014. aastal panna taimekaitsevahendite kasutamise rahvahääletusele. Tulemus oli rabav – 75% elanikest hääletas pestitsiidide keelustamise poolt. Nendel plakatitel on räägitud kogu see põnev lugu sellest, kuidas kohaliku kogukonna ühtehoidmine ja aktiivsus viis kauaoodatud unistuseni saavutada pestitsiididest vaba ning jätkusuutlik põllumajandus.
Näitus on osa Eesti, Läti ja Leedu ühisprojektist “Sustainable, healthy agriculture (SustAgr)”, mida rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust pestitsiidide mõjust meie keskkonnas. Eesti näituse korraldas MTÜ Eesti Roheline Liikumine.
Peagi on käes kevade kõige värvilisemad pühad – 16.aprillil saab oma aasta jooksul kogutud loovuse mängu panna ja lihavõttemune värvida. Aga kuidas teha seda kõige tervise- ja keskkonnasõbralikumalt, kasutades ainult loodusest saadavaid värve? Anname teile paar retsepti ja nõuannet!
Looduslike värvide hea külg on see, et nad jäävad loomulikud, loodust ennast matkivatesse värvitoonidesse ning on söömisel täiesti ohutud. Lisandub põnev katsetamine, mis toorainest millised värvid välja tulevad ning võimalus liikuda õues, et materjali oma kätega korjata ning taimi tundma õppida. Näiteks värvides kurkumiga, otsi üles milline näeb välja kollajuur, mille juurest kurkumit kui maitseainet tehakse või kus maal kasvab looduslikult hibiskus.
Munade valimine
Enne värvima asumist tasub mõelda ka munade valikule ja päritolule, mis mängib ühe keskkonnasõbraliku lihavõttepüha juures samuti olulist rolli. Poes mune ostes tasub pakendilt vaadata, kas tegemist on mahemunadega, vabalt peetavate kanade, õrrekanade või puuris peetavate kanade munadega.
Looma- ja keskkonnasõbralikumad munade tootmisviisid on mahetalupidamised ja vabapidamised. Mahepõllumajanduslikul loomapidamisel on kanadel vaba juurdepääs õue ja mahesöödale. Võimaldades kanadel käituda vastavalt oma instinktidele, on neile tagatud tunduvalt parem vaimne ja füüsiline heaolu võrreldes puurides peetavate lindudega. Vabalt peetavad kanad elavad kinnistes hoonetes, kuid neil on lisaks vaba pääs sisejooksuaeda, mis on sobiva pinnasega siblimiseks. Õrrekanasid peetakse sarnastes hoonetes, kus vabalt peetavaid, seega nad ei ela puuris, kuid neil puudub vaba pääs jooksuaeda. Puuris peetavad kanad elavad tihedalt asutatud puurides, kus neil on umbes A4 paberilehe jagu põrandaruumi ja osa puuri pinnast on võrestik. Peale tootmise tasub pakendilt otsida ka päritoluriiki – mida kaugemalt mune transporditakse, seda suurem on nende keskkonnajalajälg.
Ja kindlasti ei tasu valida ainult valgeid mune, ka pruunidele munadele saab anda väga põnevaid sügavpruune ja -oranže toone – näiteks pruuni muna kohviga värvides saab mõnusalt tumeda šokolaadipruuni, mida valge munaga ei saavutaks. Samuti võib värvida vutimune, mis mõjuvad enda pruuni olemasoleva mustriga väga efektselt värvituna.
Sünteetilised poevärvid
Munade värvimisel poes või kodus leiduvate värvidega peab olema ettevaatlik mitmel põhjusel. Väikeste lastega munade värvimisel satuvad värvid väga tihti otse nahale või lausa suhu. Isegi kui ollakse arvamusel, et värv läbi munakoore munasse ei imbu, siis võib koores olla mikropragusid või keevad munad keetmisel katki ning sel juhul satuvad värvid paratamatult munasse sisse. Poevärvide kasutamisel tuleks kindlasti lugeda juhendit ja vaadata, et tegemist oleks võimalikult looduslike ja mittetoksiliste toiduvärvidega, soovitavalt ei sisaldaks nad erksaid sünteetilisi toiduvärve – asovärve, mis võivad lastel ja tundlikel inimestel põhjustada hüperaktiivsust, keskendumishäireid ja tugevaid allergilisi reaktsioone. Mitte toiduvärvidega värvitud mune ei ole hea mõte süüa – näiteks tavaliste akrüülide, guaššide, pihustivärvide, vildikate, kanga ja paberi trükivärvi või briljantrohelisega värvitud muna.
Looduslikud värvid
Kõik eestlased on kindlasti oma elus mune sibulakoortega värvinud ja see värvimismeetod enam tutvustust ei vaja. Et asja põnevaks teha, tasub sibulakoori mõnede järgnevate värvainetega koos proovida. Kui sibulakoortega värvides tuleb muna lühiajaliselt koos värvainega keeta, siis muude looduslike värvidega värvimisel läheb rohkem aega tarvis, et värv jõuaks koore sisse imbuda – paarist tunnist ööni. Valitud tooraine võib eelnevalt ära keeta (20-60min), et värv välja tuleks, siis maha jahutada ja juba ettekeedetud muna sisse ligunema panna. Aga võib ka kohe toore muna koos toorainega vette panna, keeta 10 minutit ja jätta seejärel jahtuvasse vedelikku seisma paarist tunnist kuni ööni. Vett tuleb potti panna niipalju, et see kataks munad, aga mitte rohkem, et värvi mitte liialt lahjendada.
Mõted mõted heaks looduslikuks värvi tooraineks:
Punane peakapsas annab hele- ja tumesinist – väga intensiivne värvija, kapsa võid keetmiseks ära hakkida või panna tervete lehtedena ja muna sinna sisse keerata. Äädikat lisades tuleb intensiivsem värv. Helesinised munad saab peale paaritunnist vedelikus hoidmist, tumedad meresinised üleöö seistes ning näiteks pruuni muna üleöö leotades peaaegu musta. Kapsast ennast ei pea raiskama, värvi võib välja keeta ja kapsast teha näiteks suppi või pirukat. Kapsa kogus oleneb vee kogusest, minimaalselt paar tassitäit.
Kurkum annab erkkollast – väga intensiivne värvija, sügava kollase saamiseks tuleks mune pikemat aega vees leotada, aga ka kiirelt keetes saab juba kollase kätte. Värvib kõike, millega kokku puutub ja domineerib ka potis. Kurkumi asemel võib proovida ka karriga, see on muide hea võimalus kasutada ära vanad seisma jäänud maitseained. Kurkumi puhul piisab paarist teelusikatäiest supipotti.
Hibiskus ehk karkade tee annab mustjas lillat – väga intensiivne värvija, aga nõuab leotamise aega. Parim on teha väga kange tee valmis ja jätta munad pooleks päevaks või ööseks vedelikku seisma. Väga pikal värvimisel saab lausa öösinised munad.
Peet annab roosat ja punakaspruuni – vajab samuti rohkem leotamise aega, tunniga saab heleroosa värvi, terve ööga juba punakaspruuni värvi. Riivitud peedi võib ära riivida ja ära keeta, eraldades värvaine ja ülejäänud peedi näiteks supitäidisena ära kasutada. Kasutada võib ka peedikoori.
Veel värvide tooraine ideid: spinat (roheline värv), mustikad (sinine/lilla värv), matcha tee (rohekaskollane värv), must tee (roostepruun värv), kohv (pruun värv), tšillipulber (oranž värv), petersell (helerohekas värv), punase viinamarjamahl (lilla värv), arooniad (sinakashall värv), kaselehed (heleroheline värv), lepakäbid (tumepruun värv).
Värve võib ka üle värvida, et põnevaid värvikombinatsioone saada. Näiteks:
Võta kurkumiga värvitud muna ja aseta see paarikümneks minutiks punase kapsa värvivedelikku, et saada rohelist
Võta kurkumiga värvitud muna ja aseta see paarikümneks minutiks peediga värvitud vette, et saada erkoranži
Võta kapsa värvivedelikust muna ja aseta see paarikümneks minutiks peediga värvitud vette, et saada lillat
Eriti kaunid munad saad, kui seod enne muna keetmist või likku panemist selle ümber materjale, mis jätavad hiljem mustri. Mustri tegemisel loeb eelkõige tihedus ehk mida tihedamalt on mustrit tekitav asi vastu muna pandud ja korralikult kinni seotud kas niidi, lõnga, vana üksiku nailonsuka või sokiga, seda teravamate piirjoontega see jääb.
erinevate taimede lehed ja osad – kaseleht, sõnajalaoks, samblik, petersellileht, tillioks, kuuseoks, lepakäbid. Et intensiivsemaid mustreid teha, võid muna pinda eelnevalt äädikaga niisutada, kleepida leht külge ja kinnita see tihedalt vana nailonsukaga, sokiga või marli sidemega.
pitsist pael või vana heegeldatud liniku osa – jätab ilusa pitsilise osa muna keskele või otsa. Et muster tugevamini peale jääks, võiks pits olla jämedakoelisem, väga peenekoelised ja õhulised jäävad halvemini näha.
Lõng, niit, kummipael – saab teha triipudega muna, kus lõnga või kummi alla jääb valge triibukoht
Lõbusat ja fantaasialennulist värvimist!
Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Kevad 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.
Tartu loodusmaja perepäev “Tibud ja munad” toimub 16.aprillil kell 10:00-13:00 loodusmajas ja pargialal. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Lihavõttepühade vaiksel laupäeval ootame peresid loodusmajja looduslike värvidega mune värvima – võtame seltsi vanad head sibulakoored ja katsetame, kuidas neist põnevaid varjundeid ja mustreid kätte saada. Töötoas meisterdame kirjusid paberist linnumaske ning mängime rahvapärimusest inspireeritud munaveeretamise mängu, kus proovime kunstmune läbi väravate veeretada ja punkte koguda. Loodusmaja pargis saab lahendada rada “Kes veel muneb peale kana?”, kus saab õppida tundma erinevaid põnevaid linde ja loomi, kes munevad. Tervel hommikupoolikul on avatud ka loodusmaja loomatuba ja talveaed, kus saab pehmetele ja karvastele pai teha.
Tegemist on avaliku üritusega, sündmusel osalejaid võidakse pildistada ja pildid avaldada Tartu loodusmaja kodulehel ja sotsiaalmeediakanalil.
Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
22.aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. ÜRO eestvedamisel korraldatakse seda päeva alates 1970. aastast. Sel päeval pööratakse tähelepanu Maal elutsevatele erinevatele looma- ja taimeliikidele ning inimese mõjule ja jätkusuutlikule harmoonilisele kooseksisteerimisele Maal.
Traditsiooniliselt tähistatakse Tartu loodusmajas Maa päeva huvikooli õpilaskonverentsiga, kus õpilased saavad esitleda oma ettekandeid loodus- ja keskkonnateemalistest uurimistöödest või projektidest. Sel aastal avame konverentsi kõigile Tartu linna ja maakonna üldhariduskoolide 1.-12.klasside õpilastele, eriti on oodatud nooremad, I ja II kooliastme õpilased. See on väga hea võimalus saada esimesi esinemiskogemusi publiku ees ning harjutada oma uurimisteemade sisu lahtimõtestamist ja tulemuste esitlemist just teistele noortele. Konverentsi kantakse üle Tartu loodusmaja sotsiaalmeedias ja nii saalis viibiv publik kui ka veebipublik saab esinejalt küsimusi küsida.
Iga osaleja saab esinemise eest tänuks ka loodusmaja meene.
Konverentsi kantakse üle Tartu loodusmaja Facebooki lehel. Konverentsi ajal tehtud fotosid kasutatakse kodulehel ja muudes infokanalites. Ettekannete kokkuvõtted riputatakse üles Tartu loodusmaja kodulehele.
Palume osalejatel sujuvama konverentsi kulgemiseks kinni pidada järgnevatest kuupäevadest ning esinemise nõuetest:
8.aprill – õpilaste või õpilasgruppide registreerimine Maa päeva õpilaskonverentsile 2022.Registreeri konverentsile siin.
22.aprill kell 14:00 kuni 15:30 – esinemise proovid (varasem registreerimine, info saadetakse eraldi kirjana peale registreerimise lõppu)
22.aprill kell 15:30 – esinejate tehniline ja lavaline juhendamine (kus laval seista, et kaamerasse jääda, kuhu vaadata ja kuidas mikrofoni käsitleda)
22.aprill kell 16:00 – õpilaskonverentsi algus
Kuna kohtade arv on piiratud, siis anna kindlasti teada, kui esinema tulla ei saa, sellisel juhul saame sinu kohta pakkuda neile, kes kohe esinema ei pääsenud.
Tartu loodusmaja ootab linnuhuvilisi laupäeval, 2.aprillil kell 11:00–14:00 LinnaLinnuLaupäevakule!
LiLiLa on Tartu loodusmajas juba traditsiooniks kujunenud kevadine lindude teemapäev, millele on alati olnud oodatud nii loodusmaja huvikooli lapsed koos vanematega kui ka kõik eri vanuses linnuhuvilised. Ehitame koos lindude pesakaste, uurime ja õpime erinevate lindude kohta, kes nendes pesakastides elama hakkavad ning naudime pargis linnulaulu!
Tegevusi leiab nii majas sees kui ka kevadises pargis:
Kuldnoka ja tihase pesakastide juhendatud meisterdamine
Pesakastide ülespaneku, hooldamise ja puhastamise näpunäited
Erinevate Eesti lindude pesakastide ja tehispesade näitus
Avatud loomatuba ja talveaed
Lindudele pesakastide ehitamine võib tunduda esmapilgul lihtsa ülesandena, ent sobiv pesakast ehitatakse ikka konkreetsete linnuliikide mõõtmeid ja pesitsusvajadusi arvestades, muidu võib pesakast saada linnuperele isegi saatuslikuks. Sellepärast on seda esmakordselt tehes kasulik saada näpunäiteid kogenenud kastimeistritelt ja linnutundjatelt. Samamoodi tuleks teada, kuidas hiljem pesakaste igakevadiselt hooldada ja puhastada. LinnaLinnuLaupäevak pakub head võimalust pesakasti ehitamise käigus samaaegselt nende lindude kohta õppida ja erinevaid linnaruumis levinud linnuliike ka pargis ise silmata või kuulda.
Kui sa loodusmajja kohapeale ei jõua, aga soovid ikka oma koduaias lindude pesitsemist toetada, siis vaata näiteks pesakasti meisterdamise õppevideot, kus ornitoloog Margus Ots seletab lindude pesakastide ehitamise ja ülespaneku põhimõtteid ning räägib, mida linnud nendes muudel aastaaegadel teevad.
Tartu loodusmaja perepäev “Kevade tervitus” toimub 19.märtsil kell 10:00-13:00 loodusmajas ja pargialal. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Tervitame perepäevaga peagi saabuvat kevadet ja paneme väikseid rohelised näpud mulda – külvame või istutame endale kaunistatud lillepotti ühe rohelise sõbra, kelle eest kodus hoolitseda ja kevadega suureks kasvatada. Meisterdustoas voldime kevadtuulte püüdmiseks värvilisi ja keerlevaid tuulelilli ning pargis seikleme otsimisrajal “Kes kuulutavad kevadet?”, kus tuleb üles leida ja ära tunda meie looduse erinevatest liikidest kevadekuulutajaid. Tervel hommikupoolikul on avatud loodusmaja loomatuba ja talveaed, kus saab pehmetele ja karvastele pai teha ning mõne palukese poetada. Saalis on ka avatud loodusmaja õpetajate paberikunstinäitus “Paber, valgus ja vari”.
***
Sündmuse korraldamisel järgime valitsuse poolt kehtestatud tervishoidlikke piiranguid, lisainfo kodulehel.
Tegemist on avaliku üritusega, sündmusel osalejaid võidakse pildistada ja pildid avaldada Tartu loodusmaja kodulehel ja sotsiaalmeediakanalil.
***
Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
14.-28.02.2022 kutsus Tartu loodusmaja kõiki Eesti koolide õpilasi osalema Euroopa riikide rahvus- ja sümbolloomade tundmise viktoriinil.
Osavõtt oli oodatust palju suurem ning hetkel tegeleme vastuste kontrollimise ning pingerea koostamisega.
Laadi viktoriini küsimused koos õigete vastustega alla siit:
Suur tänu kõikidele osalejatele ning varuge veel veidi kannatust, kuniks avaldame auhindade võitjad.
Auhinnad paneb välja Tartu loodusmaja, Tartu 2024 – Euroopa Kultuuripealinn ja Rohelille disain. Tartu loodusmaja huvikooli viktoriine toetab Tartu linn.
Näitus „Paber, valgus ja vari“ toob sel kevadel meie saali Tartu loodusmaja huvikooli õpetajate ühise loomenäituse, mis keskendub paberile, valgusele ja kevade ootusele. Õpetajad ja hobikunstnikud Annika Pakk, Aili Elts ja Ülle Kaasik on läbi taaskasutuse ja erinevate paberikunsti võtete andnud sellele uue elu fantaasiaküllastes vormides. Paber mängib sellel näitusel hommiku- ja õhtupäikesega, pilvehämaruse ja elektrivalgusega, pakkudes uusi varjundeid ja varje külastajatele eri kellaaegadel ja eri päevadel. Päikese järjest pikeneva päevakaarega lühenevad ka varjud…
Näitus „Paber, valgus ja vari“
Annika Pakk, Aili Elts ja Ülle Kaasik
Näitus on avatud 09.03.-29.04.2022
E-R kell 10-18 (täpsema külastuseks sobiliku aja leidmiseks palume helistada eelnevalt telefonil 736 6120), L 19. 03 kell 10-13 ja L 16.04 kell 10-13.
