Tartu loodusmaja hariduskeskus võib sel aastal tähistada juubelit, sest õpilastele koolitundide raames loodusväärtuste tundmist on õpetatud juba veerand sajandit.
Keskkonnahariduslike õppeprogrammide alguseks võib lugeda 1996.aastat, kui Elva lähedal Kulbilohus korraldati 4.-6.klasside õpilastele metsapäevi. Tol ajal Elva metskonnale kuulunud väikese saunamaja, mida kutsuti Käblikuks. kaminaruumi oli loodud klassiruum koos loodusvaatluste ja mõõtmiste jaoks vajalike vahenditega ning kus sai vihma eest kaitstuna õdusalt toimetada. Matkamine ja lõkete tegemised toimusid sealsamas Kulbilohus ja Vapramäe loodusradadel.
Kooliklassid tulid metsapäevadele Tartust tunnibussiga või tellisid ise transpordi. Lisaks looduse tundmaõppimisele ehedas keskkonnas, õpiti lõket tegema ja süütama ning saadi lõkketoidu elamus. Loodusmaja juhendajate poolt ettevalmistatud töölehtedel leidusid ülesanded nii eluslooduse liikidega tutvumiseks kui ka matemaatika ja emakeele harjutamiseks. Puude mõõtmine, käidud vahemaa arvutamine, nähtu sõnastamine heas eesti keeles – kõik see oli kooliprogrammi loomulik sidumine päris eluga. Päeva lõpus joonistati metsa elukoosluse pildid ja küpsetati koos lõkketoitu. „Kui mõned koolijuhid kahtlesid, kas tundide ajast sellist päeva korraldada pole ikka õppeaja raiskamine, siis peagi muutusid need metsapäevad väga nõutuks ja nii on õnneks tänaseni. On hea näha, kuidas praegused õpetajad märkavad ja väärtustavad õppeprogrammide rolli laste õpioskuste kujundamisel ja sotsiaalsete pädevuste arendamisel“ meenutab algusaegu Tartu loodusmaja programmijuht Helle Kont, kes on ise õppeprogramme juhendanud samuti 25 aastat.
Õppeprogrammidel käivate lasteaiarühmade ja kooliklasside arv on olnud aasta-aastalt tõusnud, enne viiruseperioodi tehti aasta jooksul peaaegu 500 programmi ja nendest sai osa veidi alla 10 000 lasteaialapse ja koolinoore. Hetkel on Tartu loodusmajal välja töötatud, katsetatud, täiendatud ja väga hästi toimivad 47 õppeprogrammi alusharidusest kuni gümnaasiumi ja kutsekoolide õpilasteni. Programmid kestavad vastavalt vanusele 60 minutist kuni 4-5 akadeemilise tunnini ning on õppeaineid lõimivad, keskkonnasäästlike väärtusi kujundavad ja päriseluga vahetult seotud. Lisaks eesti keelele viiakse programme läbi ka vene ja inglise keeles ning kohandatakse sobivaks hariduslike erivajadustega õpilastele.
Ka ruumide külje pealt on aeg saunamaja kaminaruumist edasi läinud ja nüüd saavad programmid toimuda Tartu loodusmaja päris enda kaasaegsetes õpperuumides, talveaias, maja liigirikkas pargis, aga ka erinevatel Tartumaa loodusradadel. Vajadusel tullakse kaugematele koolidele vastu ja nii on näiteks juhendatud Läänemere teemalist praktilist õpet ka Käsmus ja Toilas. Oluline osa kvaliteetse programmi loomisel ja läbiviimisel on kindlasti juhendaja. Loodusmaja õppeprogrammide puhul on alati jälgitud, et juhendajad oleks erialase haridusega, pikaajaliste kogemustega ja täiendaksid end pidevalt nii erialaliselt, tehnoloogia kui ka hariduslike erivajaduste valdkonnas. Juhendajad on pädevad kohanema erinevate õpetajate soovidega ja õpikeskkondadega looduses või koolides kohapeal. Näiteks on ettetulnud olukordi, kus loodusmajas kohapeal juhendatakse ühe päeva jooksul 8 klassi ja kevadistel väljasõitudel looduses üle 1500 õpilase korraga.
Mitmete Tartu linna ja maakonna koolidega on välja kujunenud aastatepikkune hea koostöö, mille tulemusena mõlemad osapooled teavad, millised tegevused õpilastele kavandada ja kuidas saavutada, et lapsed sooviksid särasilmselt loodust veel rohkem tundma õppida ning oskaksid puhast liigirikast keskkonda väärtustada. Nüüd on õnneks kõikidel Tartu linna munitsipaalkoolidel võimalik ka linna toel osaleda aktiivõppeprogrammides, Tartu loodusmaja on üks asutustest, kes loodusainetes neid pakuvad. Lisaks linna koolidele on head ja pikaajalised programmide külastajad olnud Ülenurme Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium ja mitmed teised koolid üle Eesti. Toredad lapsed on tulnud loodusmajja programmidele isegi Pärnust, Saaremaalt ja Kohtla-Järvelt, seda suuresti tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetustele, mida koolid saavad ise taotleda.
Ka praeguses keerulises tervishoidlikus olukorras on loodusmaja leidnud võimalusi, kuidas õppetööd rohkem välja loodusesse viia ja koolide vajadustele vastu tulla, näiteks viiakse loodusmaja jäätmeprogramme läbi pargialal või soovi korral kooli juures õuealal. Koostöös Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumiga on välja töötatud looduspäeva kava, kus Saare järve õpperajal või Taevaskojas saab õppeprogrammi ilma looduskeskkonda kahjustamata läbida korraga kuni 200 noort. Sellist looduspäeva formaati saab kohandada nüüd teistele koolidele vastavalt soovidele ja piirangutele. Kõige uuem programm „Elu mitmekesisus maal“ valmis samuti lähtuvalt ühe õpetaja vajadusest ja soovist, kes pöördus loodusmaja poole palvega käsitleda II kooliastme õpilastega elutingimusi erinevates loodusvööndites ning seal elavate loomade ja taimede vajadusi.
Kõigi nende 25 aasta jooksul on hea koostöö programmide arendamisel ja korraldamisel toimunud Tartu linnavalitsuse, Keskkonnameti, RMK, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja mitmete looduskeskuste ning ametkondade nõul ja jõul. Tartu loodusmaja tänab neid!
Juubelikingituse tegi loodusmaja endale juba ise – kõik 47 õppeprogrammi on aprillikuu seisuga läbinud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu kvaliteedihindamise ja saanud murakakujulise kvaliteedimärgise „Läbimõeldud programm“.
Ootame kooliklasse ja lasteaiarühmi ka sel kevadel, suve alguses ja järgmisel õppeaastal loodusväärtusi tutvustavatele õppeprogrammidele!
Terve märtsikuu oleme olnud kodused, kuid see ei tähenda, et loovus on jäänud unarusse. Loodusmaja usinad lapsed on pannud oma loovuse tööle ning esitanud fantaasiast pakatavad tööd Tartu loodusmaja loomekonkursile “Toit ja Prügi”. Nüüd on kõigil võimalus anda oma panus õpilaste tunnustamiseks. Selleks vajuta südame märki oma lemmiku juures. Võimalus on jätta ka tore kommentaar.
Rahva lemmikutele on auhinnad välja pannud Põllumajandus- ja Toiduamet ja Rohelille disain. Lisaks valib Tartu loodusmaja žürii parimad tööd mitmes erikategoorias.
Hääletus läheb lukku järgmine esmaspäev, 12.04, seega ruttu hääletama!
Võitjad avalikustame Tartu loodusmaja kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalites.
Kevadlinnud on juba kohal ning otsivad pesitsemiskohti. Kehtivate tervishoidlike piirangute tõttu ei ole võimalik ühist lindude pesakastide meisterdamise talgupäeva loodusmaja õuealal sel aastal korraldada, kuid kõik soovijad saavad loodusmajast kaasa pesakastikomplekti koos juhistega, et tihase või poolavatud (hall-kärbsenäpp, linavästrik, punarind) pesakast ise kodus kokku kopsida!
Lisaks toimuvad LiLiLa ajal ka muud toredad linnuteemalised üritused, kus on võimalik kõiki ohutusnõudeid järgides osaleda.
LinnaLinnuLaupäevak 2021. aasta kava:
Alates 2. aprillist on võimalik saada endale tasuta lindude pesakasti ehitamise komplekt Tartu loodusmajast!
Komplekt sisaldab juba sobivaks suuruseks lõigatud laudu ja naelu, mida saab õpetuse järgi kodus kokku lüüa. Huvilistele jagatakse välja 200 kasti ehitamise komplekti, valida saab tihaste pesakastide ja poolavatud kastide (hall-kärbsenäpp, linavästrik, punarind) vahel. Iga pere peale on mõeldud 1 kastikomplekt. Pesakastikomplekti on võimalik Tartu loodusmajast kaasa saada 2.-3. aprill kell 14-16 ja alates 5. aprillist E-R kell 10-14. Lisainfo: Aire Orula, LiLiLa 2021 projektijuht, (+372) 509 3784.
1. aprillil kell 20:00 on veebipõhine õpituba: Munade värvimine looduslike värvidega ja salvrätikutehnikas(Liitu sündmusega Facebookis ).
Tartu loodusmaja huvikooli õpetajad Aire Orula ja Annika Pakk õpetavad kuidas looduslike vahenditega mune värvida, ilma et peaks kasutama potentsiaalselt kahjulikke aineid sisaldavaid värve.
Looduslikud värvid jäävad loomulikud, mõnusalt tagasihoidlikud ja on munasöömisel täiesti ohutud. Pane häid nippe kõrva taha, et nädalavahetusel koos pere ise värvida! Kasutame näiteks kurkumit, punast kapsast, hibiskust, sibulakoori, tšillit, jne. Õpitoa teises osas proovime ka salvrätikutehnikat – kui soovid kohe praktiliselt kaasa teha, siis varu õpitoaks arvuti ette paar keedetud muna, meelepärase pildiga salvrätikuid, toorest munavalget, käärid ja üks väike pintsel.
Peale sündmust ootame nädalavahetuse jooksul kõiki jagama fotosid oma värvitud ja kaunistatud munadest, selleks lisa enda pildid Padleti veebipõhisele teadetetahvlile – https://padlet.com/tartuloodusmajahuvikool/lilila
2. aprillil kell 12:00 ornitoloog Margus Otsa veebiloeng: “Kevad aias – kuidas luua linnurikast aeda” (Liitu sündmusega Facebookis ).
Ornitoloog Margus Otsa jagab häid nõuandeid ja saame teadmisi sellest, kuidas enda linnas või maal asuvasse koduaeda rohkem kauneid sulelisi sõpru meelitada. Saame teada, kuidas aias elurikkust suurendada, miks ja kuidas saab aiapidaja lindudest kasu ning kuidas lihtsate vahenditega lindudele sobivaid elupaiku, pesitsemis- ja toitumisalasid juurde luua.
Margus Ots on ornitoloog ja linnu-uudiseid vahendava portaali Linnuvaatleja.ee vastutav toimetaja.
1.-9. aprillil on Tartu loodusmaja pargis peredele avatud avastusrada “Müstiline muna”, mida saab piiranguid jälgides üksi või perega läbida. (Liitu sündmusega Facebookis )
Kokku on rajal 7 punkti, mis on pargialal märgistatud värviliste munaga. Ülesanne on leida üles rajapunktid ning siis proovida lahendada leitud mõistatused. Vastuseid on võimalus näha pildistades mobiilirakenduse abil mõistatuse juures olev QR-kood. Avastusraja alustamiseks astu lihtsalt endale sobival ajal sisse Tartu loodusmaja parki aadressil Lille 10 ja asu pargist värvilisi mune otsima, alustada võib ükskõik millisest pargi küljest.
Loodusmaja saali akendel on LiLiLa nädala jooksul võimalik tutvuda lindude munade ja pesade näitusega.
Vaata ka eelmisel aastal valminud pesakasti meisterdamise õppevideot, kus ornitoloog Margus Ots seletab lindude pesakastide ehitamise ja ülespaneku põhimõtteid ning räägib, mida linnud nendes muudel aastaaegadel teevad.
LiLiLa on Tartu loodusmajas juba traditsiooniks kujunenud kevadine lindude teemapäev, millele on alati olnud oodatud nii loodusmaja huvikooli lapsed koos vanematega kui ka kõik eri vanuses linnuhuvilised. Ürituse eesmärgiks on suurendada Tartu linnaelanike, eriti laste teadmisi ornitoloogiast, õpetada nii välimuse kui ka laulu järgi märkama ja ära tundma erinevaid linnaruumis levinud linnuliike ning tutvustada pesakastide meisterdamise abil ka nende liikide pesitsusharjumusi.
ETV saates Prillitoos on vahvad videolood, mis õpetavad, kuidas lihtsate koduste vahenditega on võimalik põnevaid asju meisterdada.
Saates jagab näpunäiteid ka Tartu loodusmaja huvikooli puutöö- ja tehnikaringi juhendaja Andres Joala.
Videolood ETV saatest “Prillitoos”. Saade oli eetris 14.02.2021 ja on järelevaadatav ETV kodulehel.
3. Meisterdame purjepaadi
Paadi meisterdamiseks on vaja:
pakendikarpi, mis oleks veekindel
pikki puutikke
nuga
nööri või tugevat niiti
naasklit
liimi
purjematerjali (paberist, kui paat jääb kuivale mängima või veekindlast materjalis, kui minnakse paadiga vette)
kaunistusi vastavalt maitsele
Videolood ETV saatest “Prillitoos”. Saade oli eetris 14.02.2021 ja on järelevaadatav ETV kodulehel.
Aeg on keeruline, väljakutseid esitav ning nõuab uusi võimalusi. Seetõttu pakume Tartu loodusmajas lisaks hubastele ruumidele nüüd ka virtuaalkoolituse võimalust ja võimekust. Hetkel kehtivate piirangute tõttu ei ole võimalik koolitusi, konverentse ega seminare korraldada. On lubatud vaid individuaaltegevused ning virtuaalkohtumised.
Omame vajalikke seadmeid, mille abil on võimalik ülekande kvaliteeti oluliselt parandada ning pilti atraktiivsemalt edastada. Pakume sündmuse sujuvaks toimimiseks paraja suurusega ruumi, igakülgset tehnilist tuge ja võimalust video salvestamiseks soovi korral koos video töötlusega.
Oleme ise kogenud veebikoolituste ja seminaride läbiviijad ning oskame anda nõu, kuidas veebisündmust korraldada ning millistele aspektidele tähelepanu pöörata.
Tartu loodusmaja on küll VV kehtestatud piirangute tõttu külastajatele suletud, kuid individuaaltegevuseks ning kõiki ohutusnõudeid jälgides on võimalik meie ruume ja tehnikat virtuaalkoolituse ülekandmiseks rentida.
UNESCO ühendkoolide võrgustikuga liitudes saavad kooliõpilased kevade märke otsides panustada ülemaailmsesse kodanikuteadusesse!
Lumi on taas sulama hakanud ja nüüd on aeg hakata terasemalt loodust jälgima, et esimesi kevadekuulutajaid märgata. Seda eriti praegu, kui tervishoidlikud piirangud pigem perekondlikku õues tegutsemist soodustavad. Läänemere-äärsete riikide, sh Eesti koolide 1.-12.klasside õpilased on oodatud panustama kodanikuteadusesse, märkides märtsist juunini üles esimesed kevadised saabujad ja tärkajad. Nimelt kutsub UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt noori üles märkima, millal nad kuulevad lõõritamas esimest põldlõokest, näevad õitsemas sarapuud, helisemas lumikellukest või sahkerdamas esimest sipelgat ning andma sellega panuse meie looduse seisundi uurimisse. Panustada võivad ka lasteaiad, sest võrgustik püüab eelmisest aastast alates pakkuda tegevusi ka koolieelikutele.
Läänemere Projekti loodusvaatlused on erilised selle poolest, et samal ajal teevad loodusvaatlusi 9 Läänemere-äärse riigi õpilased ja andmed kogutakse ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi, mida saavad uurimistööks kasutada nii Eesti kui ka rahvusvaheline teadlaskond. Lisaks õpivad lapsed ja noored vaatlustega tundma enda kodukandi loodust, märkama ja ära tundma tavalisemaid kevadisi taime- ja loomaliike ning väärtustama teiste liikide põnevat eluringi meie enda igapäevaste tegemiste kõrval.
Lihtsate liigivaatlustega saavad ka lapsed anda reaalse panuse loodusteaduslikku andmebaasi, mis on näiteks elurikkuse kao uurimiseks ja kliimamuutuste pikaajaliseks jälgimiseks väga oluline. Fenoloogilised vaatlustulemused näitavad meile looduse aastajaliste reeglipärasuste muutusi. Näiteks olenevalt temperatuurist ja lumikatte olemasolust, saabuvad konkreetse liigi esimesed esindajad rändelt, ärkavad talveunest või tärkavad maast. Nii saab pikaajaliste loodusvaatluste abil aastakümnete kaupa jälgida muutusi ökosüsteemides. Just kodanikuteadus (harrastusteadus), olles inimeste vabatahtlik panus teadusesse, aitab andmeid koguda ka paikadest, kuhu teadlased ei jõua.
Kui teisi Läänemere Projekti kodanikuteaduse loodusvaatlusi, näiteks ranniku- ja jõevaatlused, tehakse enamasti õpetaja abiga, siis kevadekuulutajate vaatlusi saavad õpilased teha ka ise, liikide määramiseks on abiks fotod. Andmebaasi oodatakse iga liigi kohta lisaks märkamise ajale ja kohale ka fotosid, nii et nutitelefonilembesed õpilased saavad seda jäädvustamise abivahendina kasutada ning teadlased saavad fotode järgi kontrollida määrangute õigsust. Vaatlust saab teha koolis kaugõppel olles koduse tööna või täiesti iseseisvalt vabal ajal. Liike leiab enda aiast, pargist, asulate haljasaladelt kui ka terviseradadelt – selleks ei pea eraldi kuskile sõitma. Võib välja printida ka selle postri ja panna see kodu või klassi seinale, et lisada vaatlustesse võistluslikku momenti. Kõik fenoloogilised vaatlused saab sisestada läbi lihtsalt kasutatava mobiilirakenduse kaudu riiklikku eElurikkus portaali, kust nad omakorda jõuavad üleilmsesse kodanikuteaduse portaali Global Biodiversity Information Facility. Selleks, et enda loodusvaatlusi sisestada, peab haridusasutus olema Unesco ühendkoolide võrgustiku liige või sellega vaatluste käigus liituma.
Fenoloogiliste vaatluste töölehe eesti ja inglise keeles, abimaterjali ja juhendid andmebaasi sisestamiseks leiab Läänemere Projekti kodulehelt. Tänavu kutsutakse osalejaid kõikidest Läänemere riikidest töölehe asemel täitma hoopis Padleti interaktiivset töölehte, mis võimaldab õpilastel jälgida ka seda, kes ja millises riigis parasjagu samasuguseid kevademärke näeb.
Võrgustiku õpetajatele korraldatakse kodanikuteaduse õppepäevasid, kus tutvustatakse põhjalikumalt BSP kodanikuteaduse programmides osalemise võimalusi ning kuidas siduda lihtsad loodusvaatlused kliimamuutuste ja kestliku arengu teemadega. Sündmuste ajad leiab BSP kalendrist. Eriti innukad loodusvaatlejad saavad soovi korral oma loodusvaatlusi esitada juba 27. aprillil Leedu rahvusvahelisel noorte konverentsil “Back to nature”, kuhu on oodatud kõigi üldhariduskoolide 9.-12.klassi õpilaste loodusteaduslikud uurimistööde esitlused teemade, mis seostuvad kliimamuutustega, sh kodanikuteaduslikel loodusvaatlustel osalemine ja andmete kogumine. Esitlused toimuvad veebipõhiselt Zoom-keskkonnas. Lisainfot Leedu konverentsi kohta leiab BSP kodulehelt.
Lisaks korraldab Eestis kohalikku kevadvaatlust loodushariduslik vaatlusprogramm “Tere, Kevad!”, mis on mõeldud põhikooli õpilastele ja lasteaia vanemate rühmade lastele. Kogutud vaatlusandmed sisestatakse programmi enda andmebaasi. Peale vaatluste on võimalik osa võtta lisategevustest – luuletada, joonistada, pildistada, osaleda viktoriinis. Koolid, kes osalevad Eesti kevademärkide otsingutel, saavad hõlpsalt panustada ka Läänemere kevadvaatlustesse – koostöö on oluline!
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt pakub Eesti õpilastele aastaringselt põnevaid rahvusvahelisi tegevusi: keskkonnauuringute programme (vee ja õhu kvaliteet Läänemere ääres, ranniku- ja jõevaatlused Läänemere ääres, linnuvaatlus ja -loendus); teadus- ja looduslaagreid; õppepäevasid ja töövarjupäevasid; konkursse, viktoriine, UNESCO kampaaniaid ja erinevaid konverentse. Lisaks korraldatakse õpetajatele täiendõppe seminare ja ühisüritusi võrgustiku sõpruskoolidega.
Ootame 2021.aastal uusi koole liituma!
Rohkem infot saad riiklikult koordinaatorilt: gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja otsib koordinaatorit
Tartu loodusmaja otsib rahvusvahelise koostöö koordinaatorit (asendajaks lapsehoolduspuhkuse ajal), kelle peamiseks ülesandeks on hästi toimiva UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti (Baltic Sea Project – BSP) tegevuste koordineerimine Eestis, liitunud haridusasutuste toetamine ja esindamine rahvusvahelises BSP võrgustikus.
Millist inimest otsime?
Heal koordinaatoril on kõrgharidus (soovitavalt keskkonnaalane) ja eelnev kogemus projektijuhina või koordinaatorina, suurepärane koostöö- ja suhtlemisoskus, väga hea inglise keele oskus, võime iseseisvalt, tõhusalt ja kohusetundlikult töötada. Sobid meie kollektiiviga, kui jagad Tartu loodusmaja väärtusi, oled sõbralik, keskkonnateadlik, avatud suhtleja, süsteemne ja loov ning usud oma panusesse kestliku arengu hariduse edendamisel.
Mida vastu pakume?
Osalise tööajaga (0,5 – 0,7) töökohta, kaasaegset ja mõnusat töökeskkonda, paindlikku tööaega, töötasu alates 650 eurot/kuus (bruto), väljakutseid ja võimalusi enesetäiendamiseks ja –teostuseks keskkonnasõbralikus organisatsioonis.
Kuidas kandideerida?
Kui tundub, et see kutse on Sulle, siis saada oma CV ja motivatsioonikiri “Minu senised kogemused ja huvi selle töö vastu” janika.ruusmaa@tartuloodusmaja.ee
Lisainfot võib küsida: Janika Ruusmaa, juhataja tel 56 688 886 või Gedy Matisen, rahvusvaheliste suhete koordinaator, tel 5646 6887
Tartu loodusmaja soovib toetada Tartu linna huviharidusringide õpilasi, kes märtsikuus on sunnitud enda huvialadega ainult individuaalõppel tegelema. Pakume kuni huvihariduse piirangute lõpuni õpilastele erihinnaga meie ruumide kasutamist.
Ruume saab kasutada huvitegevuse individuaalõppeks, kas siis üksi, koos paarisala partneriga või koos juhendajaga. Loodusmaja ruumides on näiteks võimalik harjutada pillimängu, laulda, tegeleda tantsimise või mõne muu rohkem ruumi nõudva huvialaga. Samuti võib klasse kasutada ka üldharidusainete individuaalseteks järelaitamistundideks või konsultatsioonideks. Suuruse järgi saab valida saali, koolitustoa ja klassiruumi vahel, vajadusel saab kasutada ka helitehnikat ja esitlustehnikat. Lisaks on meil ka spetsiifilisemaks tegevuseks ettenähtud labor ning töökoda.
Ruumirendi soodushinnaks piirangute perioodil õpilastele on E-R kell 10-17 vahemikus 6-10 €/h. Ruumide kasutamine nädalavahetusel ja väljaspool tööaega eri kokkuleppel. Tutvu lähemalt ruumidega >>
Võta meiega ühendust ja arutame läbi, mille jaoks ruumi oleks vaja kasutada. Oleme paindlikud ning vastutulelikud.
Vabariiklike piirangute järgi ei ole laste ja noorte huvitegevuses 28. märtsini lubatud rühmaviisiline tegevus või treening siseruumides. Lubatud on tegevusi või treeninguid teha kas üksi või kahekesi, näiteks personaaltreeneri või treeningpartneriga, hoides teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Alates 3. märtsist on ruumi lubatud täitumus 25 protsenti. Et tagada piisav hajutatus ja ohutus, eelkõige vältida teiste inimestega kokkupuuteid, on soovitatav tagada iga harrastajapaari kohta 20 ruutmeetri suurune ala, kus tegevusi ellu viia.
Head külastajad!
Seoses VV kehtestatud piirangutega on Tartu loodusmaja külastuskeskus alates 3.03 suletud. Edasiste arengute ja tegevustega hoiame teid kursis kodulehel ja sotsiaalmeedia vahendusel.
Pakume võimalusi virtuaalsündmuse läbiviimiseks (seadmete rent loodusmaja ruumides kasutamiseks, soovi korral IT-tugi)
Meiega saab ühendust võtta telefoni 736 6120 ja e-kirja teel info@tartuloodusmaja.ee.
Säilitage rahulik meel ning hoidke tervist! Tartu loodusmaja
***
Kevad läheneb valguskiirusel, temaga koos saabub külvikuu märts. Lasteaiad-koolid alustavad ettevalmistustega seemnete külviks ning juba võibki varuda selleks vajalikke vahendeid.
Muldade valik müügilettidel on kirju. Mida võtta ja mida jätta?
Õige külvimuld on väga tähtis ja iga muld selleks otstarbeks ei sobigi. Poelettidel ja aianduspoodides on saadaval mitmete Eesti tootjate poolt valmistatud universaalseid külvimuldasid, millega saab ka algaja aednik hea tulemuse. Valikus on ka mitmeid ökoloogiliselt puhtaid muldasid. Seemnete idanemiseks on parimad õhulised ja kohevad mullad – näiteks erinevad turbasegud. Kasutatakse ka musta mulda, kuid see võib puhtalt olla liiga tihe ja seemnetel on raskem idaneda.
Külvi- ja pikeerimismuld
Enamik külvi- ja kasvumuldasid sisaldab turvast, mis on toodetud meie oma loodusvarast – rabade turbast. Jälgida tuleb, et külvimuld ei koosneks 100% turbast, kuna selle happelisus on külvikasti jaoks liiga suur ja ettekasvatuseks see kindlasti ei sobi.
Universaalne kasvuturvas on külviks hea valik ning tagab kiire külvide tärkamise. Kergest mullast on ju lihtne nina välja pista. Korralikku külvimulla sisalduses peaks olema kas liiva, vermikuliiti või perliiti (suure veemahutavusega mineraalid), mis aitab hästi hoida niiskustaset.
Silmas tuleks pidada seda, et pisemad seemned saaksid peenema struktuuriga külvimulda, kuna tükkide vahelt on tõusmetel raske tärgata. Suuremad seemned võib külvata jämedama struktuuriga mulda, mis sobib ka pikeerimiseks ja ümberistutamiseks. Sel juhul peab kindlasti kasutama lisaväetist.
Mullapõhine istutussubstraat (must muld)
Külvamiseks kasutatakse ka musta mulda. Enamasti koosnevad need tumedast ja heledast turbast, millele on lisatud liiva ja komposti. Paljud mullapõhised substraadid sisaldavad ka väetisi. Must muld on asendamatu aednikele, kes ei saa oma külve iga päev jälgida. Muld vajab vähem kastmist ja toitaineid jagub pikemaks ajaks. Samas on musta mullaga külvi lihtne üle kasta tema tiheda ja raske struktuuri tõttu. Ka idudel on vaevalisem mullapinnale tulla, mis pikendab idanemise aega. Musta mulda seemneid külvates on hea nipp mulda mitte ülemäära kõvasti kinni suruda, aitab õrnast sõrmedega patsutamisest, et taimedel oleks kergem välja pugeda.
Kas sobib ka külvimuld oma aiast?
Külvimulda aiamaalt tuua ei soovitata, kuna see toob kaasa kutsumata külalised, nagu näiteks putukad, kahjurid ja seened. Kui siiski on suur soov aiamaalt oma külvimuld tuua, peaks seda enne steriliseerima (näiteks praeahjus kuumutama). Koduaia puhas kompost on külviks liiga happeline ja sisaldab haigustekitajaid. Küll aga sobib komposti ja koduaia mulla segu ideaalselt hiljem juba peenrakasti istutamiseks.
Kookoskiust ja turbast muldade keskkonnamõju
Enamusest külvimuldadest leiab põhilise koostisosana turba, vahel on lisatud ka kookoskiudu ja on lausa eraldi olemas kookosmuld, mis on valmistatud kookospähkli purustatud kestast ja sobib samuti omaduste poolest taimede ette kasvamiseks. Kookoskiu omadused on turbamullast paremad (imab paremini niiskust, on kergem ja õhulisem), samas ei sisalda see toitaineid ja vajab rohkem väetamist.
Nii turbal kui kookosel on koostisosana keskkonnajalajälg suurem kui tavalisel koduaiamullal ja -kompostil ning mulda ostes oleks oluline mõelda selle koostisosade päritolu ja hankimisviiside peale. Turba taastumine võtab aega keskmiselt 1000 aastat ning turbakaevandused lõhuvad looduslikku veerežiimi ja suurendavad süsinikuemissioone. Kookoskiud võib seega olla oluliselt kiiremini taastuv ressurss kui turvas ja kookospalmi istanduste kõrvalsaadus, samas on ka sellel omad negatiivsed küljed. Suured kookospalmi istandused on seotud elupaikade hävimise ja metsade liigraiumisega. Kookoskiu töötlemiseks kulub suurtes kogustes vett ja kasutatakse kemikaale, töötlemistehaste töölistel ei ole tihti õiglased ega tervislikud töötingimused ning lõpptarbijateni transporditakse seda suurte vahemaade tagant. Ühe uuringu järgi avaldab turba kasutamine mullatööstuses rohkem negatiivset mõju kliimamuutustele ja kasutab rohkem ressursse, samas kui kookoskoore kasutamine mullatööstuses mõjutab negatiivselt arengumaade inimeste heaolu, tervist ja sealse ökosüsteemi mitmekesisust.
Kokkuvõttes ei saagi ühte teisele eelistada, küsimus on pigem mulla koostisainete kogustes ning kokkuhoidlikus ja teadlikus kasutamises. Koduaiandus kasutab vähem kui 1% kogu maailma iga-aastasest turbasaagist, peamine turbakaevandamisest saadava tooraine kasutaja on suur põllumajanduslik tootmine, metsandus, samuti näiteks muruväljakute loomine, nii et turbakaevandamise mõju on paljuski seotud meie teiste igapäevaste tarbimisvalikutega. Igaljuhul tasub ka aianduses olla teadlik tarbija ning võimalusel vähendada turba ja kookoskoore osakaalu enda kasutatavates muldades, valides alternatiive.
Väetamine
Söödavad taimed vajavad edukaks kasvamiseks toitaineid. Esimestel nädalatel tärganud seemikud lisaväetamist ei vaja. Peale paari nädala möödumist tuleks alustada väetise lisamist kastmisvette, et istikud ei jääks nälga. Ökoloogiliselt puhtad väetised on müügil aianduskauplustes, näiteks merevetika ekstrakt, biohuumus ning vermikompostist ja turbast koosnev “Taimeramm”, mis on mahekasvatajate seas populaarne. Tavalised mittemahedad mullad väetatakse tööstuslikult toodetud mineraalainetega. Need on küll head kasvusubstraadiks, aga on loodusliku toorainega (nt kompostväetisega) väetatud mahemullas on mikroorganismide elutegevus aktiivsem.
Võimalusel tasub lastega koos istutades valida alati mahemuld. Selle leiab üles pakil vastava märke järgi, et muld sobib kasutamiseks mahepõllumajanduses vastavalt Euroopa Liidu määrustele. Eesti tootjatest valmistavad mahemulda kaks tootjat – Matogard ja BioPlus, välismaistest tootjatest näiteks Kekkilä.
