Eesti Teadushuvihariduse Liit korraldab 5.detsembril juba teistkordselt üle-eestilist avatud teadusringide päeva, et juhtida tähelepanu loodus-, täppisteadus- ja tehnoloogia (LTT) valdkonna huviringides õpitava olulisusele ning anda võimalikult paljudele lastele ja nende vanematele võimalus teadushuviringe avastada. Tule avasta, kui lahe on teadus!
Kokku avab oma uksed pea 40 teadusringi üle Eesti (sh virtuaalselt) ning valikus on mitmeid erinevaid tegevusi nagu robootika, programmeerimine, päikesesüsteemi uurimine, strateegilised seiklusmängud, meisterdamine, füüsika ja keemia katsete tegemine, loomade uurimine, loodusmatkad ja palju muud. Ringidesse on vajalik EELREGISTREERIMINE hiljemalt 03.12, kuid osalemine neis on TASUTA. Rohkem infot ja registreerimine – www.huviring.ee.
Tartu loodusmajas on sel päeval avatud kaks põnevat teadusringi:
FOSSIILID, KIVIMID JA KRISTALLID
Avatud teadusringis saavad õpilased lähemalt tuttavaks geoloogia peidetud võludega. Läbi viiakse käed-külge tegevusi ning uusi teadmisi saavad nii õpilased kui ka lapsevanemad. Avatud huviring on mõeldud 1.-3.klassi õpilastele. Tegevused toimuvad Tartu loodusmaja pargialal, seega pane ringitundi tulekul selga ilmastikukindlad riided.
Aeg: 05.12.2020 kell 10:00-11:30, Tartu loodusmaja (Lille 10)
Osalejate arv: 12 inimest
(üritus toimub õues ja hajutatult, ka õues on osalejatel maskide kandmine soovituslik ning palume osalejatel hoida omavahelist distantsi)
Avatud teadusringi päeval saavad väikesed looduse huvilised uurida Tartu loodusmaja pargis leiduvaid loomade tegutsemise jälgi. Koos õpetaja Üllega uudistatakse koprapesa, uuritakse puudel olevaid käikusid ning otsitakse kõiksugu linnalooduses leiduvaid loomade tekitatud jälgesid. Avatud huviring on mõeldud 4.-7. aastastele lastele. Tegevus toimub Tartu loodusmaja pargis, seega panna selga ilmastikukindlad riided. Kaasa võtta hea tuju ja detektiivipilk.
Aeg: 05.12.2020 kell 10:00-11:30, Tartu loodusmaja (Lille 10)
Osalejate arv: 12 inimest
(üritus toimub õues ja hajutatult, ka õues on osalejatel maskide kandmine soovituslik ning palume osalejatel hoida omavahelist distantsi)
Peipsi Koostöö Keskus ootab Peipsi järvega seotud loometöid, mis kutsuvad üles keskkonnasäästlikule käitumisele
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi projekt „GreenMind: Keskkonnateadlikkuse suurendamine Eesti Vene piirialal“ korraldab Peipsi järve keskkonnateemalise öko-sotsiaalsete reklaamide konkursi, tööde esitamise tähtajaga 10 jaanuar 2021.
Mida ootame
Ootame erinevaid eneseväljenduse vorme, milleks võivad olla koomiksid, fotod, foto kollaažid, videod ja animatsioonid või erinevate meediumite kombinatsioon.
Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks tööd.
Konkursist oodatakse osa võtma: õpilasi (15+ aastat); üliõpilasi, loov- ja keskkonnaerialade spetsialiste jt.
Konkursi eesmärgiks on loovtööde kaudu ajendada inimesi keskkonnasõbralikumale käitumisele. Ootame konkursile kunstilisi väljendusi, mis kannavad edasi sõnumeid Peipsi järvest kui piiriülesest veekogust, juhivad tähelepanu Peipsi järve probleemidele (keskkonna–, sotsiaal-, majanduslikke- jms) ning visandavad tulevikuvisioone.
Tegemist on rahvusvahelise konkursiga, mis toimub kahes etapis. 1. etapp – siseriiklik võistlus ehk eraldi konkursid Eestis ja Venemaal; 2. etapp – rahvusvaheline ehk konkursi parimate õppereis ja ühisseminar Pihkva oblastis, mis on planeeritud juunis 2021.
Konkursi võidutöödest valmivad konkursi teise etapi raames öko-sotsiaalreklaamid, mida kasutatakse Pihkva oblastis (Venemaa), Tartu ja Põlva maakonnas avalike reklaamtahvlite ja korraldajate veebisaitidel.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.
Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Ning tarbitakse liiga palju ja vastutustundetult. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme ning prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada.
Novembrikuu eelviimasel nädalal tähistatakse üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat (European Waste Reduction WEEK). Igal aastal keskendutakse ühele kitsamale jäätmetega seonduvale teemale, et kutsuda inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama. Sellel aastal on jäätmetekke vähendamise nädala fookuses nähtamatud jäätmed. Ka meie Tartu loodusmajas tegutseme iga päev selle nimel, et tõsta laste, noorte ja täiskasvanute teadlikkust sellest, kuidas hoida meid ümbritsevat loodust ning teha keskkonnasõbralikumaid valikuid.
Koondasime siia lehele mõned huvitavad videoklipid, online-sündmused ja muud viited, mille abil jäätmetekke vähendamise nädala raames iseenda ja tutvusringkonna teadlikkust tõsta. Igaühel on võimalik endale sobivas tempos neid lähemalt uurida.
Nähtamatud jääted – Mis need on? Kuidas seda tüüpi jäätmete teket vähendada? Selle kohta saab lähemalt lugeda teavituskampaania kodulehelt: www.nähtamatudjäätmed.ee
Pühendame üleeuroopalisele jäätmetekke vähendamise nädalale (21.-29.11). Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama. Nädala eesmärk on teadlikkuse suurendamine jäätmetekke vähendamise osas.
“The Plastic Problem” (USA, 2019) paneb meid mõtisklema selle üle, et 2050. aastaks on meie ookeanides rohkem plastmassi kui kalu. Juhitakse tähelepanu plastiku ületarbimisega seotud probleemidele ja plastikule kui vastuolulisele materjalile. Plastik on küll vastupidav, odav, mitmekülgne ja kerge materjal, olles üldkasutatavaks paljudel aladel, et samal ajal on plasti taaskasutus raskendatud ja kallis, põhjustades plastjäätmete kuhjumist ja lagunemist mikroosakesteks otse meie looduses. Film on inglise keeles, ilma eestikeelsete subtiitriteta.
Kuidas tekitada vähem jäätmeid? Kas tsitruseliste koored sobivad kompostikasti? Kas munakarp on paber või pakend või bioprügi? Kindlasti sorteerivad paljud kodudes jäätmeid juba pikka aega, aga kontoris jäätmekäitlussüsteemi rakendades selgub, et teadmised sorteerimisest ja selle vajalikkusest ei pruugi töötajate hulgas kattuda.
Nüüd on kõigil asutustel võimalik enda jäätmesorteerimise oskusi ja teadmisi praktilise koolituse abil täiendada – ja seda tasuta! Koostöös Tartu Linnavalitsusega pakume Tartu linna asutustele (ettevõtted, kontorid, koolid, lasteaiad, korteriühistud) jäätmekoolitusi, mis aitavad kas juba olemasolevat sorteerimissüsteemi paremaks muuta või luua täiesti uus süsteem, mis sobiks just teie elanikele/töötajatele ja vastaks uusimatele jäätmekäitluse nõuetele. Anname nõu, kuidas motiveerida ja õpetada asutuse töötajaid ja kliente jäätmeid sorteerima ning teeme läbi praktilisi mängulisi ülesandeid, mis teevad sorteerimise põhimõtted lihtsamaks. Koolituste läbiviimist toetab Tartu linn ja tellijatele on need tasuta.
Koolitusel käiakse juhendaja abil läbi eluliste näidete meie igapäevaste jäätmeliikide teekond ning uuritakse, miks on näiteks pakendite puhul endiselt teemaks nende loodusesse jõudmine. Jäätmekoolituse põhiline eesmärk on igapäevaste jäätmete vähendamine läbi praktiliste võtete ja vältimatute jäätmete sorteerimisoskuse parandamine. Koolituse lõpuks on osaleja omandanud praktilisi võtteid oma tarbimisharjumustest lähtudes jäätmetekke analüüsiks ning läbi lihtsate võtete oma igapäevase olmeprügi vähendamiseks.
Koolituse pikkus on kuni 1 h (soovi korral ka kuni 2h). Koolitusi viime läbi asutustes kohapeal, võimalik on koolitus läbi viia ka veebikeskkonnas Zoom.
Koolituse väljundid
Koolitusel osaleja:
on omandanud lihtsad võtted olmejäätmete tekke vähendamiseks
teab, kuidas enda tarbimisharjumustest lähtudes analüüsida jäätmete liigiti kogumise vajadust
teab, kuhu pöörduda kui vajab jäätmete liigiti kogumise kohta infot või soovib peatada jäätmevedu
teab, kuidas on korraldatud olmejäätmevedu Tartu linnas
oskab seostada enda tarbimisharjumusi jäätmete tekkega
Tasuta koolitused toimuvad 2020. aastal.
Koolitajad: Aili Elts, Kati Kekkonen, Aire Orula
Millist küünalt peagi saabuval pühadeajal valida?
Küünlad loovad õdusa meeleolu ja rahustava keskkonna ning muudavad olemise nii füüsiliselt kui vaimselt valgemaks. Milline küünal on aga keskkonna ja tervise seisukohast parim valik?
Valik on lai ning nagu tarbimisteemade puhul tihti juhtub, siis ühest vastust anda polegi nii lihtne. Küünlaid valmistatakse parafiinist, steariinist, erinevatest taime-, aga ka mesilasvahast.
Levinuim on hinnalt soodsaim, naftatööstuse jääkainest valmistatud parafiinküünal. Iga küünla põlemisprotsessis tekivad tahmaosakesed, mis aga naftapõhiste küünalde puhul on mürgised. Tahm kahjustab hingamisteid eriti neil, kes juba kannatavad astma või muude hingamisteede haiguste käes. Kõige kahjulikumad ained tulevad aga küünalde värvist, lakist või sünteetilistest lõhnaainetest. Sarnaselt teistele toodetele, leidub nii kvaliteetseid kui väga odavaid parafiinküünlaid – viimaseid tasub vältida.
Steariinküünlad on hinnalt parafiinküünaldest kallimad ja nende tooraineks on üldjuhul palmiõli, aga kasutatakse ka loomseid rasvu.
Taimevahaküünalde seast leiab nii soja-, kookose- kui rapsivahast küünlaid. Iga monokultuuri järjest massilisem kasvatamine on üldjuhul seotud elurikkuse kaoga – uued põllumaad rajatakse looduslike koosluste arvelt. Näiteks palmiõli puhul on mõjuks vihmametsade raie, sojatootmisel on väljakutseks pestitsiidide kasutus, samuti GMO-de mõju. Tihtipeale on kaugetes istandustes üheks probleemiks ka tööliste inimõiguste järgimine, samuti jõuavad nii palmiõli, kookos kui soja meieni väga kaugelt. Euroopas kasvatatava rapsi puhul – kui tegemist ei ole just mahepõllumajandusest pärit toorainega – saame kahjuks rääkida putukamürkide laastavast mõjust. Eesti küünlameistritelt võib leida veel ka taimset küünlapuru, kus tooraineks oliiviõli.
Eestis ajalooliselt kõige rohkem kasutust leidnud, tänaseks päevaks kõige hinnalisemad küünlad on mesilasvahast – seda nii sisuliselt kui hinnalipiku järgi.
Millist küünalt siis ikkagi endale soetada?
Ilmselt võib pidada heaks valikuks nii kohaliku mesiniku valmistatud mesilasvahast küünlaid, aga ka ökosteariinist ja ökotaimevahast küünlaid.
Keskkonnamärgis – poest küünlaid ostes tasub hoida silma peal keskkonnamärgistel ja eelistada EL lillekese või Põhjamaade luigemärgiga küünlaid.
Pakend – mida vähem pakendatud, seda parem! Ka pakendivabade teeküünalde valik on laienemas.
Vähem on rohkem! Küünalde põletamisega soovitatakse mitte liialdada – paljude korraga põlevate küünalde asemel piirdu paari küünlaga. Ehkki õhku saastavad eelkõige parafiinküünlad, siis ka alternatiivide massiline kasutamine ei ole keskkonnahoiu seisukohast mõistlik.
/KINO+ õhtu jääb ära! Füüsilisel kujul me ei kogune, kuid jagame teile filmi linki ning kõik huvilised saavad seda kodus endale sobival ajal vaadata/
Seoses koroonaviiruse levikuga ning kiiresti muutuva olukorraga otsustasime järgmised KINO+ õhtud ära jätta ning kolida nendega veebi. KINO+ Facebooki sündmuse all jagatakse erinevaid viiteid, mille kaudu on kõigil huvilistel endale sobival ajal vaadata videoklippe ning mõtiskleda jäätmetekke vähendamise teemal. Jagame teile ka täna kavas olnud plastikufilmi linki.
*** Novembrikuu KINO+ pühendame üleeuroopalisele jäätmetekke vähendamise nädalale (21.-29.11). Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama. Nädala eesmärk on teadlikkuse suurendamine jäätmetekke vähendamise osas.
*** “The Plastic Problem” (USA, 2019) paneb meid mõtisklema selle üle, et 2050. aastaks on meie ookeanides rohkem plastmassi kui kalu. Juhitakse tähelepanu plastiku ületarbimisega seotud probleemidele ja plastikule kui vastuolulisele materjalile. Plastik on küll vastupidav, odav, mitmekülgne ja kerge materjal, olles üldkasutatavaks paljudel aladel, et samal ajal on plasti taaskasutus raskendatud ja kallis, põhjustades plastjäätmete kuhjumist ja lagunemist mikroosakesteks otse meie looduses. Film on inglise keeles, ilma eestikeelsete subtiitriteta.
***
Dokumentaalfilmi “Plastiku probleem” on võimalik vaadata PBS NewsHour Youtube kanali kaudu. Otselink: https://www.youtube.com/watch?v=1RDc2opwg0I&ab_channel=PBSNewsHour
***
Hilisem arutelu, tagasiside ja küsimused on Facebooki sündmuse kommentaarides ka väga teretulnud!
Pühadeks kingi aega ja loo mälestusi!
Koosveedetud aeg ning ühiste mälestuste loomine on maailma parim ja kalleim kink, mida enda lähedastele saad teha.
Jõulutegevused rohelises Tartu loodusmajas ootavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid! Valikus on erinevad jõuluprogrammid lastele ning töötoad sõpruskondadele ja töökollektiividele.
Sõpruskondadele ja töökollektiividele pakume koosolemise ja tegutsemise võimalusi erinevates jõulutubades
Igas töötoas õpitakse midagi uut ja omandatakse mõni uus oskus.
Töötoas kasutatavad materjalid on keskkonna- ning loodussõbralikud.
Olgu see piparkook, jõuluehe, küünal, põll või maitsvad trühvlid – valminud meisterdus on alati midagi praktilist ning sobib kingituseks sinule endale, pereliikmele, sõbrale või tuttavale.
Kõigis õpitubades valmistame enda meisterdustele ka keskkonnasõbraliku kingipakendi.
Milline töötuba meeldiks teie seltskonnale kõige rohkem?
Lasteleon loodud spetsiaalne jõuluprogramm lõbusate päkapikkude ja meisterdamisega
Päkapikkude seikluslikud lood tutvustavad lastele loodusmaja loomatoas elavaid asukaid ja seigeldakse talveaia troopiliste taimede vahel.
Õpitoas saab koos lapsevanemaga kaunistada sussikotti või voolida ja meisterdada soolataignast jõuluehteid.
Jõulupidu külastab ka jõuluvana, kes kuulab laste lugusid ja soovi korral jagab päkapikkude abiga lastele jõulupakid.
Pidu toimub loodusmaja saalis, mis on jõuluteemaliselt kaunistatud.
Kui sa ei leidnud täpselt seda, mida otsid – võta meiega ühendust: syndmused@tartuloodusmaja.ee
Oleme paindlikud ning vastutulelikud, leiame teile sobiva viisi meie juures pühade aja tähistamiseks!
Igakuistel Tartu loodusmaja perehommikutel avastame väikeste ja suurtega erinevate loodusnähtuste, aastaaegade ja tähtpäevade võlu. Koos meisterdatakse, mängitakse ja tutvutakse loodusmaja taimede ja loomadega. Tule veeda koos perega lõbus ja hariv päev!
Tartu loodusmaja perepäev “Reis ümber taimemaailma” toimub 14.november kell 10.00 – 13.00. Tegevustega saab jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.
Maailmaharidusnädala tähistamiseks võtame sel perepäeval ette terve ümbermaailmareisi, külastame kõikides maailmajagudes kasvavaid taimi, aga usu või mitte – kogu reis toimub meie rohelises ja soojas talveaias! Tutvume põnevate toidu- ja tarbetaimedega – otsime nad üles, katsume, uurime ja maitseme nii puuvilju, vürtse kui ka joogitaimi. Kui kaugelt tulevad meie söögilauale banaan, kohviuba või ingver? Mida kõike nende kasvatamiseks ja siia jõudmiseks teha tuleb? Talveaiast saab edasi reisida meisterdustuppa, kus lõikame ja voldime ilusast taaskasutuspaberist taimede ja viljade kujulisi kaunistusi ning loodusmaja pargis saab pärast mängida lõbusaid temaatilisi mänge. Lisaks saab terve hommikupooliku jooksul loomatoas paitada ja toita meie lemmikloomadest elanikke ning uurida, millistest maadest nemad pärit on ja kes on nende taimedest naabrid.
Pane tähele:
Tervishoidlikust olukorrast lähtuvalt on loodusmaja siseruumides kaitsemaskide kandmine kohustuslik. Tasuta kaitsemaski saab vajadusel kohapealt.
Ürituse tegevused on hajutatud laiali terve loodusmaja peale ja parki ning kellaajaliselt hajutatud 3h peale, tegevustega võib jooksvalt liituda terve ürituse kestvuse ajal. Palume perepäeva külastavatel peredel hoida teiste külastajatega soovituslikku 2m vahemaad.
Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn
Tartu loodusmaja kutsub kõiki enda pargi sõpru leheriisumise talgutele!
Kõik linnakodanikud, kellele meie park südamelähedane on ja kellele meeldib seal jalutada, mängida, kiikuda ja loodust uurida, on oodatud selle nädala jooksul abikätt laenama, et osa meie pargi ilusaid sügislehti kompostiks teha. Riisume 4 päeva jooksul pargi piknikuplatsidelt, teeradadelt ja mänguväljakutelt lehti, et sealt alt saaks kevadel kohe mõnus muru sirguda ning kogume need kokku Tartu kogukonnaaedadele kompostiks saatmiseks suurde konteinerisse.
Kõik soovijad, kes igatsevad linnaruumis veidi rehaga trenni teha, värsket õhku hingata, lustakalt lehehunnikutes ringi hüpata ja kogukondlikku tegevusse panuse anda, on oodatud 2.-5.novembrini vahemikus kell 9-18 loodusmaja parki riisumises mõõtu võtma. Töövahendeid nagu rehad, kindad, käru, jne saab laenata loodusmaja infopunktist, suuremate gruppide puhul eelnevalt teada anda haldusspetsialistile, kes paneb teile töövahendid valmis (5692 8229, andres.aedviir@tartuloodusmaja.ee).
Ja hea loodusesõber, ära muretse – et muld ikka rammusaks jääks, siis meie pargi äärealadele, põõsaste ja puude alla ning küngaste kallete peale jätame ikka lehti alles, on need ju hea söök kõigile, kes mullas elab ja hingab. Ja komposti teeme me loodusmajale endale lehtedest ka, lihtsalt sel aastal on innukast kompostitegemisest juba kõik kastid täis, nii et jagame väärt mullavalmistamise kraami seekord teistega.
Ka meie töörõõmuspetsialist Lenna ajab juba usinasti lehti taga, tule ka!
Lisainfo:
Andres Aedviir
Tartu loodusmaja haldusspetsialist
5692 8229
andres.aedviir@tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmajas avatakse 29. oktoobril kell 19 kunstnik Peeter Lauritsa näitus „Randevuu metslastega“.
Näituse tööd toovad vaatajani kaunid ja põnevad kooreüraskite tehtud mustrid puidul, tõlgendades neid loomariigi kui ühe tsivilisatsiooni suhtlusvahendina – milliseid sõnumeid sooviksid need väikesed putukad läbi enda “kirja” meile rääkida, endast märgina maha jätta ja mida tunneme me ise neid vaadates? Peeter Laurits kommenteerib enda näitust järgmiselt: „Selle mikronäituse pealkirjas kasutan ma mõistet metslased pisut harjumatus tähenduses. Enamasti kutsutakse metslasteks inimesi, kes elavad väljapool tsivilisatsiooni, metsas. Peale metsikute inimeste elab metsas aga tohutult palju rahvast – loomi, taimi, linde, puid ja putukaid, seenevõrgustikke, samblaid, vetikaid ja mikroorganisme, kes moodustavad suuri seltskondi ja keeruliste suhtlusvormidega tsivilisatsioone. Ma kasutan oma piltides kooreüraskite haudmekäike nende nõiduslike tsivilisatsioonide sümbolina. Üraskimustrid meenutavad hieroglüüfe – metsa imelikku kirja – ja äratavad soovi seda kirja lugeda, nuusutada, tantsida ja laulda.“
Peeter Laurits (sündinud 6. märtsil 1962) on eesti kunstnik. Peeter Laurits hakkas kunstilise fotograafiaga tegelema 1980. aastate keskel ja tema peamisteks väljendusvahenditeks on fotograafia ning digitaalsed manipulatsioonid. Kui algselt tegeles ta meediakriitiliste mängudega, kuid pöördus peagi süvaökoloogiasse, kolis metsa ning ühendas oma elus ja loomingus neoliitilised printsiibid postindustriaalsetega. Praegu on ta loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isiknäitusi nii Londonis, Berliinis, Moskvas kui Chiang Mais, ta töid on ostetud muuseumitesse ja erakogudesse ning tellitud monumentaalteoseid avalikku ruumi.
Näitus on avatud Tartu loodusmajas 29.10. – 30.12.2020
Külastamiseks sobilike aegade infot on võimalik saada jooksvalt telefonil 736 6120, kuna näitusesaalis võib toimuda üritus ja ligipääs näitusele on piiratud.
Pilet: 2€ õpilane, pensionär, /3€ täiskasvanu/10€ pere
