Suvel said jälle 15 loodus- ja teadushuvilist noort Eesti erinevatest koolidest võimaluse saata töövarjuna eri valdkondade teadureid nende igapäevatöös, et näha, mida põnevat teadusasutustes tehakse, seda nii välitöödel, laboris kui ka näiteks teadusüritustel. Paljudele töövarjulistele oli see auhinnaks heade tulemuste eest Läänemere veebiviktoriinil. Töövarjupäevad on mõeldud võimaluseks noortele teadlaste töö paremaks mõistmiseks, koolis õpitu rakendamiseks ning akadeemilise karjäärivaliku peale mõtlemiseks. Samuti võib see näiteks anda ideid kooli uurimistööde aineseks.

Töövarjupäevi on korraldatud juba 7 aastat, sel suvel pakkusid selleks võimalusi muuhulgas Keskkonnaagentuur, TalTech, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Meremuuseum, Eesti Mereinstituut, OÜ BiotaTec, OÜ Nordic Botanical, AS Sunly, OÜ Mäemõisa Mullaelu ning Vaibla ja Kabli Linnujaamad.

Kõik õpilased kiitsid neid võõrustanud teadlasi ja oldi tänulikud kui sõbralikult ja kaasavalt nendesse päeva jooksul suhtuti. Noori ärgitati küsimusi küsima, lasti praktilisi töid proovida ja kõiki tööprotsesse seletati eakohaselt. Mõned õpilased näeksid end töövarjupäevast innustatuna just sama alal töötamas, enamus aga võttis seda kui head kogemust, et näha, mida tähendab teaduri elukutse.

Töövarjupäevad on UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti algatus, mille toimumist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalejate muljeid:

Silvia (Gustav Adolfi Gümnaasium) töövarjutas teadur Piret Lõhmust Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia alalt. “Õppisin töövarjupäeva jooksul väga palju uut. Kokkuvõttes sain ülevaate kahest asjast: Pireti praegu käsil olevast projektist ning ülikoolis töötamisest üldiselt. Pireti projekt on minu meelest väga huvitav ja ülikoolis töötamisega seoses mu silmaring laienes tohutult. Selle kõige tulemusena muutus mulle teadlase amet üsnagi palju atraktiivsemaks ning samuti tõstis suurenenud teadmistepagas kindlust tulevikku puudutavate otsuste langetamisel. Praktilise poole pealt sain määrata samblaliike mikroskoobi abil ning tegelda andmetöötluse ja analüüsiga. Samblaliikide määramisel sain samaaegselt harjutada paljusid oskusi: mikroskoobi kasutamine, preparaadi tegemine, määraja kasutamine jne. Andmetöötluses õppisin kasutama Maa-ameti geoinfosüsteemi (GIS) ja Excelis uusi funktsioone. Ma täiesti kindlalt näen end tulevikus töötamas mingil alal, mis on seotud bioloogia, keemia või füüsikaga, või veel parem – nende kõigiga.”

Matthias (Tõrva Gümnaasium) käis Keskkonnaagentuuri hallatavas Kabli linnujaamas lindude rõngastajate töövarjuks. Ta õppis palju lindude rõngastamise kohta – kuidas linde rõngastamiseks üldse püütakse, kuidas käib võrgust välja võtmine, rõngastamine, liigini määramine ja üles märkimine. Samuti sai ta ise proovida, kuidas tiivulisi võrgust välja võtta, õigesti käsitleda ning õppis ka erinevaid tunnuseid vaatlema. “Jäin kõigega väga rahule ning kui oleks veel võimalus Kablisse minna, siis kindlasti teeksin seda. Järgmine aasta sooviksin teha rõngastamisloa, praegu vanusest jääb veel natukene puudu. Ma arvan, et see jääb mu hobiks.”

Lenna (Hugo Treffneri Gümnaasium) käis Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teaduritega välitöödel. Ta sai teada palju uut taimede ja pärandniitude kohta, muuhulgas seada valmis taimeruute ja üles kirjutada nendes määratud taimeliigid ning nende kattuvusprotsendid. Lenna arust avas töövarju võõrustaja huvitavalt oma töö sisu ja tähtsust ning oskas rääkida vägagi põnevalt ja kaasahaaravalt taimedest. “Arvan, et isegi näeksin end selle valdkonnaga seotuna, kuid ei tea veel kuidas. Mulle väga meeldis, et kogetud töö oli praktiline, sest siis sai määrata ning õppida uusi liike ning lisaks sai näha taimede kasvukohti ja määramistunnuseid oma silmaga.”

Rain Martin (Tallinna 21. Kool) käis töövarjuks taastuvenergia ettevõttes AS Sunly. Ta õppis päeva jooksul, mis on reaktiivenergia, kuidas päikesepaneelide jaamad on ehitatud ja millised on sellega kaasnevad planeerimisraskused.  Samuti sai ta teada, kuidas kasutatakse x-gis kaardirakendust ja tehakse meeskonnatööna joonistamist. “Mulle meeldis teoreetiline osa füüsikast, mis läks päikesepaneeli jaama planeerimisse. Näiteks kui mitut inverterit on selleks vaja. Näen ennast tulevikus elektrivaldkonnas töötamas.”

Saamuel (Kadrina Keskkool) käis Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teaduritega välitöödel. Ta sai teada, kuidas rannikuid uuritakse ja milliseid andmeid rannaprofiilide tegemiseks vaja. Saamuel sai kohapeal ka georadari ja GPS-iga palju tööd teha ning kaevata. “Mulle ääretult meeldis georadariga tööd teha ning kõik muu, mis me tegime, oli ka nii huvitav, et pani isegi kaaluma seda, miks mitte proovida tulevikus just sellele alale astuda kõrghariduses. Ülimalt huvitav oli töö ja olu.”

Mia Lota (Rapla Vesiroosi Kool) oli abis Järvemuuseumis. Ta õppis palju Eesti mageveekalade, aga ka muuseumi korraldusliku poole ja looduskaitse kohta üldisemalt. Kätt sai proovida akvaariumite puhastamisel, VR-mängu juhendamisel ja klientidega suhtlemisel. “Töö ise oli huvitav. Ma arvan, et mulle meeldiks töötada kusagil keskkonnaga seotud alal, aga mitte nii pidevalt klientidega suheldes.”

Tartu loodusmaja kutsub 1.-9. klasse üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala puhul 18.-27. novembril keskkonnaharidusliku tekstiilinäituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” õppeprogrammidele.

Näituse teemadeks on erinevate materjalide päritolu, ajalugu, omadused, kasutusvõimalused, tootmise ja arendamise tehnoloogiad, samuti nende keskkonnamõjud. Riided meie seljas on üks kõige igapäevasemaid asju – täitsa hea on teada, millest on tehtud meie riided, kuidas erinevaid materjale toodetakse, milline on nende mõju keskkonnale ja millised on meie valikud. Osa näitusest on Tartu loodusmajas üleval ainult vahemikus 18.-27.11 õppeprogrammide tarbeks.

• Õppeprogramm “Kuidas ja millest tehakse minu riided?”
  Sihtrühm: 1.-3. klass, 4.-6. klass

Uurime rõivaste materjalide päritolu- looduslikud kiud (taimsed, loomsed), keemilised kiud ja materjalid – vaatame, kas muinasjutt nõgesesärkidest ja lugu mutist, kes endale püksid sai, võiks ka päriselus toimuda. Tutvume T-särgi teekonnaga ja eluringiga (põllult prügimäeni) ja saame aimu, mida selleks vaja on. Uurime, mida, mida jutustavad sildid meie riietel ja vaatame, mis meil seljas on. Vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale, kangaid, kiudusid, proovime ketramist ja lihtsat kangakudumist. Teeme erinevaid tegevusi, mänge ja arutelusid.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/teenused/kuidas-ja-millest-tehakse-minu-riided-uus/

• Õppeprogramm “Kapist välja – riided luubi all”
  Sihtrühm: 7.-9. klass

Uurime rõivaste materjalide päritolu – looduslikud kiud (taimsed, loomsed), keemilised kiud ja materjalid; Saame aimu materjalide ja tehnoloogiate arengust ajaloos; Tutvume T-särgi teekonnaga ja eluringiga (põllult prügimäeni) ja kogu elutsükli keskkonnamõju, geograafiline rändamine; Arutame, millised riided on loodussõbralikumad ja millised vähem; kuidas riideid hoida ja väärtustada; Tutvume sellega, mida jutustavad sildid meie riietel; vaatame, mis meil seljas on; vaatame (ka suurendusega) ja katsume erinevaid materjale; Arutleme kiirmoe teemadel ja mõtiskleme sellest, mis vahe on sellel, mida me tahame ja mida me vajame. Teeme erinevaid tegevusi, arutelusid ja rühmatöid.

Lisainfo: www.tartuloodusmaja.ee/teenused/kapist-valja-riided-luubi-all-uus/

REGISTREERI END PROGRAMMILE: https://forms.gle/zv7dT7W4YmL6wAt59

• Laenutamine
  Näitus “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” on rändnäitus, seda saab ka enda kooli kohapeale laenutada. Kaasas on ka töölehed, mida saavad õpetajad endale printida näituse juurde. Lisainfo loodusmaja kodulehel.

Programmide lisainfo:

Leelo Kurbel
Haridusprogrammide juht
+372 5274180
leelo.kurbel@tartuloodusmaja.ee

Ootame igas vanuses loodusesõpru, matkalisi ja merekarusid, õpilasi ja üliõpilasi, haridus- ja keskkonnaaktiviste suurele Läänemere teemaõhtule! Õhtu seob üheks tervikuks mereteaduse, matkamise, muusika ja keskkonnahoiu, kõik meie ühise Läänemere heaks!

Asukoht: Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Tallinn
Toimumisaeg: Teisipäev, 15.10.2024, kell 18.00-21.00

Osaluspanus: vabatahtlik annetus, mõeldud Läänemere abistamiseks (50% ekspeditsiooni toetuseks, 50% Eesti mereteaduse toetuseks – projekti Kajakas kaudu Kakrarahul merelindude rõngastamiseks ning Innarahul hallhüljeste poegimisalale looduskaamera paigaldamiseks). Annetusi saab teha ülekandena SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse kontole EE502200221019407978 märksõnaga “Mere heaks”.

Kava:

18.00-18.30 Avasõnad õhtujuht, TÜ ökotoksikoloogia teadur Randel Kreitsberg. Ekspeditsiooni “Save the Baltic Sea” esitlus – matkagrupi liikmetega tutvumine ja intervjuu (otsetõlge Leedu-Eesti), võimalus esitada küsimusi meeskonnale.

18.30-19.00 Teaduslik ülevaade Läänemere seisundist – Kristiina Nurkse (TÜ Eesti Mereinstituudi meresüsteemide teadur)

19.00-20.00 Avatud tegevusalad:

• “Save the Baltic Sea” ekspeditsiooni ingliskeelne demoala: Miks kõnnivad inimesed jalgsi 6000 km ümber Läänemere? Kuidas Läänemerd igapäevaste valikutega päästa?
• Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: Millised on hetkel Läänemere “kuumad” teemad?
• UNESCO Läänemere Projekti ja Rohelise Kooli võrgustiku tegevused koolidele ja koolidega: Kuidas läbi keskkonnahariduse merd päästa?
• Läänemerega seotud mälestused: Kuidas Joosep üle Läänemere purjetas? Ja missuguseid mälestusi Sul jagada on?
• Jätkusuutliku matkamise nipid: Kuidas Liisi Preedin ettevõtetest Ökva, Näkid Metsa ja Wanderlust Matkad matkajuhina keskkonnahoidu panustab?
• MTÜ Precious Plastic: Kuidas kasutada vanu plastpakendeid uue ja isikupärase toote loomiseks?
• TalTech allveerobootika: Kuidas robotitega merd uuritakse?
• Nimekiri täieneb!

20.00-21.00 Taavi Petersoni heategevuskontsert Läänemere heaks

Liitu Taavi Petersoniga, kelle hääl kajab ojadest ookeanidesse, et Läänemere heaks korraldataval kontserdil kaasa laulda ja sukelduda Läänemerega seotud mälestustesse! Vahet pole, kas oled Taavi kaua-aegne fänn või avastad tema talendi esmakordselt, see on sinu võimalus kogeda Eesti üht ainulaadsemat häält ning samal ajal teha Läänemerele head. Oled sa noor või elutark, ühine meiega, et kaitsta meie merd ja luua laineid muutusteks. Sinu toetus on oluline – iga noot, iga annetus viib meid lähemale puhtamale, tervemale Läänemerele!

• VAATA YOUTUBES ÕHTUT JA KONTSERTI JÄRELE

Keskkonnahariduslik teavituspäev “Läänemere hääl” toimub sama päeva hommikul ka Unesco Ühendkoolide ja Rohelise kooli programmi võrgustiku koolidele, kes käivad päeva raames õppeprogrammidel, külastavad Lennusadama näituseala ja tegevusalade “elavaid laboreid”.

TULEMUSED

Suur aitäh kõigile, kes Läänemere õhtul kohal käisid, ülekannet jälgisid ja annetasid!

Kogusime kokku 350 eurot, millest pool suuname Save The Baltic Sea ekspeditsiooni toetuseks ja pool projekti Kajakas kaudu Kakrarahul merelindude rõngastamiseks ning Innarahul hallhüljeste poegimisalale looduskaamera paigaldamiseks.

Ürituse tegevused viiakse ellu Nordplus Horizontal projekti “Kestliku arengu hariduse edendamine õuesõppe meetoditega Läänemere tervise parandamiseks” ning Euroopa Komisjoni rahastatud #EU4Ocean Koalitsiooni toetusel, projekti “Päästame Läänemere: Ookeanikirjaoskus ja elavad laborid” raames.

Sündmus on korraldatud koostöös “Save the Baltic Sea” ekspeditsioonigrupi ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga. Sündmuse korraldaja on Tartu Keskkonnahariduse Keskus, peakorraldaja Gedy Matisen, gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee, 56466887.

#OutNord #EU4Ocean #savethebalticsea

27.septembril lõpus toimus Tartu loodusmaja majas ja pargis järjekordne Keskkonnauuringute õpilasvõistlus. Üle Eesti tuli kokku 58 õpilast 16 koolist, sh 7 kooli Tartust ja koos veedeti päev nuputades loodusteaduslike ülesannete kallal.

Tulemused:

• I ja II koha pälvisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkonnad
• III koha Tartu Erakooli võistkond
• IV koha Miina Härma Gümnaasiumi võistkond
• V kohta jagasid Tartu Kesklinna Kooli ja Tallinna Reaalkooli paarid

Täpsemaid tulemusi näeb siin: Keskkonnauuringute võistlus 2024 – punktitabel

Aitäh kõigile koolidele, kes osalesid ja õpetajatele, kes õpilasi toetasid! Oli väga kihvt päev.

Võistkonnad….
– määrasid ära 18 seent ja leidsid nende söödavuse
– leidsid ja määrasid pargis 12 mürgist ja söödavat marja
– tegid kindlaks katseklaasides oleva vee päritolu (tiik, kilpkonnabassein, joogikraan) ja nende näitajaid
– määrasid õhu kvaliteeti samblike katvuse järgi
– uurisid Tartu loodusmaja energiatarbimist
– tutvusid kompostikasti elustikuga ja määrasid selle elanikke rühmadesse
– hindasid sõrmeprooviga mulla kvaliteeti
– harjutasid meeskonnatööd nii ronides kui silmad kinni

Aitäh Eesti Teadushuvihariduse Liit toetamise eest!

21.-25.08 toimus UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti purjeõppesõit suunaga Suomenlinna ja Harakka saarele Soomes. Sõidu eesmärgiks oli kohtuda sõpruskoolidega Soome UNESCO ühendkoolide võrgustikust, et üheskoos tähistada rahvusvahelist Läänemere Päeva, anda osalejatele praktilisi teadmisi ja oskusi purjetamisest ning Läänemere keskkonnaseisundi uurimisest.

Kokku osales õppesõidul 25 eestlast 14 erinevast koolist: 19 õpilast, 5 täiskasvanud saatjat. Lisandus asjatundlik purjemeeskond oma ala spetsialistidega MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeseltsist “STA Estonia”, kellel on pikaajaline kogemus noorte juhendamisel. Sõit toimus 4 erineva purjekaga (Vesta, Triton, Alison, Aurita). Iga purjeka meeskond jagunes toimkondadeks ja panustas oma võimete piires retke õnnestumisse: sai valmistada ühistoitu, purjeka rooli hoida, heisata purjeid, navigeerida jms. Randuti Iso Vasikkasaari loodussadamas ja Suomenlinna sadamas ja magati purjekatel olevates voodites.

Peamine tegevus toimus Suomenlinna saarel, kus kohtuti Soome sõpruskoolide õpilaste ja õpetajatega (kokku 24 soomlast), kellega ühiselt külastati ka Harakka looduskooli, et läbi erinevate töötubade tundma õppida selle väikesaare elustikku, uurida merevee kvaliteeti ja arutleda Läänemere suurimate probleemkohtade üle ning tähistada traditsiooniliseks saanud Läänemere Päeva.

Noorte endi sõnul oli parimaks osaks uute inimestega kohtumine ja kogemustevahetus, nii omavahel Eesti õpilastega kui ka Soome õpilastega. Tõdeti, et Läänemere kohta õpiti palju uut – näiteks, et selle ületamine võtab 7h; et millimallikatel on sugu, et Läänemeres elab nii palju erinevaid liike ja leidub suures koguses planktonit. Omandatud oskustest mainiti ära erinevate sõlmede, sh enesepääste sõlme äraõppimine, purjetamisterminite ja purjede nimede õppimine ning näiteks vee hägususe mõõtmine. Paljud olid rõõmsad, et said inglise keelt praktiseerida ning mõned avastasid, et merehaigus ei hakkagi neile kallale.

Vaata fotogaleriid purjeõppesõidust.

Viie päeva jooksul said osalejad õpilased u 65 akadeemilise tunni jagu uusi kogemusi, teadmisi ja oskusi. Läbitud teemadeks olid:

• ohutusnõuded laeval ja COLREG meresõidu reeglid
• purjemanöövrid, meremärgid, raadioside laevas ja olulised sõlmed
• merehaiguse ilmingud ja toimkondades töö laeval
• UNESCO kultuuripärand Suomenlinnas ja elustik Harakka saarel ning Harakka looduskooli tegevused
• Lõkketoidu valmistamine looduses / Ülevaade Läänemere seisundist / Kaasavad tegevused kultuuridevaheliseks õppimiseks
• Mikroplasti proovide uurimine / Merevee kvaliteedi hindamine / Mini-purjeka valmistamine / vee-elustiku uurimine
• Läänemere Päev ja selle tähistamise võimalused
• “Save the Baltic Sea” ekspeditsioon ja sellega seonduvad osalusvõimalused

Koolitajateks olid Tartu loodusmaja, Harakka looduskool (Harakan luontokeskus) ja Soome Keskkonnainstituut (SYKE). Sündmust rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projektiga nr RE.4.04.23-0244.

Igal lasteaial ja koolil Läänemere-äärsetest riikidest on võimalik liituda UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustikuga, et toetada kõigis õppijates rahule ja kestlikkusele orienteeritud maailmavaate kujunemist läbi rahvusvahelise ja kohaliku haridusalase koostöö. Eesti koolid ja lasteaiad saavad võrgustikuga ühineda igal ajal, võttes ühendust koordinaatoritega unescoschools@mondo.org.ee ja/või maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee.

Oktoobris tähistatakse Eestis õiglase kaubanduse kuud ning just algas õppeasutustes uus kooliaasta – seega on õige aeg rääkida kohvijoomisest. Suur osa maailmas tarbitavast kohvist juuakse ära just tööl olles. Seega on töökollektiividel läbi oma vastutustundlike ostude võimalus kohvikasvatajatele toetust näidata ja aidata rohujuure tasandil tegeleda keskkonnahoiuga ning kliimamuutustest tulenevate murede lahendamisega.

Maailmas juuakse päevas umbes 2,25 miljardit tassi kohvi, Eestis tarbitakse orienteeruvalt 4,5kg kohvi elaniku kohta aastas, suur osa töökohtades. On ennustatud, et aastaks 2030. muutub kuni 60% kohviviljelemiseks kõlbulikust maast kasutuskõlbmatuks. Mistõttu võib kohvist saada kas kallis luksus või lakkab see tume tassitäis naudingut lihtsalt olemast. Just kohvijooja ise saab enda tarbimisvalikutega seda tulevikku mõjutada ning meie keskkonda toetada.

Üks tass kohvi päevas võib tunduda küll pisike kogus, aga iga aasta peale teeb see kokku suure koguse toorainet, mille tootmine võib jäädavalt kahjustada põllumajanduslikke kogukondi ja looduskeskkonda.

Mis on õiglane kaubandus?

Õiglane kaubandus on kauplemisviis ja rahvusvaheline kokkulepe, mis toetab otse ja tõhusalt arengumaade väiketalunikke ja tootjaid. Talunikele makstakse toorme eest õiglast hinda, keelatud on lapstööjõu kasutamine, töölistele tagatakse inimväärsed töötingimused, panustatakse kohaliku kogukonna arengusse ning toetatakse keskkonnasäästlikke tootmistehnoloogiaid.
Õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid on võimalik jälgida eri kaupade tooraine kasvatamisel ja tootmisel. Õiglase kaubanduse raames kaubeldakse selliste toodetega, mida toodetakse arengumaades ja mille tootmisprotsessile on loodud rahvusvahelised standardid, näiteks kohv, kakao (šokolaad), tee, suhkur, troopiline puuvili, riis, kinoa, pähklid, õli, puuvill, vürtsid, vein, lõikelilled, kuld, käsitöö jms.

Õiglase kaubanduse viis põhimõtet on:

• Õiglase hinna maksmine
  Tootjad saavad tagatud miinimumhinna, mis turuhinna langemisel ei muutu ja turuhinna suurenemisel saadakse kõrgem turuhind.
• Lapstööjõud on keelatud
  Alla 15a. lapsi palgata ei tohi ja alla 18a. lapsi ei tohi rakendada tööle, mis ohustaks nende tervist, arengut või haridust.
• Inimväärsed töötingimused
  Töölised töötavad inimväärsetes ja ohututes tingimustes ning saavad äraelamist võimaldavat töötasu.
• Kohalike kogukondade areng
  Lisaks miinimumhinnale makstakse tootjale ka hinnalisa. Kogukonnad otsustavad ise, kuidas saadud lisatasu investeeritakse, märkimisväärne osa läheb tootjakogukondade arenguprojektidesse – joogiveega varustamine, teede, haridus- ja tervishoiuasutuste ehitamine, koolihariduse ning tervishoiuga seotud kulude katmine.
• Keskkonnasäästlikkus
  Neljandik standarditest puudutab keskkonnahoidu – kahjulike põllumajanduskemikaalide ja GMO välistamine, metsade vähendamise keeld, säästlike tootmistehnoloogiate kasutamine, puhta energia lahenduste arendamine, jne. orgaanilisele tootmisele ülemineku toetamist.

Tunnustused:
Õiglase kaubanduse märgistest on tuntuim Fairtrade. See on organisatsiooni Fairtrade International’i poolt juhitav sertifitseerimis- ja märgistamissüsteem, mis aitab leida tooteid, mis jälgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid. Lisaks on olemas ka teisi sertifitseerimissüsteeme ja märgiseid, mis järgivad sarnaseid põhimõtteid.

Kui oled õiglase kohvi enda masinasse valinud, siis on võimalik saada ka MTÜ Mondo Õiglase kaubanduse sõbraks või Fairtrade@Work tunnustuse omanikuks. Viimase puhul on tegemist rahvusvahelise tunnustusega just organisatsioonidele, kes on valinud oma kohvinurgas juua õiglase kaubanduse e. Fairtrade märgisega kohvi.

Seega, et olla kindel, et sinu kohvitassi hinnaks ei ole rikutud inimõigused, lapstööjõu kasutamine ja saastatud looduskeskkond arengumaades, siis tasub pakenditelt otsida nii õiglase kaubanduse kui ka mahemärgiseid. Tehke oma kollektiiviga see kingitus endast nõrgemale!

Ja esmajoones muidugi hinda ja väärtusta kohvi oma käes – tarbi mõistlikult ning valmista alati täpselt nii palju kui ära jood! Mõtle – need oad on sulle kasvatatud ja transporditud teiselt poolt maakera, kuidas sa tahaksid seda kulunud energiat ja tööd väärtustada?

Artikli koostamisel kasutatud allikas: www.fairtrade.ee

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis 2024 uudiskirjas.

Tartu loodusmaja kutsub 27. septembril 7. – 9. klasside õpilasi taas keskkonnauuringute võistluspäevale!

Osalema ootame kaheliikmelisi võistkondi (osaleda saab maksimaalselt 30 võistkonda), kes päeva jooksul lahendavad erinevaid keskkonnateemalisi ülesandeid.

Võistlus toimub seekord Tartu loodusmajas (Lille 10, Tartu) nii sise- kui välitingimustes. Päeva jooksul õpivad noored läbi erinevate ülesannete tundma pargi taimestikku, määravad õhukvaliteeti, vee ja mulla füüsikalis-keemilisi omadusi, sooritavad lihtsamaid mõõtmisi looduses ja määravad seeni. Osavust ja nutikust proovitakse ka meeskonnatöö ülesande lahendamises.

Ülesannete lahendamist hindab žürii jooksvalt. Kõik osalejad saavad osalemistunnistused ja edukamad väikesed auhinnad.

Lõunasöök on korraldajate poolt, korduvkasutatava joogipudeli palume kaasa võtta. Olulised on ka ilmastikukindel riietus.

REGISTREERI õpilasvõistkond siin

NB! Eelistame registreerimisel meeskondi, kes eelmisel aastal samas koosseisus ei osalenud.

Ajakava:

• 9.30 – 10.00 saabumine, registreerumine, väike turgutav amps loodusmaja saalis
• 10.00 võistluse algus
• 16.00 võistluse lõpetamine loodusmaja saalis

Lisainfo:

Tiina Lilleleht

tiina.lilleleht@tartuloodusmaja

53341013

Võistlust toetavad Eesti Teadushuvihariduse Liit ja Haridus-ja Teadusministeerium.

Keskkonnauuringute võistluspäevaks ettevalmistamise juhend

1. Õpilasvõistlus toimub Tartu loodusmajas ja loodusmaja pargis (Lille 10, Tartu)
2. Võistluse ajal võib kasutada enda telefoni ning selles eelnevalt laetud mobiilirakendusi. Mõelge läbi, milliseid rakendusi tahate ja võiksite kasutada. NB! Võistluse ajal pole võimalik telefoni laadida!
3. Tutvuge tavalisemate söögi- ja mürgiste seentega.
4. Ülesannete lahendamiseks on kasutada määrajad: Toomas Kukk “Eesti taimede kukeaabits” ja Heljo Krall, Toomas Kukk jt. “Eesti taimede määraja” ning valik seeneraamatuid. Tutvuge nende teostega, et vajadusel kiirelt infot leida.
5. Vee ja mulla füüsikalis-keemiliste omaduste mõõtmisteks on kasutada keemiakomplektid koos tööjuhendiga.
6. Mulla elustikuga tutvumiseks soovitame lugeda EMÜ väljaannet MULLA ABC IV osa.
7. Õhu kvaliteedi määramiseks on korraldajate poolt abimaterjal.

Tartu loodusmaja traditsiooniline sügisene seenenäitus toimub jälle 17. – 21. septembril!

Loodusmaja saalis on viiel päeval imetlemiseks ja tutvumiseks väljas suur valik Lõuna-Eesti metsade, niitude ja parkide seentest. Seenenäitus täieneb iga päev uute põnevate liikidega! Väikeses seenelaboris saab teha tutvust seeneniidistiku, eoslehekeste ja -torudega ning seentes elavate loomakestega, lisaks saab tutvuda seente eluoluga stendinäitusel. Ka loodusmaja pargis kasvavad seened on näituse ajaks tähistatud.

Koolidele ja lasteaedadele pakume eelregistreerimise alusel juhendatud seeneteemalisi õppeprogramme näitusel majas sees või õues.  Lapsed täidavad töölehti ja külastavad seenelaborit. Rohkem infot allpool.

Näitus on külastajatele avatud 17.-21.09 ehk T-L kell 10:00-18.00.

Seenekonsultant Külli Kalamees-Pani (Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed) on näitusel kohal, vastab külastajate küsimustele ja aitab seeni määrata T-R kell 15-18.

Pilet: täispilet 5€/sooduspilet 3€/kuni nelja-aastased (k.a) ja Tartu loodusmaja huvikooli õpilased tasuta.

NB! Iga päev kuni kella 16ni on näituse külastuskoormus suurem, sest näitust külastavad kooligruppide programmid. Külastuskoormus on väiksem kella 16.00-18.00 vahel.

TÖÖTOAD

• Seentega värvimise töötuba 18.09 kell 18.00-20.00

Töötoas tutvume seentega värvimise mitmekülgsete võimaluste ja tehnikatega, räägime selleks sobivatest seeneliikidest ja nende eripäradest ning teeme näidisvärvimise siidile mustreid trükkides. Tutvume seentega lõngade värvimise kirju maailmaga. Pärast töötuba jääb õpitut meenutama trükitud siidisall ning kaasaantav materjali kokkuvõte. Juhendaja Airi Gailit on tekstiilide seentega värvimise tehnikate spetsialist ja paljude loovkäsitöö teemaliste koolituste juhendaja.

Osalustasu 30 eurot. REGISTREERI SIIN (12 kohta) (Kohad täis!)

• Mikroseened meie aiataimedel 19.09 kell 18.00-19.30

Töötuba aiasõpradele ja elurikkusehuvilistele. Uurime mikroskoobi ja luubi all seeni, millest tavaliselt räägitakse kui aiataimede haigustest: jahukaste- ja roosteseened jt pisikesed taimede lehtedel elupaiga leidnud seened on suurendusega vaadates lausa kunstilised. Saame teada, milline on nende roll looduses ja kuidas taimed nende liikidega koos elades hakkama saavad. Kaasa võib võtta oma aiast arvatava seenkahjustusega lehe, et seda mikroskoobi all uurida. PS. Tõrje kohta töötoas soovitusi ei jagata, sest töötoa üks eesmärke on just õpetada liikidevahelisi suhteid paremini mõistma. Kohal mükoloogiaühingu eksperdid Kadri Põldmaa ja Kadri Pärtel.

Osalemine seenenäituse piletiga, etteregistreerimine pole vajalik.

TEGEVUSED PEREDELE

Laupäeval, 21.septembril on näitusele eriti oodatud kõik pered. Lisaks seenenäitusele on avatud seeneteemaline avastusrada ning laborinurk, kus saab mikroskoopide abil seente põnevat mikromaailma uurida. Filmitoas saab aga klassikat nautida – lapsi ja lapsemeelseid täiskasvanuid ootab Operaator Kõps.

Registreerumine juhendatud programmidele

Kooliklassid

Registreeritud koolirühmadele pakume juhendatud näitusekülastust, mille jooksul saate:

• tutvuda saali seenenäitusega asjatundliku juhendaja toel
• teada, kes on seened ning milline on seeneriigi mitmekesisus;  kes seeni söövad, milline on seente tähtsus looduses ja suhted inimesega
• täita vanuseastmele sobivaid töölehti
• uurida seente viljakehasid, eoseid, niidistikku, seeneusse jm. väikeses seenelaboris

Programm sobib kõigile vanuseastmetele 1.-12.klassini ja on vastavalt grupile kohaldatav.

HIND: õpilased 3€, saatvad õpetajad tasuta.

(Tasuda saab kohapeal sularahas, kaardiga või arve alusel. Palume õpetajatel osavõtutasu enne külastust kokku koguda!)

Kestvus: 1h

GRUPI SUURUS: minimaalselt 10 õpilast, maksimaalselt 30 õpilast

(NB! Väikeklasside puhul palume eri klassid üheks grupiks liita, et saaks minimaalse õpilaste arvu täis. Väga suure klassi puhul palume jagada klass pooleks ja registreerida kahe eraldi grupina järjestikustel kellaaegadel, et ei ületaks maks. grupi suurust. Eraldi kokkulepeteks palume ühendust võtta näituse koordinaatoriga.)

REGISTREERI KLASS SIIN

******

Lasteaiarühmad

Registreeritud lasteaiarühmadele pakume hommikupoolikuti tunniajalise seeneriigi külastuse, mille jooksul saate:

• teada, kes need seened on, mis elu nad elavad oma mitmekesisuses ning kes seeni söövad
• tutvuda väikesel seenenäitusel mõnede oluliste söögiseente, mürkseente ja puiduseentega
• uurida seente viljakehasid ja niidistikku ning seeneusse väikeses seenelaboris
• nuusutada, katsuda, vaadata ja mängida

HIND: laps 3€, saatvad õpetajad tasuta.

Kestvus: 45-50 min

Grupi suurus: kuni 24 last

REGISTREERI RÜHM SIIN (Kõik grupid on täitunud!)

Üritus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Lisainfo:

Anna-Grete Joamets
5814 1869
anna-grete.joamets@tartuloodusmaja.ee

Ootame kõiki aiandus- ja fotograafiahuvilisi fotonäituse “Kasvades oma toiduga” avamisele Tartu loodusmajas 13. septembril kell 16!

Samanimelise üleeuroopalise fotokonkursi tulemustest võrsunud näitus jagab lugusid ja hetki erinevatest kogemustest toidu kasvatamisel ja toiduga koos kasvamisest.

Avamisel vaatame värsket näitust ja kuulame-vaatame konkursi žürii töös osalenud loodusfotograafi Urmas Tartese pildiesitlust aiaga seotud putukatest.

Avamine on tasuta.

2023. aastal toimus üleeuroopaline fotokonkurss “Kasvades oma toiduga”, mis kutsus üles jäädvustama hetki oma aias. Oodatud olid fotod nii õppe- kui kogukonnaaedadest, aga ka koduaedadest. Fotodega sai jagada lugusid uhkest saagist, ebaõnnestumistest, (õppe)aedades ühiselt toimetamisest, aiapidaja sõpradest ja konkurentidest nii looma- kui taimeriigist.

Konkursile laekus kokku 1102 tööd, enamus neist Eestist. Fotosid saadeti ka kaugemalt – Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Hispaaniast, Gruusiast, Montenegrost ja Suurbritanniast.
Näituse kolm põhiteemat olid “mustrid aias”, “aed lähedalt” ja “töökas aed”.

Konkurss toimus kolmes vanusekategoorias: kuni 12-aastased lapsed, 13–18aastased noored ja täiskasvanud. Töid hindas žürii, kuhu kuulusid fotograafid Heikki Leis ja Urmas Tartes, Sihtasutuse Tartu 2024 programmi “Elu ja keskkond” juht Triin Pikk ja “Kasvades oma toiduga” projekti algataja Karin Pai.

Fotokonkursi partner oli Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, toetajad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu loodusmaja, Rohelise kooli programm, Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Talu Toidab OÜ, Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Biomarket OÜ.

Valikut fotokonkursi “Kasvades oma toiduga” töödest saab vaadata Rohelise kooli programm FB lehelt fotogaleriist.

Näitus on Tartu loodusmajas avatud

10. september – 1. november 2024

E – R 10 -18

Näituse külastuseks soovitame eelnevalt uurida kõige sobivamaid aegu infopunktist telefonil +372 736 6120.

Näituse külastus on majapiletiga.