Tartu loodusmaja perepäev “Vaata, kuidas ta peidab end!” toimub 18. novembril kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Novembrikuu perepäeval teeme tutvust loomariigi parimate peitjatega – loomadega, kes kasutavad oskuslikult kamuflaaži, et turvalisemalt enda keskkonda sulanduda. Loomariigi värvimuutjate õpitoas saab kõigi nende loomadega lähemalt tutvuda ning panna proovile enda imiteerimisoskused, kujundades endale ühe hästi peituva looma magneti. Meisterduskojas valmistame vahvaid loomamaske, mida kandes võib proovida talveaeda sulanduda. Maja peal laiub lisaks loomade otsimismäng, kus tuleb otsida põnevaid elukaid, kes end kaitsevärvuse abil varjavad.

Terve hommikupooliku jooksul on avatud loodusmaja loomatuba ja talveaed.

Tartu loodusmaja perepäevad toimuvad iga kuu kolmandal laupäeval, järgmine 16.12.

Liitu perepäevaga ka Facebookis

Osalustasu 3 eurot.

Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.

Tartu loodusmaja korraldas 20. oktoobril teist aastat järjest edukalt 7. – 9. klasside õpilaste keskkonnauuringute võistluspäeva Alam-Pedja looduskaitsealal.

Võistlusel osales 21 kaheliikmelist võistkonda 14 koolist üle Eesti. Õpilased määrasid võistluspäeva jooksul Tartumaal Selli-Sillaotsa õpperajal ja Palupõhja looduskoolis samblike abil õhu kvaliteeti, mõõtsid puude ümbermõõtu ja vaatetorni kõrgust, määrasid raba- ja jõevee temperatuuri ja pH-d, valisid raja äärest ravimtaimi külmetushaiguste ja põiepõletiku raviks, määrasid ja mõõtsid Emajões leiduvaid kalu ning harjutasid fotojahil meeskonnatööd. Kõik võistlejad trotsisid absoluutselt vapralt külma ja tuult ning sõid lõunaks kuuma suppi märkimisväärselt hea isuga.

Päeva jooksul hindas jooksvalt ülesannete lahendamist žürii ja tulemused olid järgmised:

1. koht
Võistkond Gagikad / Gustav Adolfi Gümnaasium
Võistkond Tehisaru / Tallinna Prantsuse Lütseum

2. koht
Võistkond IPK-lased / Ilmatsalu Põhikool
Võistkond TPL au ja uhkus / Tallinna Prantsuse Lütseum

3. koht
Võistkond Pimpelmees / Miina Härma Gümnaasium
Võistkond AllaReiu / Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna Prantsuse Lütseumi ühisvõistkond

Tänu kõikidele õpetajatele, kes õpilasi juhendasid ja motiveerisid neid hilissügisel loodusesse tulema!

Õpilasvõistlust toetas Eesti Teadushuvihariduse Liit.

#teadushuvi #htm

12. novembril kell 12:00 – 14:30 ootame kooliealisi lapsi Looduspühapäevahommikule Tartu loodusmajja. Juhendajaks on bioloog ja loodusharija Leif-August Kirs.

Uudishimu ümbritseva maailma vastu on lapseks olemise pärisosa. Kivi alt avastatud olend on lummav kõigis oma iseärasustes…või siis hirmujudinaid tekitav! Olenemata reaktsioonist kivialusele elanikule, on kõik loodushuvilised lapsed oodatud osa võtma looduspühapäevast Tartu loodusmajas.

Kampa võtame erinevad eksootilist päritolu elusad putukad. Uurime nende välimust, eluviise ja käitumist, kuid mis kõige peamine: kõikidel soovijatel on võimalus kogeda putukatega ka lähedast kontakti!

Putukate uurimine on väga praktiline tegevus. Lisaks putukavaatlusele sirutame jalgu ka loodusmaja õuealal ning nokitseme tubases rahus mikroskoobi taga. Selle jooksul õpime tundma ka vee- ja mullaputukaid, ning saame teada nende olulistest rollidest ka meie eludes.

Elu ümbritseb meid igal pool ja meie teede ristumine kellegi teise omaga on igapäevane – looduspühapäeval kogetu ja õpitu pakub argielus kindlasti palju äratundmisrõõmu.

Suurema osa ajast veedame tubastes tingimustes, kuid käime ka lühikesel uurimis- ja mänguretkel ka loodusmaja õuealal. Seega välisjalanõude ja jope valikul peab arvestama selle päeva ilmaga. Retkelt naastes joome sooja teed ja kinnitame keha küpsiste ja puuviljadega.

Liitu üritusega Facebookis sündmuses

Osavõtutasu: 15 € (tasuda saab kohapeal)

Palume end eelneval registreerida SIIN

Üritus on mõeldud lastele vanuses 6-15. Lapsevanema kohalviibimine pole vajalik, kuid on vajadusel võimalik.

Tartu loodusmaja kutsub 21. oktoobril ja 11.novembril üritusele “Minu jälg linnas, aias ja looduses: õpitubade pärastlõunad”. Oodatud on pered koos lastega, aiapidajad, haridus- ja noorsootöötajad, üliõpilased ja kõik teised loodushuvilised!

Õpitubade pärastlõunal saab osaleda kolmes õpitoas, mis avavad põnevalt, praktiliselt ja mänguliselt kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemisega seotud teemasid. Teadmisi ja praktilisi nõuandeid saavad nii aiasõbrad, pered kui pedagoogid. Tutvustame ka Tartu loodusmaja pargist leitavaid nupukaid maastikukujunduse lahendusi, kuidas kliimamuutustega kohaneda ja elurikkust enda ümber suurendada.

Töötubade päevakava:

21. oktoober ja 11.november kell 13:00-16:00.
13:00-14:15 Sessioon I
14:30 -15:45 Sessioon II

Üritused toimuvad sama programmiga mõlemal kuupäeval. Igal sessioonil toimub paralleelselt kolm töötuba, mille hulgast saab valida kummagiks sessiooniks ühe.

TÖÖTOAD:

• “Elurikkust armastav aiapidaja”

Kas teadsid, et sinu aed, majaesine muruplats või ka väike lillekast rõdul võib olla mõnele looduslikule liigile elupaigaks, levikukoridori oluliseks osaks maastikus või väikeseks puhkepaigaks seiklustel läbi linnadžungli? Elurikkus linnas parandab ka meie enda tervist ning leevendab kliimamuutuste mõjusid nagu soojussaared ja üleujutused. Selles õpitoas saad teadmisi elurikkust soosivatest võtetest koduaias.

Õpitoas jagab looduskaitseettevõtte Nordic Botanical peaaednik Külli Keerus näpunäiteid niidulaigu rajamiseks – mida, kuidas ja millal külvata ning kuidas niidulaiku hooldada. Iga osaleja saab läbi mõelda, kuhu ja millisel viisil tema aias on võimalik niidulaiku rajada ning huvilistele kingitakse väiksed seemnepakid niidulillede seguga, mida juba tuleval kevadel mulda panna. Tartu loodusmaja keskkonnahariduse spetsialist Aire Orula räägib täiendab temaatikat sellega, kuidas aias lindudele ja loomadele elupaiku luua.

• “Kliimakangelane loodusmaja pargis”

Õpituppa oodatakse lapsevanemaid koos oma väikeste kliimasõpradega alates kolmandast eluaastast, et mängulise juhendamise saatel tutvuda kliimamuutuste tagamaadega ning loodusmaja pargi elurikkuse aaretega. Koguneme küll loodusmaja fuajees, kuid tegevus toimub õues, seega on osalejatel vajalik kohale tulla ilmale vastavas riietuses! Õpituba viib Tartu loodusmaja pargis läbi pikaaegse matkamise ja loodusuuringute huviringide juhendamise kogemusega Gedy Matisen, kelle jaoks on õuesõpe just see kõige vahvam.

• “Kliimamuutuste õppeprogramm kooliõpilastele”

Õpituppa ootame kõiki kooliõpetajaid, kasvatajaid, noorsootöötajaid, huviringide juhendajaid jt laste ning noortega tegelevaid entusiaste, kes soovivad tutvuda loodusmajas loodud uue kliimamuutuste õppeprogrammi nüanssidega. Iga töötoas osaleja saab uusi mõtteid, metoodikaid ja ideid, kuidas käimasoleval kooliaastal kliimamuutusi õpilastega käsitleda. Õpituba viib läbi kogenud huvikooli õpetaja Mai-Liis Vähi, kes ise ongi uue õppeprogrammi autor.

REGISTREERI ÕPITUBADESSE SIIN

Vajalik on eelregistreerimine, aga saab ka liituda samal päeval, juhul kui töötoas on veel kohti.

Üritus on tasuta!

Lisainfo:

Maria Ivanova
(+372) 5391 9203
maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee

Töötubade päev toimub projekti “COOLspot – Kliimateadlikud lahendused linnakeskkonnas läbi haridusliku kliimaraja” raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit Eesti EL välispiiri programmi vahenditest.

Tartu loodusmaja kutsub kalastushuvilisi (1.-9. klass) reedel, 27. oktoobril Emajõe äärde kalastuspäevale!

Kavas on spinningupüük. Kohtume Supilinna kalastusinfo tahvli juures kell 13.00. Päeva lõpetame kell 17.00. Osalejatele pakume ka sooja lõuna.

Kellel isiklikud püügivahendid puuduvad, saab need laenata kohapeal. Juhendajateks on Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi liikmed Lea Saar ja Peep Männil.

• 1.-3. klassi lapsed saavad osaleda ainult koos lapsevanemaga.
• Osalustasu on 14€/laps, teda saatva täiskasvanu osalustasu 6€ (sisaldab sooja lõunat)
• Riietuda ilmastikule vastavalt!
• Termosega võib kaasa võtta teed.

16-aastased ja vanemad kalastajad peavad tasuma harrastuspüügiõiguse eest. Rohkem infot: https://kalastusinfo.ee/kalastamine/kalastusluba/

Vajalik on eelnev registreerimine: https://forms.gle/MTZcVEJgogcRFCER9

Keskkonnasäästlike harrastuskalapüügi laagrite toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Meie kalastuslaagreid tunnustati 2017. aastal Keskkonnakäpa auhinnaga õnneliku õppe ja Rahva lemmiku kategooriates!

Lisainfo:

Maris Mägi
maris.magi@tartuloodusmaja.ee
515 2884

19. oktoobrist 12. detsembrini on Tartu loodusmajas avatud näitus “Linnuloomus”, mille autoriteks on Tartu loodusmaja huvikooli vilistlased Mari Paberit ja Martiina Viil.

Näitus “Linnuloomus” on avatud 19.10-12.12.23

E-R kell 10-18

Sissepääs majapiletiga.

Tartu loodusmaja perepäev “Vaata, ta ujub!” toimub 21. oktoobril kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Oktoobrikuu perepäeval teeme tutvust loomariigi ujuvate elanikega – olgu nendeks siis kalad, imetajad või muud toredad tegelased. Talveaias saab liikuda ujuvate loomade otsimisrajal ja neid loomaliike tundma õppida. Meisterdustoas valmistame vahvaid vaalasid. Natuke saab ka ise märjaks, sest laevukeste ja parvekeste meisterdusnurgas saab igaüks oma kätetööd ka ujutada.

Terve hommikupooliku jooksul on avatud loodusmaja loomatuba ja talveaed.

Tartu loodusmaja perepäevad toimuvad iga kuu kolmandal laupäeval, järgmised toimuvad 18.11, 16.12.

Liitu perepäevaga ka Facebookis

Osalustasu 3 eurot.

Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.

Sügisel ootab loodusfotograafia fänne Tartu loodusmaja saalis kaunis näitus “Päevaliblikad Kagu-Eestis”.

12. oktoobril kell 18 toimub loodusõhtu Ain Piiriga, kes räägib päevaliblikatest ja nende pildistamisest ning tutvustab näitust.

Loodusõhtu Facebooki sündmus

Autor Ain Piir on loodushuviline ja fotograaf Põlvamaalt, kes on terve elu uurinud Kagu-Eesti loodust, olles peamiselt keskendunud putukate ja taimede pildistamisele. Tal on aastatega kogunenud palju huvitavaid fotosid päevaliblikatest, mida ta soovis vaatajatega jagada, et näidata, kui mitmekesine ja kirev on Eesti päevaliblikate maailm. Näituse pildid on jäädvustatud aastatel 2015-2022 Põlva- ja Võrumaal.

Ise ütleb Ain liblikafotograafia kohta järgmist: “Liblikajaht nõuab kannatlikkust ja rahu. Kiired liigutused hirmutavad liblika lendu. Seetõttu on päevaliblikate pildistamiseks parim aeg hommiku- või õhtutundidel. Pildistamise teeb kergemaks ka hea taimede tundmine, sest liblikavalmikud toituvad õitsevate taimede nektarist.  Liblikaid võib kohata erinevates elupaikades. Kõige suurem on päevaliblikate liigirikkus aasadel, niitudel, jõeluhtadel, rabades, metsateede äärtes, raiesmikel ja koduaedades.”

Tartu loodusmajas 3. september-12. oktoober 2023
E-R kell 10-18

Soovitame küsida sobivaid aegu näituse vaatamiseks infotelefonil 736 6120, kuna saalis võib olla üritus.

Näituse külastus ja loodusõhtu majapiletiga 2€/3€.

Tartu loodusmaja kutsub 20. oktoobril 7. – 9. klasside õpilasi keskkonnauuringute võistluspäevale Alam-Pedja looduskaitsealale!

Osalema ootame kaheliikmelisi võistkondi (osaleda saab maksimaalselt 20 võistkonda), kes päeva jooksul lahendavad looduses erinevaid keskkonnateemalisi ülesandeid.

Võistlus toimub välitingimustes Tartumaal Selli-Sillaotsa õpperajal ja Palupõhja looduskoolis. Võistluspäev algab ja lõpeb Tartus. Päeva jooksul õpivad noored tundma kohalikku taimestikku, määravad õhukvaliteeti ja vee füüsikalis-keemilisi omadusi, sooritavad lihtsamaid mõõtmisi looduses ja määravad kalu. Samuti koostatakse õpperajal kohatud taimedest väike „Metsa-apteek“ ja leitakse leevendust kergematele tervisemuredele. Looduskooli ümbruses toimub fotojaht koos meeskonnatöö ülesannetega.

Žürii hindab ülesannete lahendamist jooksvalt päeva jooksul.  Kõik osalejad saavad osalemistunnistused, edukamatele ka auhinnad!

Buss õpperajale väljub 10.00 Ahhaa keskuse eest ja jõuab tagasi samasse kohta kell 17.00. Lõunasöök korraldajate poolt, korduvkasutatava joogipudeli palume kaasa võtta. Olulised on ka ilmastikukindel riietus ja jalatsid.

REGISTREERI õpilasvõistkond siin (kuni 17.10)

NB! Eelistame registreerimisel meeskondi, kes eelmisel aastal ei osalenud.

Õppepäeva toetab Eesti Teadushuvihariduse Liit.

Lisainfo:

Tiina Lilleleht

tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee

Tel.53341013

Keskkonnauuringute võistluspäevaks ettevalmistamise juhend

1. Õpilasvõistlus toimub Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal asuval Selli-Sillaotsa õpperajal ja Palupõhja looduskoolis ning selle ümbruses.
2. Võistluse ajal võib kasutada enda telefoni ning selles eelnevalt laetud mobiilirakendusi. Võistlejad võiksid mõelda läbi ja uurida, milliseid rakendusi looduses kasutada ja need eelnevalt alla tõmmata. NB! Võistluse ajal pole võimalik telefoni laadida!
3. Tutvuge Emajõe kalastikuga. Kalade määramiseks on korraldajate poolt abimaterjal.
4. Ülesannete lahendamiseks on kasutada määrajad: Toomas Kukk “Eesti taimede kukeaabits” ja Heljo Krall, Toomas Kukk jt. “Eesti taimede määraja” ja ravimtaimeraamatuid. (Võistlejad võiksid eelnevalt tutvuda teostega, et leida neist kiirelt infot).
5. Vee füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõõtmisteks on kasutada keemiakomplektid koos tööjuhendiga.
6. Õhu kvaliteedi määramiseks on korraldajate poolt abimaterjal.

Uus kooliaasta on alanud ja septembri jooksul varutakse tulevaks aastaks kindlasti ka uusi koolitarbeid – vihikuid, kirjutusvahendeid ja kunstitarbeid, aga ka uusi koolikotte. Selleks, et september nii rahakotile kui ka keskkonnale suurt jälge ei jätaks, tasub üle vaadata, mis on tegelikult juba olemas ja see täiesti lõpuni ära kasutada või leida uute asjade ostlemisel säästlikumaid alternatiive.

Häid keskkonnahoidlikke mõtteid, mida meeles pidada:

• Kasuta vihikud ja kirjatarbed lõpuni

Ära võta igal sügisel automaatsest harjumusest uhiuut vihikut kasutusse, kui eelmise aasta omas veel palju puhast ruumi on. See võib säästa palju paberit, kui eelmise lõpuni kasutad, muidu viskad pooltühja vihiku lõpuks ära. Kui võimalik, võid välja mõelda ka täiesti teistsuguse lahenduse, näiteks klambritega kaustiku, kuhu saab augustatud lehti lisada ja eemaldada. Nii saad vanad lehed aasta lõpus välja võtta ja puhtaid asemele panna. Samuti tasub igasugused pastakad, harilikud ja värvilised pliiatsid lõpuni kasutada, mitte jätta lõppu lihtsalt sahtlipõhja kuivama. Ka kõige väiksematel asjadel on siiski keskkonnajälg – harilikud pliiatsid valmistatakse näiteks puidust ja grafiidist, viimast neist kaevandatakse selle tarbeks just peamiselt Hiinas.

• Kasuta taaskasutusmaterjalidest tehtud koolitarbeid

Võimalusel eelista kohalikke vanapaberist toodetud vihikuid ja märkmikke, näiteks Eesti oma Räpina paberivabrik toodab vanapaberist vihikuid, märkmikke ja joonistusplokke. Pastapliiatseid, markereid ja erinevaid kontori- ja meisterdustarbeid tehakse samuti ringlussevõetud plastikust, tuleb ainult veidike otsida ja pakenditelt teavet lugeda. Samuti tehakse harilikke ja värvipliiatseid näiteks taaskasutatud ajalehtedest.

• Vaata, kus on  toodetud su koolitarbed

Kui valid kunstitarbeid, kirjutusvahendeid, pinaleid või kotte, siis tasub samuti vaadata, kus need tehtud on. Väga tihti tulevad need ikkagi Hiinast, kuigi ka suuri Euroopa tootjaid jagub, tasub lihtsalt jälgida “Made in …” märget.

• Mõtle, kas vanu asju saab ise värskendada

Su eelmise aasta seljakott või pinal ei ole veel liialt kulunud, aga tahaksid midagi uut, sest vana tundub juba igav? Esiteks tasub ka koolikotte kindlasti pesta ja puhastada, et panna jälle värvid särama. Koolikottidele ja pinalitele saab anda värskema ilme, pannes neile peale näiteks triigitavaid ja kleebitavaid tekstiilist aplikatsioone. Neid on käsitööpoodides ja veebis saadaval igasuguseid, saab lasta noorel endal valida. Kui oled hea käega, võid kotte kaunistada kangamarkeritega või šablooni ja kanga sprei-värviga (proovida enne kuskil koti seespool küljel). Võib lisada haaknõelaga eri märke, prosse ja võtmehoidjaid. Inspiratsiooni leiab kui näiteks googeldada inglise keeles “diy backpack decorating ideas”.

• Pane tähele ökomärgiseid

Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Tarbides ökomärgisega tooteid, võime kindlad olla, et märgistatud tooted on meie tervisele ja keskkonnale ohutumad. Ökomärgised on usaldusväärsed, kuna neid annab välja sõltumatu organisatsioon, toetudes adekvaatsele teabele ning teadusuuringutele.

Rahvusvahelisi keskkonnamärgiseid, mida toodete ostmisel jälgida:

FSC – Forest Stewardship Council sertifikaat on rahvusvaheline säästva majandamise standard, mis tähendab, et puit, paber, papp ja teised metsatooted pärinevad vastutustundlikult majandatud metsadest või on tehtud taaskasutatud materjalist. Veel saab märgiselt lugeda kas sertifitseeritud materjalist on toode ise või ainult selle toote pakend; kas toode on valmistatud täielikult või osaliselt FSC sertifitseeritud materjalist.

PEFC – Programme for the Endorsement of Forest Certification on rahvusvaheline metsade sertifitseerimise süsteem, millega edendatakse jätkusuutlikku metsandust, võttes arvesse ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume. PEFC-sertifitseeritud materjali kaubamärgi ja/või märgisega toode kinnitab ettevõtjatele ja tarbijatele, et selle toote tootmiseks kasutatud toorained on pärit jätkusuutlikult majandatud metsadest ning see on jälgitav tootmise ja turustamise kõikides etappides – alates metsaülemast kuni lõpptoote tootjani.

Luigemärk – Põhjamaade roheline luigemärgis, mis on ISO standardi kohane märgis, mis antakse tootele või teenusele, mis vastab hindamiskriteeriumidele ning avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui sama otstarbega märgiseta toode või teenus kogu oma olelusringi jooksul. Luigemärk garanteerib, et tähistatud toode vastab karmidele keskkonna- ja kvaliteedinõuetele.

Euroopa Liidu ökomärgis ehk Lilleke – Ökomärgist kandev toode vastab rangetele kriteeriumitele, mille on koostanud valdkonna eksperdid. EL ökomärgise andmise kriteeriumid ning hindamis- ja kontrollinõuded koostab Euroopa Liidu ökomärgisekomisjon. EL ökomärgis antakse oma tootegrupis kõige keskkonnasõbralikumatele toodetele selle kogu eluringi vältel. ELi ökomärgise ehk EL Lillekese tegevusi Eestist koordineerib Keskkonnaministeerium ning litsentse väljastab Keskkonnaagentuur.

Lisaks on riiklikel enda rahvuslikud ökomärgised, neist tuntuim näiteks Saksamaa Sinine Ingel.

Märgiseid aitab lugeda näiteks Label Bio-Hero nutirakendus, mis on eelkõige selleks, et aidata inimestel mõista, milliseid silte usaldada ja mida need tähendavad. See aitab märgata, millised tooted on valmistatud biopõhistest materjalidest ning on seega keskkonnasõbralikumad. Rakendusega saab tundmatut märgist pildistada ja uurida, mida see tähendab ja kas see on rahvusvaheliselt tunnustatud.

Huvilistel on võimalik nutirakendus enda telefoni laadida:

Rakendus “Label BioHero” – Playstore ja AppStore.

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Sügis 2023 uudiskirjas.