Tartu loodusmaja viib Eesti Teadushuvihariduse Liidu tellimusel läbi koolitustesarja, mille eesmärk on anda edasi LTT-huviringi läbiviimise parimaid praktikaid ja metoodikaid. Osalema on oodatud huvikoolide ja koolide ringijuhid ja õpetajad, avatud noorsootöö ringijuhid ja kõik, kes tahavad LTT huviringe juhendama hakata. Koolitused toimuvad üle Eesti septembri keskpaigast kuni detsembri keskpaigani.
Iga koolitus käsitleb nii huviringis noortega töötamise põhimõtteid kui praktilisi LTT valdkonnaga seotud teemasid. Vaatluse all on: vesi, elu Maal, igapäevateadus ja katsed, mina ise – inimene, globaalsed probleemid, muuseumitunnid, matkamine ja kosmose uurimine. Koolitused toimuvad üle Eesti. Osaleda on võimalik nii ühel kui mitmel koolitusel.
Koolitusi toetatakse riiklikest vahenditest huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ning viiakse ellu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskusega. Koolitustega aitame kaasa noorsootöö ja huvitegevuse kvaliteedi tõstmisele LTT valdkonnas.
Koolituste teemad:
– Kitsa spetsiifikaga huviringi juhendamine veemaailma näitel – toimub juba 14.09 – veel mõned vabad kohad, loe altpoolt lähemalt!
– Milliseid inimkatseid (tohib) teha?
– Muuseumide võimalusi kohalike ja globaalsete keskkonnaväärtuste avastamiseks huvitegevuses I
– Lihtsad köögikatsed keemiast ja füüsikast
– Kosmoseprogramm ja atmosfääriuuringud. Looduse uurimine stratosfääri lendude kaudu
– Matkata on mõnus: matkaringi alustõed praktiliselt rabas matkates
– Muuseumide võimalusi kohalike ja globaalsete keskkonnaväärtuste avastamiseks huvitegevuses II
– Flora. Fauna. Fungi – Taimed. Loomad. Seened.
Koolitused: Koolitus: “Kitsa spetsiifikaga huviringi juhendamine veemaailma näitel”
Toimumisaeg: 14.09.2018 kell 10.00-17.30
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja, Tartu
Läbiviijad: Pille-Riin Pärnsalu, Gedy Siimenson, Ahhaa-keskuse esindaja.
Registreerumise tähtaeg: 12.09.2018
Päevakava:
9:45-10:00 Tervituskohv
10:00-10:20 Tutvumine, päevatutvustus
10:20-11:00 Sõit Emajõe äärde, gruppidesse jagunemine, varustusega tutvumine
11:00- 13:00 Jõevaatlus (kahes osas: keemia ja elustik, kohvipaus)
13:00-13:30 Varustuse kokkupanek, tagasi sõit loodusmajja
13:30-14:30 Lõuna
14:30-15:30 AHHAA veepuhastamise töötuba
15:30-15:45 Kohvipaus
15:45-16:30 Kodutöö tutvustus, esmane ajurünnak ja ideede jagamine
16:30-17:00 Plastik vees (digiluubiga kunsti tegemine)
17:00-17:30 Tagasiside ja eneserefletsioon
Koolituspäeval “Kitsa spetsiifikaga huviringi juhendamine veemaailma näitel” saavad osalejad panna käed külge mitmete vett puudutavate teemade juures. Uuritakse, milline on Emajõe keemiline koostis, kes seal elab ja millisel maastikul jõgi paikneb, puhastatakse erinevatel viisidel vett (AHHAA) ja luuakse vees olevast plastist kunstiteoseid. Koolituspäeva lõpuks saab iga osaleja koduse ülesande, mille esitamine tagab koolituspäeva eduka läbimise. Kõikide nende teemade käsitlemise juures on läbivaks osaks noorsöötöö printsiipide ja erinevate pedagoogiliste meetodide kasutamine, et muuta õpilastele muidu igavana tunduvad teemad huvitavaks ja paeluvaks.
Koolitus: “Milliseid inimkatseid (tohib) teha?”
Toimumisaeg: 30.09.2018 kell 11.00-18.00
Toimumiskoht: Pernova loodusmaja, Pärnu
Läbiviijad: Kadri Pulk, Anne Laius.
Registreerumise tähtaeg: 20.09.2018
Koolitus: “Muuseumide võimalusi kohalike ja globaalsete keskkonnaväärtuste avastamiseks huvitegevuses I”
Toimumisaeg: 11.10.2018 kell 10.30-17.30
Toimumiskoht: Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja Läbiviijad: Kaari Siemer, Hanna-Liis Kont, Mihkel Kangur.
Registreerumise tähtaeg: 01.10.2018 NB! Koolitus koosneb kahest osast. Teine osa toimub 06.12 Valga Muuseumis (registreerimine avaneb hiljem)
Koolitus: “Lihtsad köögikatsed keemiast ja füüsikast”
Toimumisaeg: 28.10.2018 kell 10.00-17.00
Toimumiskoht: Füüsika instituut, Tartu
Läbiviijad: Friedrich Kaasik, Joana Jõgela.
Registreerumise tähtaeg: 08.10.2018
Koolitus: “Kosmoseprogramm ja atmosfääriuuringud. Looduse uurimine stratosfääri lendude kaudu”
Toimumisaeg: 06.11.2018 kell 10.00-17.00
Toimumiskoht: Väätsa põhikool, Järvamaa.
Läbiviijad: Jonas Nahkor, Kristel Uiboupin.
Registreerumise tähtaeg: 26.10.2018
Koolitus: “Muuseumide võimalusi kohalike ja globaalsete väärtuste avastamiseks huvitegevuses” 2.osa paarismoodulist
Toimumisaeg: 06.12.2018 kell 10.30-17.30
Toimumiskoht: Valga muuseumis. Selle mooduli 1.osa toimub 11.10 Tartus ja on eelduseks teisel osal osalemiseks.
Läbiviijad: Mihkel Kangur, Liisa Puusepp, Terje Tamm, Marju Rebane, Helle Kont.
Registreerumise tähtaeg: 26.11.2018
Kolmapäeval, 12.12.2018 kell 19.00 toimub Tartu loodusmajas Valdur Mikita uue raamatu “Eesti looduse kannatuste aastad” esitlus.
***
“Eesti looduse kannatuse aastad” on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse.
Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma.
See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.
Isutekitajaks võid kuulata Vikerhommiku intervjuud autoriga värske raamatu teemadel siin.
Kohal on raamatu autor Valdur Mikita, kelle käest on ka võimalik soodsama hinnaga uus raamat soetada.
Kutsume teid järjekordsele Üleminekuõhtule Tartu loodusmajas!
Millal? 10. detsember 2018 kell 19:00-21:00
Kus? Tartu loodusmaja 2. korruse seminariruum
Tartu Loodusmaja ja Elav Tartu Liikumise korraldusgrupp korraldavad 2018. aastal Üleminekuõhtute sarja Tartu Loodusmajas, Lille 10.
Iga kuu toimuvad üritused kutsuvad kokku inimesi, kes on huvitatud sellest, kuidas saame ise linnas säästlikumalt toimida.
Seekord saame teada, mis on permakultuur päriselt.
Aruteluõhtut viib läbi Mariani Permakultuuri eestvedaja Marian Hiire:
“Permakultuurist rääkides olen märganud, et justkui oleks elevandi ümber kamp pimedaid, kes kõik katsuvad seda omast kandist ja arvavad siis, et äkki on tegemist maoga või siis hoopis kapsalehega või sambaga.
Millega siis on tegu? Mis mind permakultuuri juures köidab, on see, et tegemist on tervikliku süsteemiga. Pärast ülikooli ökoloogiaõpinguid andis see mulle otsitud ja igatsetud tervikvaate, justkui struktuuri,
mille abil juba olemasolevatele ja uutele teadmistele tähendust leida, nende tähtsust taibata.
Enamasti huvitab inimesi see, kuidas nüüd ikka seda kõige õigemat peenart teha ja kuidas ma ikka oma aia ära planeerin nii, et hea saab. Need on praktilised küsimused,
millele permakultuuri disainerina pole võimalik anda ühte kindlat ja alati töötavat vastust. Sestap tahaksin ma jagada pigem seda, kuidas mina neid vastuseid otsin ning millele tuginen.
Ehk siis, räägime õngest, mitte kaladest.”
Elav Tartu on kodanikeliikumise võrgustik, mis ühendab inimesi, kes on teadlikud sellest, et elava ja jätkusuutliku linna loomine on kodanike enda kätes. Tartu Loodusmaja ja Elav Tartu Liikumise korraldusgrupp korraldavad 2018. aastal Üleminekuõhtute sarja – iga kuu kolmandal kolmapäeval toimuvad üritused kutsuvad kokku inimesi, kes on huvitatud sellest, kuidas saame ise linnas säästlikumalt toimida. Algatus on inspireeritud ülemaailmsest liikumisest ‘’Towns in transition’’ – www.transitionnetwork.org
Teisipäeval, 11. detsembril 2018 kell 18.00 toimub järjekordne Matsalu loodusfilmide festivali Tartu filmiõhtu ja ka sel korral näitame kahte festivalil auhinnatud filmi. Esimene film toob meieni värviküllase liblikate elu ning teine film jälgib jääkarupere võitlust ellujäämise nimel võimsa maastikuga Teravmägede saarestikus.
PÄIKESELAPSED – LIBLIKAD / CHILDREN OF THE SUN – BUTTERFLIES
Režissöör Jan Haft (Saksamaa), 51 min.
Parima režii preemia kategoorias „Loodus“
Liblikad on kindlasti kõige uhkemad liigid putukate maailmas. Nende ilus värv ja graatsiline lend meeldib kõigile. Liblikaid on ligi 28 000 liiki – tänapäeval on paljud neist elupaikade kadumise tõttu ohustatud. Kes selle kaotuse eest vastutab? Film viib meid lähemale neile päikeselembestele iludustele ja selgitab, miks on inimestele oluline nende elupaikade säilimine, nii et nende tundlike loomade ellujäämine oleks kindlustatud.
Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega
Režissöör ja operaator: Asgeir Helgestad (Norra), 52. min
Parim operaatoritöö kategoorias „Inimene ja loodus“.
See on lugu jääkaruema Frosti ja Norra režissööri Asgeir Helgestadi kohtumistest. Asgeir jälgis oma filmi kangelast nelja aasta vältel Svalbardis. Kliima soojenemine on põhjustanud dramaatilisi muutusi Frosti ökosüsteemis, kuna merejää sulab. Kunagi jääd ja hülgeid täis fjordid on nüüd tühjad mõlemaist, sundides Frosti üha kaugemale toiduotsingule. Asgeir otsustas teda saata ja dokumenteerida kõike, mis kadumas.
Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega
Filmid on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.
Pilet: 4 eurot ja 2 eurot (õpilased, üliõpilased, õpetajad, pensionärid). Tartu Loodusmaja õpilastele tasuta.
Lisainfo: Anneli Ehlvest tel 5344 2160
Hea loodusmaja sõber!
Tartu loodusmajas toimub järgmisel laupäeval, 8. 12 kell 11-14.00 traditsiooniline heategevuslik jõululaat, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Laada eesmärgiks anda loodusmaja huvikooli lastele, õpetajatele ja teistele huvilistele võimalus rõõmustada külastajaid omavalmistatud käsitööesemete, hoidiste, jõulukaartide, ehete, maiustustega. Kaubavalik tõotab tulla vägagi mitmekülgne ja kindlasti leiab igaüks sobiva kingi, millega pere ja sõprade südant soojendada.
Heategevuslik laat annab võimaluse soetada jõuluks tarvilikku kodu lähedalt ning toetada oma ostudega Tartu loodusmaja loomatoa elanikke: laada tulu annetatakse loodusmaja lemmikloomade toidu- ja ravikulude katteks. Loomatuba on sel päeval ka külastajatele avatud ja kõik soovijad saavad päeva peategelastega lähemalt tutvust teha.
Lisaks rikkalikule laadamelule ootab külastajat:
legendaarne Kännukohvik koos maitsvate koduste roogadega;
võimalus osaleda põnevates töötubades ning meisterdada lähedastele omanäolised jõulukingid;
kohtuda meie loomatoa elanikega;
soetada head-paremat heategevuslikult laadalt;
avatud on ka meie talveaed, kust võimalik hankida nii kodumaist kui eksootilist päritolu taimekasvandikke;
loodusmaja põnevates soppides on mängunurgad ka kõige pisematele uudistajatele.
Ja mis eriti vahva – töötab jõuluvana postkontor ning kõik soovijad saavad oma head soovid imearmsa loodusmaja jõulukaardiga teele panna!
Saamaks aimu, mida toredat juhtuma hakkab, vaata meeleolukat ülevaadet eelmisel aastal toimunud laadast.
Kohtumiseni jõulukuul Tartu loodusmajas!
Uuri lisa:
info@tartuloodusmaja.ee
tel +372 736 6120
Tartu loodusmaja on koht, kus võimalik loodusega sõbraks saada. Elu selles majas meenutab oma olemuselt pisut sipelgapesa – pealtnäha sihitult sagivad töötajad moodustavad tegelikult oma tööd armastavatest inimestest koosneva meeskonna, kes äärmise detailsuse ja sihikindlusega liiguvad ühiste väärtuste teel.
Selle maja kõige hinnalisem vara on end sisse seadnud loomatoas – siin elab terve seltskond äärmiselt omanäolisi ja eriskummalisi tegelasi. Just jõulude eel on ka loomatoa asukad ootust täis aeg, sest nad teavad, et jõulud on läbi aegade olnud tähtis püha ka loomade jaoks. Metsloomadele ja -lindudele viiakse jõulude eel metsa heina ja muud maiustamist, mõnel pool on isegi tavaks ehtida keset metsa jõulupuu. Samuti on isegi veel tänapäeval kombeks viia jõuluõhtul loomadele lauta leiba, et sel viisil häid pühi soovida.
Seepärast on ka Tartu loodusmaja teisel korrusel asuva loomatoa elanikud väga tähelepanelikud ja isegi raagritsikad, viirpapagoidest rääkimata, kikitavad kõrvu iga sammumüdina ning uksekääksatuse peale – ehk on päkapikkudel või siis selleks maskeerunud loomatoa töötajatel neile midagi erilist varuks. Mõnel juhul jäetakse loomatoa uks isegi pärani lahti, et ka vana hea jõulutunne toas oma koha leiaks. Juba sel laupäeval, 8. detsembril saavadki kõik huvilised loodusmaja heategevusliku laada raames seda erakordset sündmust uudistama tulla. Kohal on ka meie juhendajad, kes oskavad kõige paremini vastata kõigile loomade hingeelu puudutavatele küsimustele.
Ja mis puutub vastuste saamisesse, siis pajatavad rahvajutud, et just imederohkel jõuluajal õpivad inimesed loomade kõnest aimu saama, vahel vastugi kõnelema. Usutakse, et igal inimesel on oma tootemloom, kellega eriline sugulusside ja klappiv loomus. Võib-olla kohtud enda omaga just Tartu loodusmaja loomatoas. Kuid kohe kindlasti on see hea võimalus oma nahal tunda loomade teraapilist mõju – sellest ei jää puutumata keegi.
Loomatoa loomadel on kõigil oma lugu. Sel nädalal tuvustamegi lähemalt meie kõige vahvamaid tegelasi ning anname aimu, kuidas nad siia meie juurde loodusmajja sattunud on.
Küülik Bella
Bella on puhtatõuline kääbuspäss, kes rõõmustab loodusmaja loomatoas lapsi sügisest kevadeni. Bella suvekodu asub Tartu lähedal Metsa talus, kus ta töötab taluprogrammis küülikuna. Bellale meeldib üle kõige loomatoas vabalt ringi lipata ja aknast möödakäijaid vaadata. Bella põhitoit on kuiv hein ja heinajahugraanulid. Maiustusteks sobivad hästi porgand, suvikõrvits ja õunapuuoksad.
Merisiga
On pärit Elistvere loomapargist. Meie vana merisiga läks neli aastat tagasi taevastele porgandimaadele ja tema asemel tõime Elistverest isase ja emase notsu, kelle järglased rõõmustavad nüüd koduste lemmikutena nii mõndagi loodusmaja last.
Uus-Guinea hiid-raagritsikad
Hiid-raagritsikad on pärit Tallinnast ühe entomoloogi kodusest lemmikufarmist. Meie putukatest tekitavad nad kindlasti kõige suuremat elevust ja kiljumist. Sageli on need millegipärast õpetajad, kes näost kaametena kiiresti taganevad kui neid meie armsate keppjalgadega lähemalt tuttavaks teha tahta.
Aafrika kannuskonn
Konna-Ruudi perenaine kolis ning ei saanud teda kaasa võtta. Olime ammu kannuskonna soovinud ja meie unistuste prints elab kevadest 2018 meie juures. Teist nii ablast ja kehvade lauakommetega looma meil vist polegi.
Naerutuvi Tiitus
Tema saime turteltuvi-aastal Nõmme loodusmajast üsna noore pojana. Tiitus saabus meie juurde koos vennaga, kellega nad aga täiskasvanuks saades sugugi sõbralikult läbi ei saanud. Tiitus on viimaste kuudega loomatoas elades muutunud tõeliseks hurmuriks, kes puurist välja pääsedes hakkab peremehe-pilguga kaaselanike olukorda hindama, käies naabritega oma veetlevas tuvikeeles vestlemas. Samuti on temast kõvasti abi mahapudenenud toidupalakeste koristamisel.
Laborirott Vanamees
Vanamees on tõesti nii vana mees, et me ei suutnudki välja mõelda, millal ja kuidas ta meie juurde jõudis. Igal juhul on tegemist meeldiva rahuliku rotihärraga, kelle lemmiktoiduks on kuivatatud jahuussid.
Liivahiired Öö ja Päev
Ostsime Betta loomapoest. Huvikooli direktor Signe astus juhuslikult poodi ja sattus müügil olevatest liivahiirepoistest kistumatusse vaimustusse. Öö ja päev on hetkel ainsad loomad, kelle me loomapoest ostnud oleme.
Siberi vöötorav Spunk
Kodune ülejääk. Jõudis loodusmajja 2018. aasta suvel. Tema saabumine oli nii kiire ja ootamatu, et täpsemad andmed, miks ta ära anti, meil puuduvad. Vöötorav on äärmiselt aktiivne tegelane, kelle lemmikspordiks on puuris ringiratast joosta. Mitu tiiru ta teha suudab, pole keegi kokku lugeda jõudnud, sest umbes 40. ringi ajal hakkab pealtvaatajatel pea ringi käima. Palju nalja saab siis kui vöödik puurist plehku pistab. Kes on püüdnud elavhõbedat kokku korjata, see aimab, milles jutt käib.
Laupäeval 1.detsembril toimub järjekordne meie maja külastuspäev, mil saab tulla vabal päeval rahulikus õhustikus saali ja fuajee näitusi nautima ning majaga tutvuma. Nädala lõpuga lahkuvad meie majast kaks näitust, mis on üleval olnud kaks kuud ning pakkunud silmailu paljudele külastajatele – Epp Margna maalinäitus “Samas ruumis” ja Tiit Hundi fotonäitus “Eesti kalad”. Külastuspäeval kell 11-15 on veel viimane võimalus nende loominguga tutvuda.
Samuti naaseb kodumuuseumisse meie fuajees peatuv Eesti Loodusmuuseumi metskitse topis, kes oli seltsiks ja saagiks meie aasta loomale 2018 – ilvesele. Tasub fuajeest läbi astuda ja metskitsele nii lähedalt ja sügavalt silma vaadata, kui hing ihkab, sest looduses selleks vaevalt võimalus tekib.
Rukkiräägu häälitsused suveöös – ma pole teda kunagi ise näinud – kuigi elame samas ruumis.
Peenraid kaevates sattusin kokku mudakonnaga – nägin teda esimest korda, olin varem vaid kuulnud ja lugenud – kuigi elame samas ruumis.
Ebapärlikarp on elanud siin maakeral juba 100 miljonit aastat – ma pole teda kunagi näinud – kuigi elame samas suumis.
Aasta linnuks kuulutati metsis, kusagil Pärnumaal elab OÜ Metsis, kes toodab metsaveotraktoreid ja harvestere – ma ei tea, kas nad on kunagi omavahel kohtunud – kuigi elavad samas ruumis.
Mesilasema elab umbes 5 aastaseks, suvised töömesilased 4-5 kuuseks – nad lihtsalt põletavad ennast tööga surnuks – ma õpin neid tundma järjest rohkem – me elame samas ruumis.
Pea kohal ja ümberringi on Linnutee hoomamatu organism. Huvitav, kas ta teab mind – elame ju samas ruumis.
“See on esimene väljapanek piltidest, mis loovad kokku pikema sarja „ samas ruumis“. See sari ei saa tegelikult mitte kunagi valmis, ma ei jõuaks kunagi neid kõiki tundmagi saada, kellega koos seda ruumi jagan. Aga ma õpin neid järjest rohkem nägema ja kuulma.”
***
Epp Margna on vabakutseline kunstnik, kes tegutseb Põlvamaal, Kanepi vallas. Epu huvide hulka kuulub muuhulgas ka looduskunst ehk ökokunst (eco art). Koostöös Tartu Keskkonnaharidusekeskusega (Tartu loodusmaja) on ta kujundanud ja teostanud kiilideteemalise õppeekspositsiooni Alatskivi Loodusmajja „Vesineitsikul külas” ja linnaloodust tutvustava ekspositsiooni „Ma pole külaline, ma elan siin”. Keskkonnaametiga koostöös valmis 2010. aastal õppenäitus „ Eesti Looduskaitse 100 “.
Tema tegemiste kohta leiad infot koduleheküljelt www.hinokad.eu
TIIT HUNDI FOTONÄITUS “EESTI KALAD” 22.10 – 1.12.2018
Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul pildile püüdnud enamuse Eesti vetes elavatest kalaliikidest. Eesti kalade nimestik sisaldab 72 kalaliiki ja kolme liiki sõõrsuid. Näitusel on esindatud ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende koduses veekeskkonnas.
Näha saab nii Eesti veekogudes laialt levinud ja hästi tuntud kalu kui ka põnevaid liike, kellega me tavaelus ei pruugi kunagi kokku puutuda. Kalade hämmastav värvi- ja vormikirevus on muljetavaldav. Kaunite ja ainulaadsete fotode juurest leiab ka veidi teavet modellide kohta: nende nimed eesti, ladina, inglise ja vene keeles ning märkmeid eluviisi, elupaiga ja mõõtmete kohta. Tartu loodusmaja fuajees asuv näitus on nii soe ja värviküllane, et võib ümber lükata juurdunud arusaama, et kalad on ühed külmad, halvasti lõhnavad ja klaasistunud pilguga libedad tegelased.
***
Tiit Hunt on eesti zooloog, fotograaf ning loodusfotovõistluse Vereta Jaht üks korraldajatest. Tema fotoloomingust ongi kõige enam tähelepanu pälvinud just ülesvõtted kaladest, sest Eesti tingimustes on kalade pildistamine nende loomulikus keskkonnas neile omaste värvidega väga keeruline vee halva läbipaistvuse tõttu. Lisaks suurepärasele fotoloomingule on Hunt toimetanud, kirjutanud ja tõlkinud mitmeid zooloogiateemalisi raamatuid.
Külastusinfo:
Epp Margna maalinäitus “Samas ruumis” on avatud meie külastuspäeval 1.detsembril kell 11-15
Tiit Hundi fotonäitus “Eesti kalad” on avatud kõigil loodusmaja tööpäevadel ja lisaks külastuspäeval 1.detsembril kell 11-15.
Maja näituste pilet: 3€ täispilet, 2€ sooduspilet.
Lisainfo telefonil 736 6120.
Tartu loodusmaja on avatud E-R 9-18.
Epp Margna maalinäitus „SAMAS RUUMIS”
Tartu loodusmajas 8.10 – 1.12.2018.
Rukkiräägu häälitsused suveöös – ma pole teda kunagi ise näinud – kuigi elame samas ruumis.
Peenraid kaevates sattusin kokku mudakonnaga – nägin teda esimest korda, olin varem vaid kuulnud ja lugenud – kuigi elame samas ruumis.
Ebapärlikarp on elanud siin maakeral juba 100 miljonit aastat – ma pole teda kunagi näinud – kuigi elame samas suumis.
Aasta linnuks kuulutati metsis, kusagil Pärnumaal elab OÜ Metsis, kes toodab metsaveotraktoreid ja harvestere – ma ei tea, kas nad on kunagi omavahel kohtunud – kuigi elavad samas ruumis.
Mesilasema elab umbes 5 aastaseks, suvised töömesilased 4-5 kuuseks – nad lihtsalt põletavad ennast tööga surnuks – ma õpin neid tundma järjest rohkem – me elame samas ruumis.
Pea kohal ja ümberringi on Linnutee hoomamatu organism. Huvitav, kas ta teab mind – elame ju samas ruumis.
“See on esimene väljapanek piltidest, mis loovad kokku pikema sarja „ samas ruumis“. See sari ei saa tegelikult mitte kunagi valmis, ma ei jõuaks kunagi neid kõiki tundmagi saada, kellega koos seda ruumi jagan. Aga ma õpin neid järjest rohkem nägema ja kuulma.”
Epp Margna on vabakutseline kunstnik, kes tegutseb Põlvamaal, Kanepi vallas. Epu huvide hulka kuulub muuhulgas ka looduskunst ehk ökokunst (eco art). Koostöös Tartu Keskkonnaharidusekeskusega (Tartu loodusmaja) on ta kujundanud ja teostanud kiilideteemalise õppeekspositsiooni Alatskivi Loodusmajja „Vesineitsikul külas” ja linnaloodust tutvustava ekspositsiooni „Ma pole külaline, ma elan siin”. Keskkonnaametiga koostöös valmis 2010. aastal õppenäitus „ Eesti Looduskaitse 100 “.
Tema tegemiste kohta leiad infot koduleheküljelt www.hinokad.eu
….
Külastusinfo:
Näitus Tartu loodusmajas 8.10 – 1.12.2018.
Maalinäituse avamine 8.10. kell 18 Tartu loodusmaja saalis. Vestleme autoriga nendest, kellega elame samas ruumis.
Näitust saab vaadata Tartu loodusmajas Lille 10 külastuspäevadel:
E 15.10 kell 15-18
L 3.11. kell 11-15
E 19.11 kell 15-18
L 1.12 kell 11-15
Lisaaegu palume täpsustada enne tulekut loodusmaja infotelefonil 736 6120.
Tartu loodusmaja on avatud E-R 9-18.
Tartu loodusmajas on avatud Eesti Loodusmuuseumi näitus „Eesti kalad“.
Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul pildile püüdnud enamuse Eesti vetes elavatest kalaliikidest. Eesti kalade nimestik sisaldab 72 kalaliiki ja kolme liiki sõõrsuid. Näitusel on esindatud ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende koduses veekeskkonnas.
Näha saab nii Eesti veekogudes laialt levinud ja hästi tuntud kalu kui ka põnevaid liike, kellega me tavaelus ei pruugi kunagi kokku puutuda. Kalade hämmastav värvi- ja vormikirevus on muljetavaldav. Kaunite ja ainulaadsete fotode juurest leiab ka veidi teavet modellide kohta: nende nimed eesti, ladina, inglise ja vene keeles ning märkmeid eluviisi, elupaiga ja mõõtmete kohta.
…
Tiit Hunt, kes on fotodele jäädvustanud ja lugudesse põiminud kalade maailma erilisuse, on eesti zooloog, fotograaf ning loodusfotovõistluse Vereta Jaht üks korraldajatest. Tema fotoloomingust ongi kõige enam tähelepanu pälvinud just ülesvõtted kaladest, sest Eesti tingimustes on kalade pildistamine nende loomulikus keskkonnas neile omaste värvidega väga keeruline vee halva läbipaistvuse tõttu.
Lisaks suurepärasele fotoloomingule on Hunt toimetanud, kirjutanud ja tõlkinud mitmeid zooloogiateemalisi raamatuid.
…
Tartu loodusmaja fuajees kõigile külastajatele avatud näitus on nii soe ja värviküllane, et võib ümber lükata juurdunud arusaama, et kalad on ühed külmad, halvasti lõhnavad ja klaasistunud pilguga libedad tegelased.
…
Külastusinfo:
Näitus on Tartu loodusmajas üleval 22.10 – 1.12.2018.
Näitust saab vaadata Tartu loodusmajas (Lille 10) külastuspäevadel:
L 3.11. kell 11-15
E 19.11 kell 15-18
L 1.12 kell 11-15
Lisaaegu palume täpsustada enne tulekut loodusmaja infotelefonil 736 6120.
Teisipäeval, 27. novembril 2018 kell 18.00 toimub järjekordne MAFF Tartu filmiõhtu ja sel korral näitame kahte filmi polaarhuntidest ning nende karmist elust kargel põhjamaal.
POLAARHUNDID – ARKTIKA KUMMITUSED/ WHITE WOLVES – GHOSTS OF THE ARCTIC
Režissöör Oliver Goetzl (Saksamaa), 56 min
Festivali I preemia kategoorias “Loodus”
Kanada põhjaservas on Ellesmere’i saar, kus armutud arktilised tuuled tuiskavad läbi tundra ja temperatuur langeb kaugele alla nulli. Sealses lumes ja jääs möödub meie planeedi ühe kõige karmima kiskja – polaarhundi elu. Kuid kui lumi kevadel sulab, muutuvad need rändjahimehed paikseteks lapsevanemateks. See on varem filmimata kaadritega dramaatiline ja liigutav lugu polaarhundipere tõusudest ja mõõnadest ning võitlusest ellujäämise eest maakera ühes viimases, veel säilinud tohutu puutumatu loodusega paigas. Selle suurepärase filmi tegemisse on operaatorina panustanud ka meie loodusfilmimees Joosep Matjus.
POLAARHUNDID – SEIKLUS/ WHITE WOLVES – THE ADVENTURE
Režissöör Oliver Goetzl (Saksamaa), 52 min
Film piilub loodusfilmi tegemise kaadritagusesse maailma ja näitab, milliste raskuste ja väljakutsetega seisid silmitsi saksa loodusfilmimehed Oliver Goetzl ja Ivo Nörenberg, kui nad Põhja-Kanadas Ellesmere’i saarel võtsid üles filmi “Polaarhundid – Arktika kummitused“ ühest maailma kõige ikoonilisemast kiskjast – polaarhundist.
