21.-25.08.2024 toimub UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti purjeretk suunaga Suomenlinna ja Harakka saarele Soomes. Sõidu eesmärk on kohtuda sõpruskoolidega Vaasa ja Helsingi linnast, et üheskoos tähistada rahvusvahelist Läänemere Päeva, anda osalejatele praktilisi teadmisi ja oskusi purjetamisest ning Läänemere keskkonnaseisundi uurimisest.

Ootame kandideerima UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuuluvate koolide õpilasi vanuses 15-18.a. Kandideerimise tähtaeg on 21. aprill (enne koolivaheaega). Konkursi tulemustest teavitatakse osalejaid 3. mail.

Kandideerimisvormi leiate: https://bit.ly/BSPpurjeõppesõit

Kandideerijate seast valib Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova koos Gedy Matiseniga (purjeretkede algataja) välja 18 õpilast. Eelistatakse õpilasi, kes näitavad siirast huvi Läänemere keskkonnaprobleemide vastu ja on peale retke valmis omandatud teadmisi oma koolis jagama. Lisaks peetakse oluliseks esindatud koolide mitmekesisust – võimalust pakutakse üle-Eestilise haardega.

Kokku osaleb purjeretkel 24 inimest: 18 kandideerivat õpilast, 6 täiskasvanud saatjat. Lisandub asjatundlik purjemeeskond oma ala spetsialistidega MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeseltsist “STA Estonia”, kellel on pikaajaline kogemus noorte juhendamisega. Keegi ei pea muretsema selle pärast, et varem purjetanud pole – väljaõpe toimub kohapeal. Sõit toimub 3-4 erineva purjekaga, iga purjeka meeskond hoiab kokku ja panustab oma võimete piires retke õnnestumisse. Ööbitakse purjekatel, kus on olemas voodikohad, kuid kaasa on vaja võtta oma magamiskott ja 3 paari veekindlaid vahetusriideid.

Purjeretke ajal käsitletakse väga praktiliselt järgmisi teemasid: kaarditööd ja navigatsioon, meremärkide tundmine, purjede seadmine, roolimine, sildumine ja ankrusse jäämine, terminoloogia, tähtsamad sõlmed.

Sihtkohaks on Suomenlinna saar, millel asuv kindlus kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Avastame Souomenlinna koos õpilaste ja õpetajatega Vaasast ja Helsingist ning järgmisel päeval külastame Harakka saare looduskeskust, kus sealsed keskkonnahariduse spetsialistid viivad läbi erinevaid tegevusi, et saada tuttavaks saare elustiku, uurida vee kvaliteeti ja ranniku eripäradega. Lisaks tähistatakse koos rahvusvahelist Läänemere Päeva kunstiliste ja meelelahutuslike tegevustega.

Praktiline õppesõit toimub Tartu loodusmaja SA KIK projekti nr RE.4.04.23-0244 toetusel, kuid toidukulude katteks on vajalik omaosalus (õpilane 15 €/päev), millele lisaks tuleb omalkäel sõita Tallinna sadamasse ja tagasi koju ning sõlmida endale sobiv reisikindlustus.

NB! Täpsemat infot kogunemiskoha, programmi ja vajaliku varustuse kohta saadetakse osalejatele maikuu lõpus.

Retkejuhiks on Läänemere Projekti riiklik koordinaator Maria Ivanova: maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee, 53919203.

• Lae alla plakat (suuruses A4, suuruses A3) õpilastele saatmiseks ja koolis üles riputamiseks.

Tartu loodusmaja Rohelise Kooli keskkonnatöörühm on võtnud ette ühe pehme projekti – luua SAMBLA-SAMBLIKU SEIN Tartu loodusmajja.

MIKS? 

Tartu loodusmaja teisel korrusel asuv puhke/mänguala on kajav ja kõrgete lagedega. Meie eesmärk on tuua tuppa rohkem loodust ning rahu. Sellepärast oleme otsustanud kasutada vanu lõngasid, et luu rahustav ja pehme sein, mis toob rõõmu nii loodusmaja perele kui ka uuetele külastajatele.

KUIDAS ME SEDA TEEME? 

Eesmärk on kokku koguda erinevat tooni rohelisi lõngasid, mis on kodudes seima jäänud, et siis neist luua samblaid ja samblikke kujutavad elemendid (pallid, punutised, heegeldused jne). Kõike seda teeme koos loodusmaja huviringide õpilaste ja õpetajatega.

ÜLESKUTSE!!!

Kui sul on kodus rohelisi lõngasid, mida sa enam ei kasuta, siis too need Tartu loodusmajja infopunkti.

Oleme avatud tööpäeviti kell 10-18. 

Seina proovime valmis saada Maa päevaks, mida tähistame sel aastal 19.aprillil õpilaskonverentsi ja töötubadega.

Rohelise Kooli keskkonnatöörühma õpilased tänavad

Küsimuste korral võta eraldi ühendust huvijuht Liisgren Pärnsaluga liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Oleme 29.märtsil suletud, ilusaid pühi! Ootame teid majja aga laupäeval 30.märtsil kell 11-14 kui toimub LinnaLinnuLaupäevak 2024!

Tartu loodusmaja ootab linnuhuvilisi laupäeval, 30.märtsil kell 11:00–14:00 LinnaLinnuLaupäevakule!

LiLiLa on Tartu loodusmajas juba traditsiooniks kujunenud kevadine lindude teemapäev. LiLiLale alati olnud oodatud nii loodusmaja huvikooli lapsed koos vanematega kui ka kõik teised pered ja eri vanuses linnuhuvilised. Tähistame saabuvat pesitsusaega, ehitades koos lindude pesakaste ning uurime ja õpime erinevate lindude kohta. Avatud on ka talveaed ja loomatuba.

• Kuldnokkadele ja tihastele pesakastide juhendatud meisterdamine
• Pesakastide ülespaneku, hooldamise ja puhastamise näpunäited
• Erinevate Eesti lindude pesakastide ja tehispesade näitus
• Linnulaulu kuulamise tuur loodusmaja pargis kell 12:00

Lindudele pesakastide ehitamine võib tunduda esmapilgul lihtsa ülesandena, ent sobiv pesakast ehitatakse ikka konkreetsete linnuliikide mõõtmeid ja pesitsusvajadusi arvestades, muidu võib pesakast saada linnuperele isegi saatuslikuks. Sellepärast on seda esmakordselt tehes kasulik saada näpunäiteid kogenenud kastimeistritelt ja linnutundjatelt. Samamoodi tuleks teada, kuidas hiljem pesakaste igakevadiselt hooldada ja puhastada. LinnaLinnuLaupäevak pakub head võimalust pesakasti ehitamise käigus samaaegselt nende lindude kohta õppida ja erinevaid linnaruumis levinud linnuliike ka pargis ise silmata või kuulda.

Pesakastide ehitamise tarkusi jagab ornitoloog Margus Ots portaalist Linnuvaatleja.ee ja linnuteemalisi teabematerjale jagab Eesti Ornitoloogiaühing.

Pesakastide puitmaterjaliga toetab meid mitmendat aastat järjest AS Raitwood. Suur aitäh!

Osalemine on tasuta!

Sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Tartu Nature House awaits bird enthusiasts on Saturday, 30 March from 11:00-14:00 to CityBirdSaturday!

CityBirdSaturday is a spring bird theme day that has already become a tradition at Tartu Nature House. Families and bird enthusiasts of different ages are welcome to celebrate the coming breeding season by building nest boxes for birds together. We will build nest boxes mainly for starlings and different tits.

Ornithologist will give tips for putting up, maintaining and cleaning nest boxes for different species, also there will be an exhibition of nest boxes and artificial nests. A bird song listening tour will take people to the Nature House park at 12:00. CityLinnuSaturdayk offers a good opportunity to learn about the birds at the same time during the construction of the nest boxes and to see or hear different bird species common in a city park. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.

Lisainfo:

Aire Orula

aire.orula@tartuloodusmaja.ee

509 3784

Tulemas on ülestõusmispühad, mis on üks suuremaid munade tarbimise aegu aastaringis. Selleks, et meie pühaderõõm ei käiks käsikäes keskkonnaprobleemide ja loomaõiguste rikkumisega, tasub süveneda, kust on meie värvitavad munad pärit. Poes mune ostes tasub pakendilt vaadata, kas tegemist on mahemunadega, vabalt peetavate kanade, õrrekanade või puuris peetavate kanade munadega ning mõelda, kas sööme kõik need värvimishoos kaunistatud munad ka pärast ära.

Üks muna hommikusöögiks pole justkui palju, aga aasta kohta on see Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 240 muna aastas. Eestis peetakse 2023. aasta augustikuu seisuga kokku 752 667 munakana, kellest 68,2% on puurikanad, 5,2% on õrrekanad, 6,4% on vabapidamisel kanad ja 2,7% on mahepõllumajanduslikult peetavad kanad ning 17,5% juhul ei ole tootmisviis teada. Ehk sinu tarbimisvalikud mõjutavad siiski aasta peale paljude loomade heaolu ja ümbritseva keskkonna seisundit.

Kõige olulisem on tarbida mõistlikult – osta ja värvida ainult nii palju mune, kui sa päriselt peale pühi soovid ära süüa. Samuti on kasvatusviisidest mõistlik tarbida mõne tuttava talu- või kanapidaja käest saadud mune, teades kus ja kuidas neid kanu kasvatatakse. Poes müüdavate munade, ka mahetootjate omadega, kaasnevad tihti ikka munatööstuse küsimused – näiteks kanade lühike eluiga ja isaste tibude ülejääk.

Munatööstus

Ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on isased tibud munatööstuse jaoks tegelikult nö jääk, kuna nad ei saa muneda ega sobi lihatootmiseks ning kuuluvad hukkamisele. Selline tegevus on tavapraktika kogu maailma kanafarmides. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil. Euroopas on nüüd sellise praktika keelustanud näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, kohustades oma ettevõtjaid kasutama teisi meetodeid, et vältida isaste tibude sündimist, näiteks tuvastades tehnoloogiaga looma soo enne koorumist. Selline tehnoloogia on aga veel vähelevinud ja kallis.

Munade tootmiseks kasvatatavad kanad on aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikult teeksid. Loomupäraselt muneksid kanad umbes kümmekond muna aastas, ent aastatega on kanad aretatud munema sadu mune aastas. Pidev intensiivne munemine on kana kehale kurnav. Pärast umbes 1,5 aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele. Kanade loomulik eluiga on aga kuni kümmekond aastat.

Mahepõllumajanduslik tootmine ja vabapidamine

Kõige looma- ja keskkonnasõbralikumad munade tootmisviisid on mahetalupidamine ja vabapidamine. Mahepõllumajanduslikul loomapidamisel on kanadel vaba juurdepääs õue ja mahedalt toodetud söödale. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks. Mahekanad saavad õues siblida, kraapida, toitu otsida, liivavanne võtta, nautida värsket õhku ja päikest. Võimaldades kanadel käituda vastavalt oma instinktidele, on neile tagatud tunduvalt parem vaimne ja füüsiline heaolu võrreldes puurides peetavate lindudega.

Vabapidamisel kanad elavad kinnistes hoonetes, kuid neil on lisaks vaba pääs sisejooksuaeda, mis on sobiva pinnasega siblimiseks. Samas ei tähenda ei vabapidamine ega mahepõllumajandus teiste probleemide lahenemist, näiteks kanade eluea pikenemist ja isaste tibude mittehävitamist. See oleneb pigem, kas tegemist on tööstusettevõttega või mitte ehk kui suurt tootlikkust soovitakse ja millised on talupidaja väärtused.

Õrrekanad

Õrrekanasid peetakse sarnastes hoonetes, kus vabalt peetavaid, seega nad ei ela puuris, kuid neil puudub vaba pääs jooksuaeda. Nad saavad siiski vabalt allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

Puuris peetavate kanade munad

Puuris peetavad kanad elavad tihedalt asustatud puurides, kus neil on umbes A4 paberilehe jagu põrandaruumi ja osa puuri pinnast on võrestik. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks. Tihti esineb kitsas ruumis konkurents ning sellest tulenevalt on lindude vahelised suhted pingelised – esineb üksteise nokkimist, väga tihti sulgede kaotust, isegi ja hukkumist. Eestis on 68% munatööstuse kanadest just puurikanad.

Munade valimine

Euroopa Liidus müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema märgistatud, et saaksime panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad meie eelistusele.

Kanamune ostes saad koodi alusel teada nende kasvatusviisi:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad

Peale tootmise tasub pakendilt otsida ka päritoluriiki – kaugemalt munade transportimine suurendab samuti nende keskkonnajalajälge.

Ja kindlasti ei tasu pühadeks otsida meeleheitlikult ainult valgeid mune, ka pruunidele ja muud värvi munadele saab anda väga põnevaid toone – näiteks pruuni muna kohviga värvides saab mõnusalt tumeda šokolaadipruuni, mida valge munaga ei saavutaks. Munade looduslike vahenditega värvimisest oleme enne juba uudiskirjas kirjutanud – LOE SIIT.

Allikad:

MTÜ Nähtamatud Loomad – www.nahtamatudloomad.ee

Statistikaamet

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Kevad 2024 uudiskirjas.

Tartu loodusmaja perepäev “Piilume kõrbesse!” toimub 16. märtsil kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Alustame kevadhooaja perepäevi eriti päikeselise ja kuuma teemaga – otsime liiva alt üles kõrbeloomad! Laborinurgas saab mikroskoobi all uurida erinevatest maailmanurkadest pärit liivasid ja mõistatada, millistest mineraalidest need koosnevad. Avatud liivakastide toas aga saab päriselt liivaseid urge ja orge kaevata ning lihtsalt mõnuga mängida! Meisterdustoas valmistame endale ühe okkalise sõbra – kaktuse. Maja peal saab lisaks liigelda mööda kõrbeloomade rada, õppides nende kohta põnevaid fakte.

Avatud on loomatuba ja talveaed.

Perepäevalistel on võimalus saada osa samaaegselt majas toimuvast lindude raamatu esitlusest kell 12:00.

Eelmise aasta lõpus ilmus talvelinde tutvustav Daila Ozola raamat “Klikk-klikk!”, mille läti keelest tõlkis Contra. Autor Daila Ozola on õppinud bioloogiat, ema poolt on ta eestlanna ning see on tema esimene emakeeles ilmunud raamat. Raamat sobib lasteaialastele ja algklasside lastele, aga muidugi ka kõigile linnuhuvilistele. Lastega vestlevad raamatu autor Daila Ozola ja Contra. Kohapeal saab osta raamatuid soodushinnaga.

Osalustasu 4 eurot.

Perepäeva sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Family morning “Peek into the desert!” will take place on March 16 from 10:00 a.m. to 1:00 p.m. in Tartu Nature House. Let’s start the spring season with a particularly sunny and hot topic – desert animals. In the laboratory corner, you can examine sands from different parts of the world under a microscope and guess what minerals they are made of. In the open sandbox room, you can dig around and just have fun playing! In the craft room, we will make a prickly friend for ourselves – a cactus.  Around the house, a searching game of desert animals will teach fascinating facts about them. At 12 o’clock there will be a book launch – latvian author Daila Ozola’s children’s bird book “Klikk-klikk!” that is now translated into estonian. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.

Tartu loodusmaja tänab osalemast.

ÕIGED VASTUSED LEIAD

HUVIKOOLI TEADETE TAHVLILT

Kätte on jõudnud Tartu loodusmaja traditsiooniline veebiviktoriin, millest saavad osa võtta kõik 1.-12. klassi õpilased. Sel aastal keskendume võõrliikidele, kes on leidnud tee Eestisse ning siia otsustanud elama jääda.

Eestimaa loodus on  imeline  ja mitmekesine. Enamust taimi ja loomi, kes siin elavad, saame kutsuda nö pärismaisteks, st et Eesti ongi nende looduslik kodumaa. Lisaks pärismaistele loomadele-taimedele elab meie looduses ka päris palju võõrliike. Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele asustatud liike, mis on Eestisse jõudnud alates 19. sajandi lõpust, taimede puhul loetakse selliseks piiriks 18. sajandi keskpaika.

Võõrliikide teemat reguleerib Eestis looduskaitseseadus, mis ütleb, et  võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud. Seega tuleb välistada igasugune võõrliikide koduhoovist ja/või toast loodusesse sattumine, sh nt üleliigsete akvaariumikalade järve kallamine, rohitud või väljakaevatud taimede metsa alla viimine jne.

Invasiivne võõrliik ohustab teisi liike, muutes elupaiku ja looduslikku tasakaalu. Kiirelt levides põhjustab invasiivne liik kahju majandusele ja keskkonnale ning nende pidamine ja kasvatamine on keelatud (ka oma kodus). Lisaks ei tohi neid ka paljundada, müüa ega vahetada.

Mõne tuttava taime või looma puhul ei oska me kahtlustadagi, et ta on meil Eestis võõrliik.

Aga kuidas me teame, kes on võõrliik ja kes ei ole?

ÕPIME KOOS VIKTORIINIKS!

Kuna võõrliikide nimestik täieneb pidevalt, siis oleme teinud valiku ja keskendume seekord ainult allolevas nimekirjas olevatele liikidele. Väike nipp piltide leidmiseks – kasuta ladinakeelseid liiginimesid.

Lae liiginimede tabel alla siit → Võõrliikide veebiviktoriin 12-1.

REEGLID

• Viktoriin toimub 12.-29. veebruari hilisõhtuni.
• Viktoriinil saavad osaleda 1.-12. klassi õpilased.
• Viktoriini küsimused on koostatud kolmes erinevas raskusastmes:

1.-3. klassile (küsimused 1-10)

4.-6. klassile (küsimused 1-20)

7.-12. klassile (küsimused 1-30)

• Oma raskusastme(d) valib iga osaleja ise, see tähendab, et osaleda võib ka keerulisemas astmes, kuid mitte lihtsamas.
• Pange tähele, et punktiarvestuses läheb kirja esimene sooritus!
• Sel korral loosime auhinnad välja kõigi osalejate vahel.

ALUSTA VIKTORIINIGA

Lisainfo:

• Tiina Lilleleht tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
• Liisgren Pärnsalu liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Uuel aastal uue hooga!

Nii on täienenud ka huvikooli read uute juhendajate ja ringidega.

Juba 5.märtsil, teisipäeval kell 16:30-18:00 alustab uus 7.-9.klassi õpilastele mõeldud TOIDUTEADUSE huviring, kus igapäevane toidutegemine seletatakse lahti füüsikas, keemias ja bioloogias tuntud mõistete ja protsessidega.

Kui oled huvitatud kokkamisest, küpsetamisest või meeldib sulle avastada toidu salapärast maailma ning soovid teada, miks vahukoor vahtu läheb või miks muna mõnikord panni külge kinni jääb, siis pane ennast julgelt uute huviringi kirja!

Huviringis tutvutakse järgmiste teemadega:

• jäätis ja soojusülekanne
• hüdrofoobsus ja lahtised šokolaadipirukad
• neutralisatsioonireaktsioon ja muffinid
• besee ja valgustruktuur
• maitsevõi ja rasvad
• jne

Huviringi registreerumise täpsem info

Huviringi kirjeldus

• Huviringi tegevuste kohta oskab täpsemat infot anda ringijuhendaja Triinu Vaher triinu.vaher2@gmail.com
• Registreerimise ja muude korralduslike küsimuste puhul pöördu õppejuht Pille-Riini Pärnsalu poole pilleriin.parnsalu@tartuloodusmaja.ee või +372 5625 3402

Loodusmaja saalis on nüüd veebruari lõpuni avatud fotonäitus, kus on nautimiseks väljas Tallinna loomaaia fotovõistluse ZoFo2023 paremad tööd.

Tallinna Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil kuulutati välja loomaaia fotovõistluse ZoFo 2023 võitjad. Näituse 29 fotovõistluse paremat tööd annavad lisaks ilule ka hea ülevaate Tallinna loomaaia kollektsiooni mitmekülgsusest ja selles peituvatest looduslikest väärtustest.

Fotosid hindasid tunnustatud loodusfotograafid Urmas Tartes ja Remo Savisaar ning loomaaia fotoringi juhendaja Heiko Kruusi. Žürii hindas kõige kõrgemalt fotot „Mõtisklus“, mille autor on Anette Parksepp. Fotol vaatab jaapani makaak unistaval pilgul välja aknast, mille teised ahvid olid eelnevalt poriseks määrinud.

Näituse koostaja Heiko Kruusi sõnul on vaatamiseks väljas 29 fotot, mis moodustasid ka žürii arvates esitatud tööde paremiku ning samas annavad hea ülevaate Tallinna loomaaia kollektsiooni mitmekülgsusest ja selles peituvatest looduslikest väärtustest. „Tipus oli tase ühtlane ja auhinna piltide valik keeruline, millest annab märku ka asjaolu, et täiskasvanute kolmandat kohta jäid lõpuni jagama kaks pilti,“ rääkis Kruusi. Iga näitusefoto on varustatud lühikese hariva tekstiga nii eesti kui ka inglise keeles, mis tutvustab pildil kujutatud looma.

Sel korral saadeti võistlustulle 668 pilti 185 autorilt, neist noorte töid oli 159 ja noori autoreid 43. Võistlusele kutsuti kokku osalema kõikide Tallinna koolide õpilasi. Enne võistlust oli soovijatel võimalus osaleda kolmel loodusfotograafia koolitusel, mida pidasid žürii liikmed.

Fotovõistlus ZoFo toimus Tallinna Haridusameti loodus- ja keskkonnahoiu teema-aasta 2022–2023 raames. Fotovõistlust ZoFo 2023 toetasid Overall Eesti, Canon, Fotoluks, kirjastused Varrak ja Pesapaik.

Näitus on avatud 17.01. – 29.02.2024 E-R kell 10-18

Sissepääs majapiletiga: sooduspilet 2€/ täispilet 3€.

Pikemalt võitjatest: https://tallinnzoo.ee/loomaaed-kuulutas-valja-fotokonkurss-zofo-2023-voitjad/

Tartu loodusmaja perepäev “Lemmikloomasõbrapäev” toimub 17. veebruaril kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Sõbrapäevamaigulisel perepäeval tutvume loomadega, kes meile tihtipeale kodudes seltsilisteks on. Kust nad pärit on, kuidas nende eest õigesti hoolitseda ja millele peaks enne mõtlema kui lemmiklooma võtta? Õpime tundma loodusmajas elavaid eksootilisi lemmikloomi ning küülikuaedikus saab ka pikk-kõrvadele pai teha. Kell 11.00 saab tutvust teha raamatukoer Mustikaga. Meisterdustoas meisterdame endale lõngast lemmiku ning joonistame ja värvime karvaseid ja sulelisi sõpru. Talveaias saab mängida otsimismängu.

Osalustasu 4 eurot.

Perepäeva sündmus Facebookis.

Tartu loodusmaja perepäevad on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.

Perepäevade toimumist toetab Tartu linn.

****

ENG

Family morning “Pet Lover’s Day” will take place on February 17 from 10:00 a.m. to 1:00 p.m. in Tartu Nature House. We will get to know the animals that often keep us company at home. Where do they come from and how to take care of them properly? Let’s meet and pet the exotic pets living in the Nature House. At 11:00 you can also meet the book dog Blueberry. In the craft room, we will craft yarn pets and draw furry and feathered friends. You can play a searching game in the conservatory. Event takes place in estonian.

Family mornings in Tartu Nature House are a part of the European Capital of Culture Tartu 2024 side programme.