Tartu loodusmaja kutsub kõiki kalastushuvilisi 1.-9. klassi õpilasi laupäeval, 27. juunil Tartusse Emajõe äärde spinninguga kala püüdma.
Päeva alustame kell 10.00 Supilinna kiigeplatsi juures asuva kalastusinfo.ee infotahvli juures, kus kordame üle kalapüügiks vajaliku info ja reeglid, vaatame üle püügivahendid ning jaguneme gruppidesse. Juhendajateks on Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kalamehed. Liigume kala tabada püüdes juhendajate saatel kogunemiskohast üles- või allavoolu. Kalapüük lõpeb hiljemalt kell 14.00.
Kui lapsel ei ole isiklikku spinningut, saab ta selle laenata juhendajate käest. Kuna spinninguid on piiratud koguses, palume sellest soovist registreerumisel teada anda.
Selga panna ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Kindlasti on vajalik peakate.
Kaasa võtta isiklik veepudel ja soovitavalt ka sääsetõrjevahend.
Kalastuspäeva osalustasu on 7 eurot, mis tuleb kanda hiljemalt 26. juuniks SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse arveldusarvele.
Swedbank IBAN EE682200221019698363
Selgitusse lisada: lapse nimi + 27.06 kalastuspäev
Kalastuspäevade toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tartu loodusmaja pere läks pidama Jaanipäeva – kohtume uuesti 25.juunil!
Tartu loodusmaja saalis avatakse 16. juunil kell 18:00 illustratsioonide näitus “Elu peotäies merevees”, mis toob külastajateni mikromaailma detailjoonistused Lennart Lennuki käe alt.
Lennart Lennuk (1985) on Raplamaalt pärit merebioloog ja zooloog. Ta on joonistamisega hobikorras tegelenud kogu oma elu. Teadusliku illustratsiooniga on Lennuk tegelenud aastast 2010. Läbivaks teemaks on olnud merebioloogilised, eelkõige planktonialased joonistused. Autor ise kommenteerib enda hobi nii: “Mere mikroelustiku uurimise käigus tekib sageli vajadus liike jäädvustada. Parima tulemuse annab selleks teaduslik illustratsioon mikroskoobi abil. Bioloogile annab joonistamisoskus juurde olulise mõõtme. Pliiatsiga jooni vedades on võimalik tõeliselt tunnetada liigile omast morfoloogiat ja kehaehitust.” Lennuki joonistused mere mikroelust on ilmunud põhiliselt Eesti Looduse kaante vahel.
Näituse avamisega kaasneb ka teemaõhtu, kus tuleb juttu mere mikroelustiku käekäigust ja põhilistest probleemidest – kuidas läheb Läänemere kõige pisematel asukatel, miks nad meile eluliselt olulised on ja kuidas plastireostus ka mikromaailmani jõuab.
Näitus jääb külastajatele avatuks 17. juuni – 23. august 2020.
T-R kell 10-18
L kell 11-15
Näituse avaüritus tasuta, hilisem näituse külastamine maja piletiga 2€/3€.
Loodusõhtut toetab Tartu linn.
Peipsi Koostöö Keskuse kodulehel on valmis saanud Peipsimaa elurikkust tutvustav veebiviktoriin. Pane enda teadmised proovile!
Peipsi Koostöö Keskus koos Arne Aderiga on koostanud Peipsi randade elurikkuse veebiviktoriinihttp://www.ctc.ee/viktoriinid/elurikkus, mis aitab paremini tundma õppida Peipsimaa looduse mitmekesisust ja selles peituvaid saladusi. Viktoriin sisaldab 25 küsimust ja 25 Peipsi elurikkust ja keskkonda selgitavat lühilugu, mis nii suurele kui ka väikesele huvilise annavad põnevaid teadmisi. Kas teadsid, et Peipsi on Põhja-Euroopa kalarikkaim järv, kust võib leida 37 liiki kalu ja sõõrsuid. Ja siin on nähtud 266 liiki linde!
Peipsi randade elurikkuse veebiviktoriin on loodud“Green Mind” projekti raames, mida rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 ja kaasfinantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
***
Rohkem teavet: Margit Säre Peipsi Koostöö Keskus, www.ctc.ee margitsare@gmail.com
tel 3725088409
***
Viktoriini sisu eest vastutab ainuisikuliselt Peipsi Koostöö Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.
Tartu loodusmaja läheb 1.juunil üle suvisele graafikule ja meie lahtiolekuajad muutuvad – oleme nüüd külastajatele avatud T-R kell 10-18, L kell 11-16, pühapäeval ja esmaspäeval oleme suletud. Maja külastajatele kehtivad eriolukorrast väljumise puhuks kehtestatud liikumis- ja hügieeninõuded.
alustavad meie suvise huvikooli linnalaagrid, kuhu on oodatud 1.-4.klasside loodushuvilised lapsed (veel on vabu kohti, registreerimine avatud);
toimuvad lõbusad ja harivad teemapäevad lastele (lisainfo ja registreerimine), kuhu on oodatud 7-12 aastased lapsed katseid tegema, meisterdama, ehitama ja mängima, esimene teemapäev 04.07;
Unesco ühendkoolide Läänemere Projekt pakub õpilastele selleks suveks välja iseseisvalt tehtavaid harrastusteaduslikke tegevusi – õpilased saavad minna koos enda perega, sõpradega või üksi loodusesse vaatlusi läbi viima ning õppida seeläbi ümbritsevat keskkonda paremini tundma. Osa saab võtta linnuvaatlusest, sisestades vaatlused andmebaasi, samuti saab täita huvitavaid töölehti enda kodukoha ranniku, jõe, õhu kvaliteedi või vee kvaliteedi kohta. Suve lõpus toimub suur loodusvaatluste maraton BioBlitz – Eesti õpilased koos Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, ja Venemaa õpilastega tähistavad võistlusega Läänemere Päeva. Seega ootame kõiki loodushuvilisi õpilasi osalema 27. augusti BioBlitzil, parimaid ootavad auhinnad!
Ootame kõiki 1. – 4.klassi lapsi sel suvel loodusmaja suveringidesse, mis toimuvad juunist augustini 4–päevaste laagrivahetustena.
Laagris ootavad lapsi iga päev erinevad loodusmaja õpetajad, kes viivad läbi lõbusaid ja harivaid tegevusi enda valdkondadest. Kõik suveringi päevad algavad meie loomatoa loomade toitmisega. Süüa ootavad kalad, kilpkonnad, küülik, deegud, hamstrid, tuvid, papagoid, raagritsikad jt. Toitmise ajal saab loomadega lähemalt tutvust teha ja nende kohta põnevaid fakte teada. Lisaks loomadele on igal päeval erinevad tegevused – koos joonistatakse ja meisterdatakse loodussõbralikult nii sees kui õues, mängitakse, uuritakse loomi ja taimi loodusmaja pargis, harjutatakse binokli ja mikroskoobi kasutamist ja kõike muud põnevat. Puhkepausil näksime vahepalaks porgandeid ja õunu.
Suvelaagri ringid on hea võimalus leida uusi sõpru ja saada ise targemaks loodusesõbraks!
Oodatud on 1. kuni 4. klassi lõpetanud lapsed
Ühes rühmas osaleb korraga 8 – 10 last, osaleda saab 4 päeva kaupa.
Linnalaagri vahetus kestab esmaspäevast neljapäevani, enamus tegevusi toimuvad võimalusel õues.
Juhendajateks on Tartu loodusmaja ringiõpetajad
Osalustasu 4-päevase laagrivahetuse eest on 30 eurot
KÕIK LAAGRIVAHETUSED ON TÄITUNUD JA REGISTREERIMINE LÕPETATUD!
Laagrivahetused:
8.- 11. juuni
1. rühm 10.00 – 13.00
2. rühm 14.00 – 17.00
15.- 18. juuni
1. rühm 10.00 – 13.00
2. rühm 14.00 – 17.00
29.juuni – 2. juuli (vene keeles)
1. rühm 10.00 – 13.00
2. rühm 14.00 – 17.00
6. – 9. juuli
1. rühm 10.00 – 13.00
13. – 16. juuli
1. rühm 10.00 – 13.00
20. – 23. juuli
1. rühm 10.00 – 13.00
27. – 30. juuli
1. rühm 10.00 – 13.00
3. – 6. august
1. rühm 10.00 – 13.00
2. rühm 14.00 – 17.00
Laagrit toetab Tartu linn.
Lisainfo:
Laagrijuht Tiina Lilleleht
53341013
tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
22. mail tähistatakse rahvusvahelist elustiku ehk bioloogilise mitmekesisuse päeva. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus Maal teeb meie planeedi elamiskõlblikuks ning muudab ilusamaks ka meie loodusmajakate kodud ja töökoha. Hoiame elurikkust enda ümber – istutame, kasvatame ja kaitseme seda igapäevaselt!
Loodusmaja töötajad jagavad rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse päeva puhul ja meie Taimede lummuse nädala tähistamiseks enda tundeid taimede vastu. Võib öelda, et enamik meie kollektiivist on tahtlikult või tahtmatult oma roheliste sõprade lummuse alla langenud, mitmed meie seast on ka tõeliselt roheliste (loe: mullaste) näppudega ja seemnekülvihoolikud.
Õpetaja Annika Pakk
“Harilik mürt vōi nagu minu vanaema ütles mirt, sattus minu koju ühel kenal talvisel päeval, kaks aastat tagasi täiesti ootamatult. Naaber tuli mirt kaenlas ja palus luba paar suurt oksa meie rabe remmelgalt ehk kerapajult ära saagida. Tal oli vaja suure betoonisegu masinaga remmelgast mööda saada, aga masin ei mahtunud. Loodan, et remmelgas, kes oli 10- aastat tagasi pistoksast kasvama läinud, ei pannud väga pahaks, sest luba sai antud. Need mõlemad puud on mulle väga armsad. ”
Õpetaja Aire Orula
“Kui minult palutakse teha pilt oma lemmiktaimega, siis see on sama jõhker kui et minult küsitaks, kumba oma lastest ma rohkem armastan või kes on minu lemmiklind 🙂 Ilma tomatite, tšillide ja basiilikuteta ei kujuta ma elu üldse ette. Basiilikuid on mul sel aastal tänase seisuga 6 eri sorti ja kolm on juurde tulemas. Tomatid on “Poska kooli segu seitse” ja mõned triibulised (kindlasti mitte esimesed ega ka viimased). Vähemsöödavast kraamist peab ühes majapidamises olema kindlasti puisaaloe, pillergoonid ja hiina kask. Hibiskus mu paremal käel on umbes sada aastat vana ja saadud päranduseks minu ämmalt, kes selle omakorda sai oma ämmalt 🙂 ”
Õpetaja Ülle Kaasik
“Lemmiktaime on küll väga raske üüratust taimemaailmast leida, kuid see kohvipuu õis on just täna minu jaoks kõige üllatuslikum ja põnevam. Tartu loodusmaja talveaia Araabia kohvipuu vili, pandud mulda 2017 veebruaris. Esimene ja ainus õis tänaseks.”
Huvikooli koordinaator Sirje Janikson
“Selle jõulukaktuse kinkis mulle lapselaps Nora 2 aatat tagasi. Pille-Riini ringitunnis mulda pistetud 2 lülist on kasvanud korralik taim. Teised on minu kevadised suured lemmikud – meelespead”
Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa
“Minu pilt tuli väga udune, aga mulle meeldib, kui mind ümbritsevad taimed (ja loomad) igal pool, ka töö juures. Seetõttu armastan väga seda Ficus benjamina‘t, mille Kaari mulle kabinetti on toonud ja ei kujuta oma töökohta ilma selleta ette.”
Finantsjuht Tiina Viiol
“Ei ole mul ka mingeid erilisi lemmikuid. Igal aastaajal on oma, igal tujul jälle oma.”
Kujundaja, õpitubade juhendaja Kati Kekkonen
“Ka mina ei oska päris lemmiktaime valida, aga otsustasin tema kasuks, sest ta on mul nii tubli ja minu praegustest taimedest kõige pikaealisem. Ma ei ole eriline rohenäpp ja pigem kipuvad mu taimed kas ära surema või lihtsalt kiratsema, aga tema on suutnud üle elada nii kuivuseperioode kui ränke ülekastmisi ja vaatamata kõigile vintsutustele õitseb ta regulaarselt. Millal ta minu juurde tuli, ma päris täpselt ei mäletagi, igatahes oli see aastaid tagasi ja mis kõige toredam – ta on loodusmaja lapsuke :)”
Lasteaiaprogrammide koordinaator Evelin Peterson
“Minu hetke lemmik on see kuuking. Sain selle kingiks möödunud aasta detsembris Otto sünni puhul oma vanaemalt ja siiamaani on ta oma imeliselt suurte õitega meid rõõmustanud. Muudkui tuleb uusi ja tugevaid õievarsi, kasvab uhkelt nagu nüüdseks juba 5 kuune Otto. Foto autor 6 aastane Anni.”
Rohelise Kooli programmi Eesti koordinaator, projektijuht Eeva Kirsipuu-Vadi
“No mina ei ole eriline rohenäpp. Vanavanaisa olevat küll olnud mõisas kunstkärner, aga minus on see pool tagasihoidlik. Mulle väga meeldivad iseseisvad taimed, kes kasvavad minust sõltumata! Samas süüa mulle meeldib, niiet väikseid jõupingutusi ma ikkagi teen ja igasugused toidutaimed on armsad. Tänu Airele, kes ütles, et tead, lehtkapsas ehk kale külma eriti ei karda, jäid mul nad sügisel peenrasse kasvama ja talv otsa sai krõpsu jms teha. Nüüd on need väikeste palmide mõõtu. Ehk siis minu lõppeva talvehooaja lemmik oli kale!”
Tartu loodusmaja huvikooli direkor Signe Söömer
“Läbi lillede ja läbi tomatite. Tomatitaimed Poska kooli õpilaste poolt märtsis ette kasvatatud ja esimesed kolm ka punased Lõvilõuad on mulle kogu aeg meeldinud, nad on hilissuvel lilled, aga sel aastal oli mul aega nendega tegeleda juba märtsist.”
Õpetaja, huvikooli õppe- ja infojuht Pille-Riin Pärnsalu
“Minu suured lemmikud on erinevad sukulendid, eriti kaktused. Mööda kodu on laiali laotatud ligi 60 potti, milles kasvab 56 liiki/sorti erinevaid toataimi. Siia lisanduvad veel hooajalised ettekasvatamised ja kevadlilled, mis hiljem aeda kolivad. Pildil olevad kaktused on koos minuga kasvanud juba vähemalt viimased 17 aastat. Täpset aastaarvu peast ei mäleta, aga sündmuste jada järgi pistsin umbes nii kaua aega tagasi nende seemned mulda.”
Haldusjuht Andres Aedviir
Maja perenaine ja puhtuse haldjas Elvi Ilves
“Need on minu tänase päeva “kuningannad”. Viimase pildi nurgas paistab öökuninganna või ööprintsess oma 8 paisuva õienupuga.”
Juhendaja, rahvusvahelise koostöö koordinaator Gedy Matisen
„Minu tänavune nunnu on rosmariin. Otsustasin seda esimest korda elus seemnest kasvatada ja ei arvanud, et ta tegelikult ka pea välja pistab. Ja lausa 2 pisikest peakest. Nad on küll pisikesed, aga minu jaoks mõnus proovikivi“
Haridusprogrammide juht Helle Kont
„Saadan oma kodukontori kaaslase hibiskuse ehk hiinakase pildi. Õitseb iga kahe päeva järel uue õiega. Tema tütar on Lilles minu aknal.“
Õpetaja Ljudmila Võsotskaja
„Meie hrusantemid.“
Külastuskeskuse koordinaator Liina Vakrööm
“See pilt on tegelikult üks vana pilt, aga mu sõnajala armastus on ikka sama suur. Need on nii looduses kui ka minu aknalaual mu lemmiktaimed, neid panen ma alati metsa all või suvalistel kohviku aknalaudadel tähele. Minu jaoks on sõnajalad veidi maagilised ja võluvad, kutsudes alati end silitama ja oma lahtirulluvaid uusi lehti näperdama. Nad tunduvad väga iseloomukad ja sõbralikud, ürgsed olevused, kelles peitub nii ilu kui tarkus. Olen toataimena avastanud enda jaoks peale tavaliste nefroleepide ka adiantumid, mis on veel eriti meelikõditavad. Nad vajavad aga pidevat kõrget õhuniiskust ja niisket pinnast, nii et kahjuks kipuvad nad mul ära kuivama. Aga ma ei anna alla, vaid õpin neid aina paremini tundma ja ennast kohandama, arvan et see on eduka taimearmastuse võti.”
Külastuskeskuse ja kommunikatsioonijuht Katrin Juhanson
„Kirikakra meres suplemas.“
Aednik Kaari Rodima
„Minul puuduvad kindlad lemmikud, kodus on mul üldse taimi vähe, aga saadan pildi taimedest, kelle seltsis ma iga päev korra või kaks viibin.“
2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir – see omapärase eluviisiga loom vajaks suuremat tähelepanu, sest nende suviste varjupaikade ja talvituspaikade olemasolu sõltub otseselt inimestest. Eestis on neid öise eluviisiga lendavaid imetajaid registreeritud 14 liiki, kes on kõik looduskaitse all. Nahkhiired elavad sageli inimesele lähedal ja meie näeme neid enamasti öösel. Päeval varjuvad nad puuõõnsustes, parkides, sildade all, pööningutel ning talve saadavad mööda koobastes ja keldrites. Kõik Eesti nahkhiired toituvad putukatest, hoides seega kontrolli all näiteks kahjurputukate arvukust ning ei kujuta endast inimestele mingit ohtu. Nahkhiired vajavad elu- ja toitumispaikade kadumise tõttu kaitset ning meie saame neid enda teadmisi parandades aidata.
Sel aastal keskendub ka Tartu loodusmaja 17. traditsiooniline LinnaLinnuLaupäevak peale lindude ka nahkhiirtele, kelle heaolusse saab samuti panustada varjekastide ehitamisega. Nahkhiired kastidesse pesasid ei tee nagu linnud, vaid kasutavad seda varjumiseks nii suvisel ajal, rändeperioodil kui ka öösel puhkamiseks, vahel harva isegi poegade kasvatamiseks. Nahkhiire varjekasti ei ole väga keeruline ehitada – tavalistest hööveldamata laudadest saab teha suuremaid “mitme korteriga” kaste kui ka väiksemaid “ühetoalisi” kaste, mida enda aeda puu külge või maja külge kinnitada. See võiks olla mõnus meisterdamisprojekt terve pere jaoks!
Milline nahkhiire varjekast välja näeb, millised on ehituspõhimõtted ja -vahendid ning kuhu see oma aias üles riputada? Sellest räägib meie videoõpetuses nahkhiireuurija Rauno Kalda.
Kõige põhjalikuma ülevaate Eestis elavatest nahkhiirtest, nende eluolust, kaitsest ja põnevatest uudistest saad Eestimaa Looduse Fondi lehelt.
Lisaks ehitatakse LiLiLa ajal nagu kombeks alati lindude pesakaste – ka hilisel kevadel ja keset suve ei ole üldse liiga hilja, et lindudele pesakaste üles panna. Nimelt on pesakastid väga olulised lindude varje- ja puhkepaikade jaoks aasta läbi. Nii et pesakaste meisterda ja pane üles kasvõi aasta ringi! Järgnevas õppevideos tutvustab ornitoloog Margus Ots veidike lindude pesakastide ehitamise ja ülespaneku põhimõtteid ning räägib, mida linnud nendes muudel aastaaegadel teevad.
Alates 18.maist 2020 on võimalik saada ka endale tasuta nahkhiire varjekasti või lindude pesakasti ehitamise komplekt Tartu loodusmajast! Komplekt sisaldab juba sobivaks suuruseks lõigatud laudu ja naelu, mida saab meie õpetuse järgi kodus kokku lüüa. Jagame huvilistele välja 200 kasti ehitamise komplekti – 100 nahkhiire varjekasti komplekti ning 40 kuldnoka ja 50 tihase pesakasti komplekti. Iga pere peale on mõeldud 1 kastikomplekt, kas nahkhiirte oma või lindude oma. Varjekastide ja pesakastide materjali saab endale ehistamiseks küsida Tartu loodusmaja infoletist vahemikus E-R kell 12:00-16:00. UUENDATUD – pesakastide ja varjekastide komplektid on otsas!
Varjekastide ja pesakastide puitmaterjaliga toetas meid AS Raitwood, samuti Tartu linn – suur aitäh!
Tartu loodusmaja tähistab mai lõpus taimede lummuse nädalat, mis käib käsikäes rahvusvahelise taimetervise aastaga 2020.
Taimede lummuse nädala tegevusi loodusmaja 18.05-22.05.2020:
Meie kodulehel saab vaadata loodusmaja huvikooli õpilastööde kevadnäituse kogumikku, milles eksponeeritakse õpilaste joonistusi ja meisterdamisi, mis on loodud kevadel kaugõppe käigus – Vaata näitusekogumikku SIIT
Avaldame terve nädala jooksul enda Facebooki kanalil fotosid huvikooli õpilaste kodus kasvatatud toidutaimedest ja taimekasvatamise muljetest – vaata albumit SIIT
Tartu loodusmaja pargialale tekib 2 uut peenart: Pitsapeenar, kus kasvavad taimed, mida kasutatakse pitsa peal ja Kolme õe peenar, kus kasvavad Lõuna-Ameerika kolm peamist toidutaime (uba, mais, kõrvits). Peenra kõrval saab lugeda kasvavate taimede kohta ka põnevaid fakte.
Loodusmaja fuajees on terve nädal kell 12-16 taimemüüginurk, kust saab osta nii toidutaimi kui ka meie talveaia taimede väikeseid tütartaimi.
Toimub “Aedniku pärastlõuna taimemüügiga” 21.05 kell 15-18: saadame uutesse kodudesse enda talveaias aasta jooksul üles vupsanud tütartaimi. Saadaval on väikesed üksikud toataimed, suured taimed eluruumidesse-kontoritesse kui ka veidi köögiviljaistikuid. Kohal on meie aednik, kes vastab taimedega seotud küsimustele ja annab nõu uute roheliste sõprade eest hoolitsemiseks.
Tartu loodusmaja saalis on avatud rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud rändnäitus, mis tutvustab taimetervise mõiste olemust ja ajalugu, erinevate taimekahjurite levikuviise ja taimehaiguste äratundmise võimalusi. Näituse on koostanud Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus. Näituse materjale saab vaadata ka meie kodulehele näituste alt.
