5.juunil, tähistamaks maailma keskkonnapäeva, tunnustab rahvusvaheline Rohelise kooli programm iga-aastaselt Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad keskkonnamärgise “Roheline lipp”.

Sel aastal pälvivad oma tubli töö eest tunnustuse 62 lasteaeda ja kooli üle Eesti. Otseülekannet Tallinnas toimuvalt tunnustusürituselt saab jälgida veebis kell 11:00-13:00 ja 14:00-16:30.

Ülekandega saab liituda Worksup platvormil: https://worksup.com/app/#/event/RK2023/

Vaatajad saavad ettekannetele ka küsimusi esitada ja interaktiivselt osaleda ülekande ajal. Kuulama on oodatud kõigi rohekoolide õpetajad, töötajad, õpilased, lapsevanemad ja keskkonnahariduse sõbrad.

Sündmust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna linn ja President Kaljulaidi Fond koostöös ettevõtja Janek Pohlaga.

****

I PÄEV, 5.juuni

11.00 Sissejuhatus, päeva juhib Kristo Elias

• Avasõnad ja tervitused
  Rohelise kooli patroon Kersti Kaljulaid
  Tallinn Euroopa roheline pealinn, abilinnapea Andrei Kante

11.30 “Elurikkus inimese heaks”, Meelis Pärtel, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi professor

12.00 “Vähemärgatav elurikkus: teadmatusest teadlikkuse poole” Piret Lõhmus, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia kaasprofessor

12.30 “Elurikkus meres. Miks me elurikkust inimestena vajame ja kuidas saame seda ise hoida?” Helen Orav-Kotta, Eesti mereinstituudi mereökoloog, Tallinna 32. Keskkooli keskkonnaõpetuse ja aianduse õpetaja

13.00-14.00 Paus

14.00 Rohekooli aasta kokkuvõte, Maris Mägi
Taimse Teisipäeva programmi tunnustus, Madli Murumaa

14.15-14.45 Paneelarutelu rohekooli õpetajate osalusel “Elurikas lasteaed ja kool – loodusteadmistest tegutsemiseni”

• Paneelil osalevad:
  Gerli Raudhäiding, Tallinna Lasteaed Vikerkaar arendusjuht
  Teele Raam-Pello, Tallinna Endla Lasteaia õpetaja
  Anton Karavajev, Tallinna Mahtra Põhikooli muutuste juht
  Johanna Martinson, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane

15.00 Lippude jagamine I (esmasaajad)

Porkuni Kool, Paide Nurme Kool, Tartu lasteaed Piilupesa, Pärnu Lasteaed Trall, Kohtla-Järve Lasteaed Pääsuke, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Vasalemma Põhikool, Sindi Lasteaed, Kõpu Põhikooli lasteaed, Tallinna Endla Lasteaed, Tallinna Mardi Lasteaed, Saaremaa Gümnaasium, Sakala Eragümnaasium, Luunja Keskkool

15.15 Maailmamuutjad. Esinevad õpilased Tartu Forseliuse Koolist

15.30 Lippude jagamine II (2. korda saajad)

Tallinna Vormsi lasteaed, Kohila lasteaed Sipsik, Tallinna Padriku lasteaed, Tallinna lasteaed Pääsusilm, Laupa Põhikool, Klooga lasteaed, Pärnu Lasteaed Pöialpoiss, Keila Rukkilille Lasteaed, Muuga Lasteaed, Taime Lasteaed

15.45 Rahvusvaheline tervitus

15.55 Lippude jagamine III (3. ja 4. korda saajad)

3.korda: Tallinna lasteaed Vikerkaar, Viimsi Kool, Tallinna Kullerkupu lasteaed, Nõo lasteaed Krõll, Tallinna Lasnamäe Põhikool, Tartu Anni Lasteaed, Pangapealse lasteaed, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tartu loodusmaja, Paikuse Lasteaed Seljametsa maja, Tallinna Lehola Lasteaed, Harku Lasteaed, Rakvere Rohuaia lasteaed, Gaia kool, Tallinna Lasteaed Kikas, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Pärnu Kesklinna Lasteaed, Viljandi Huvikool, Laekvere Kool, Tallinna Suur-Pae Lasteaed, Neeme Mudila Lasteaed, Oru Põhikool, Mõniste Kool.

4.korda: Tallinna Kristiine Lasteaed, Tallinna Sikupilli Lasteaed, Tallinna lasteaed Sinilind, Tallinna lasteaed Maasikas, Tallinna Tehnikagümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Mahtra Põhikool, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Lepatriinu Lasteaed, Tallinna Linnupesa Lasteaed, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Ümera Lasteaed, Tallinna Asunduse Lasteaed, Tallinna Lasteaed Rabarüblik, Tallinna Arbu Lasteaed.

16.30 Päeva lõpetamine

****

II PÄEV, 6.juuni – Õpitubade päev

9.00 Päeva sissejuhatus koos Kristo Eliasega, kes jagab oma lugu roheliseks kasvamisest
9.30 I sessioon (1,5 h)
11.00 Kohvipaus
11.30 II sessioon (1,5 h)
13.00-14.00 Lõunapaus
14.00-15.30 III sessioon (1,5 h)

Õpitoad registreerunutele:

• MatataLab väljak (Mektory Tehnoloogiakool)

Töötuba, kus lapsed programmeerivad ilma arvutita. MatataLab komplekti abil on võimalik õppida programmeerimist läbi mängulise ja käelise tegevuse. Programmeerimisklotside abil laotakse spetsiaalsele väljakule programm ja selleks, et ülesanne laheneks, peab osaleja iga järgmise sammu ette planeerima. Teeme robotile selgeks, kuidas kordusi kasutades liikuda ning saadud teadmisi kasutades koostame robotile takistusraja läbimise programmi. Samuti õpetame roboti tegema muusikat ja paneme ta tantsima.

• Aqualibrium – veevõrgu projekteerimine (Mektory Tehnoloogiakool)

Projekteeri, ehita ning katseta – kui optimaalne on Sinu loodud veevõrk? Töötoas anname ülevaate veevõrkude projekteerimisest, ehitamisest ning modelleerimisest. Vaatleme, kuidas tagada, et igast kraanist tuleks igal hetkel piisavalt vett vajalikul survel. Kuidas on võimalik optimaalselt panna tööle võrk, kus on kümneid pumplaid ja tuhandeid kilomeetreid torusid?

Töötoa käigus viime läbi optimaalse veevõrgu projekteerimise võistluse, kus kahe- ja kolmeliikmelistel võistkondadel on vaja planeerida ja ehitada etteantud tingimustele vastav võimalikult optimaalne veevõrk. Katsetuste käigus selgub tõhusaima veevõrgu projekteerinud võistkond. Töötoas saab ülevaate veeinseneriks õppimise võimalustest Tallinna Tehnikaülikoolis ja väljakutsetest veeinseneri tööpõllul.

• Kartulitega pirnid põlema! (Mektory Tehnoloogiakool)

Kartulipatarei töötoas tutvustatakse võimalusi kartulist elektri tegemiseks: kuidas võimsama pinge jaoks kartuleid omavahel ühendada, et nende abil ka lambid põlema saada ning kõige lõpuks vaadata kui palju oleks võimalik saada energiat siis, kui omavahel ühendavad jõud kõik kartulid. Õpitakse kasutama multimeetrit.

• Keskkonnateemalised õpiLarp’id (Live Action Roleplaying) ehk rollimängud õppetöö osana
  Ederi Ojasoo

Õpilarp ehk haridusliku sisuga rollimäng on võimalus siduda traditsioonilised õppemeetodid mängulise õppeviisiga. Pedagoogilisest vaatepunktist on rollimängud abiks õppimisele, keskendumisele ja eneseteadlikkusele.

• Koolilaste rajakaamerad
  Helen Arusoo

Aasta looma toimkond koostöös Looduskalendri ja Eesti Jahimeeste Seltsiga kutsub õppeasutusi osalema rajakaamerate projektis, mis tutvustab lastele võimalust jälgida metsaelu vahetult ja avastada läbi rajakaamerasilma looduse ettemääramatus. Rajakaamerad aitavad täiendada loodusõpetuse ja zooloogia tunde, tutvustades eri loomaliike ja linde ehedal ja lastele põneval viisil.

• Putukahotelli meisterdamise õpituba
  Urmas Veersalu

Praktilises töötoas laiame vastused küsimusele – kellele ja milleks putukahotelle ehitatakse, millised on putukahotellide (pesilate) uuemad trendid ning mida putukahotellide ehitamisel silmas pidada. Iga osaleja saab endale valmistada lihtsa peopesa suuruse pilliroost putukahotelli, mis oma umbes 100 pesaavaga on optimaalne keskmise suurusega koduaeda. Töötoa juhendajal Urmas Veersalul on 4-aastane kogemus erinevate erinevatest materjalidest putukahotellidega ehitamisega.

• Lugude jutustamine
  Terje Puistaja

Oleme igapäevaselt seotud erinevate lugudega meie ümber – kas need on meie unistused, üleelamised, erilised hetked, kogemused reisidest, loodusest, lapsepõlvest, argielust. Lugude jutustamine on töötuba jutustamise kontekstis kasutatavatest erinevatest meetoditest, eesmärgiks avastada uusi, loomingulisi võtteid lugude jutustamiseks ja lõimimiseks. Kaasa võtta üks ese, mis omab erilist tähendust teie jaoks. See võib olla midagi, mille olete kas pärinud või mis on kellegi poolt teile valmistatud, midagi, mida olete ise ostnud või leidnud, kingitus või muu ese, mis seondub ühe emotsiooni, loo, juhtumi, mälestuse, kogemusega…

• Õpiõu. Tigudega tuttavaks
  Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast

Õpime tundma Eesti tigude liike ning disainime tigude liikumisraja.
Soodsa ilma korral toimub õpituba õues.

• Appi, klassis on järv!
  Pille-Riin Pärnsalu Tartu loodusmajast

Veega seotud uuringute läbiviimise aeg kipub jääma õppeaasta jooksul üürikeseks. Seega mudeldame töötoas Peipsi järve näitel läbi vee-uuringud tubastes tingimustes. Iga osaleja saab töötoast kaasa Peipsi järve õpimapi, mis sisaldab mudeldamiseks ning veekogu ääres uuringute tegemiseks vajalikke materjale.

• Porgandist pesumasin
  Liisgren Pärnsalu Tartu loodusmajast

Õpitoas jagatakse võtteid, kuidas kasutada igapäevaseid esemeid õppetöös loodusõppemängude loomisel. Tutvustatakse ka meetodeid kliimamuutuste teema käsitlemiseks lastega.

• Vermikomposter – kuidas seda käepäraste vahenditega ehitada?
  Anneli Paas Laupa Põhikoolist

Laupa Põhikooli Rohelise kooli programmi vedaja Anneli Paas ja õpilased tutvustavad, kuidas teha koju/kooli/lasteaeda vermikomposter.

• Loodusluup – eksootiliste putukate õpituba
  Joosep Sarapuu

Õpitoas on kesksel kohal elusate eksootiliste putukate vaatlemine. Lisaks uuritakse värvikirevaid ja kummalisi prepareeritud putukaid läbi klaasi ja binokulaari suurenduse. Kõige selle käigus tutvutakse putukate välimuslike ja käitumuslike iseärasustega.

Millest tehakse biopõhiseid tooteid? Millest on tehtud sinu riided? Kas oled mõelnud, et sinu T-särk on reisinud ilmselt rohkem kui sina ise? Mida tegelikult tähendab Luigemärk mõnel tootel? Kas biomajandus on midagi uut või on see tegelikult juba täna meie igapäevaelu märkamatu osa?

Tartu loodusmaja kutsub keskkonnahariduse huvilisi, eriti keskmiste kooliastmete õpetajaid 25.mail biomajanduse teemalisele seminarile, kus avatakse biomajanduse mõiste taga peituvat lõputute võimaluste maailma ja näiteid teema tutvustamiseks koolitundides. Seminaril tutvustatakse uut vabavaralist vastvalminud interaktiivset telefonimängu Mission BioHero.

Lisaks avame seminaril lihtsas keeles biomajanduse põhimõtted ja proovime ise läbi mõned praktilised biomajandusest inspireeritud katsed, mida koos õpilastega teha. Seminari lõpus on võimalus heita pilk Tartu loodusmaja verivärskele tekstiilide tootmist ja keskkonnamõju käsitlevale näitusele “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” ja osaleda peale seminari näituse ametlikul avamisel.

Seminar on tasuta, kohtade arv on piiratud!

SEMINARI AJAKAVA:
14.00 – 14.10 Avasõnad
14.10 – 14.30 AllThings.BioPRO projekti lühitutvustus. Merit Tatar, Balti Uuringute Instituut
14.30 – 15.00 Mis on biomajandus – ressursid, tehnoloogiad ja tark tarbimine?
15.00 – 15.45 Arvutimängu ja mobiilirakenduse tutvustus. Mängu kasutamine koolitundides, õpetajate käsiraamat
15:45-16:00 Kohvipaus
16.00-17.00 Õpitoad: praktilised näited koolitundi
17.00-17.30 Tartu loodusmaja näituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” lühitutvustus
18.00 Näituse “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel” ametlik avamine

Osalemiseks täida registreerimisvorm >>

Registreerimistähtaeg on 19.05.2023

Väljastpoolt Tartut tulijatele on võimalik kompenseerida ühistranspordi piletite maksumus. Sellekohase märke saab teha registreerimisvormile.

Mängust

Mission BioHero (tõlge: Ökokangelase väljakutsed) on keskkonnahariduslik interaktiivne mäng, kus Maa päästmiseks tuleb lahendada elulisi ülesandeid, muuta üks tavaline linn puhtaks ja jätkusuutlikuks linnaks, osaleda viktoriinidel jne, lisaks annavad erioskused erinevaid võimeid ja lisapunkte. Mäng keskendub neljale põhiteemale – toidupakendid, mood ja tekstiil, igapäevased valikud tarbijana ning tuleviku karjäärivõimaluses seoses üha areneva biomajandusega.

Mission BioHero’t saavad mängida kõik, kellel on mobiiltelefon ja kes on vanemad kui 12-aastased. Mäng on ingliskeelne, mängu tutvustamiseks välja antud õpetajate käsiraamat tõlgitakse eesti keelde. Mänguga koos on valminud ka mobiilirakendus Label BioHero, mille abil on võimalik skaneerida erinevaid tootesiltidel olevaid keskkonnamärgiseid ja saada teavet biopõhise/ biolaguneva toote kohta. Rakendus keskendub biopõhistele toodetele (v.a toit ja energia) nt biopõhisest plastist valmistatud pakendid või orgaanilisest puuvillast valmistatud tekstiil.

Huvilistel on võimalik mobiilimäng ja nutirakendus juba praegu enda telefoni laadida ning sellega eelnevalt tutvuda.

Allalaadimise lingid:

• Mäng “Mission BioHero” – Playstore ja AppStore

• Rakendus “Label BioHero” – Playstore ja AppStore

Lisainfo:

Maris Mägi

Tartu loodusmaja koolitusjuht

(+372) 5152 884

maris.magi@tartuloodusmaja.ee

Lisainfo projekti ja partnerite kohta: www.allthings.bio/about-allthingsbiopro

Tartu loodusmaja perepäev “Taimede lummus”  koos kõigile avatud taimelaadaga toimub 20. mai kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Loodusmajas sees tähistame saabuvat rohelist taimekuud – käes on aeg, kui kõik läheb lehte, õitseb ja kasvab imekiirusel! Mängime lillede otsimise mängu, meisterdame ise õisi ja taimi ning uurime mikroskoobiga põnevat õietolmu. Terve hommikupooliku jooksul on avatud ka loomatuba ja talveaed. Oodatud on suuremad ja väiksemad lapsed koos vanemate ja õdede-vendadega.

Õues, maja ees toimub taimelaat – kõik taimehuvilised on oodatud ise müüma ja ostma! Registreerimist ei ole – võta lihtsalt kaasa enda uut kodu otsivad taimed, midagi “letiks” murule ja istumise alla kui soovid ning vahetusraha. Oma kasvatatud toidu- ja ilutaimi müüvad ka loodusmaja õpilased ning väljas on loodusmaja talveaia taimede pojakesi. Külas on ka Põllumajandus- ja toiduameti ja Maaelu Teadmuskeskuse telk, kes selgitab taimede müügiga seotud taimetervise reegleid ja annab vajadusel head nõu. Loodusmaja pargis laiub ka taimetervise rada, mida mööda seigeldes saab taimetervise kohta õppida.

Perepäev on osa suuremast Taimetervise nädalast, mis toimub 12.-20.05. Loe terve nädala ürituste kava siit.

Liitu perepäevaga Facebookis.

Perepäeva osalustasu majas sees 3€, õues taimelaat avatud kõigile.

Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.

Lisainfo:

Liisgren Pärnsalu

liisgren.parnsalu@tartuloodusmaja.ee

Tartu loodusmaja huvijuht

Rahvusvahelisel taimetervise päeval 12. mail kell 15.00 avatakse Tartu loodusmajas taimetervise nädal, mis pakub põnevust kogu perele!

Terve nädala jooksul toimuvad loodusmajas erinevad taimetervise teemaõhtud ja mängulised tegevused. Oodatud on kõik eri vanuses taime- ja putukahuvilised, õpetajad, õpilased ning lapsed koos peredega.

ÜRO kuulutas 12. mai rahvusvaheliseks taimetervise päevaks, et tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. Taimehaiguste ja -kahjurite levikule annavad hoogu juurde kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja inimtegevus nagu kaubandus ja reisimine. Maailmas hävib taimekahjurite ja -haiguste tõttu hinnanguliselt kuni 40% toiduks kasvatatavate kultuuride saagist. Meil kõigil on selles oma roll täita – kas osalejana tootmises, kaubanduses või lihtsalt teadliku reisijana.

Kava:

12. mai kell 15-18
RAHVUSVAHELINE TAIMETERVISE PÄEV
Loeng taimi kahjustavatest putukatest, uue taimetervise töövihiku esitlus, orienteerumismäng pargis ja putukakostüümide võistlus. Oodatud nii õpetajad, õpilased, eri vanuses putukahuvilised. Kutsume kõiki osalema putukakostüümides, parimatele kostüümidele auhinnad!

Kuidas leida inspiratsiooni kostüümide valmistamiseks? Vaata siia, ole loov ja lase mõtted lendu! Kostüümide valmistamiseks võib kasutada kõikvõimalikke materjale (riie, papp, paber, kile jne), eriti on moes uuskasutus! Konkursi plakati leiab siit.

• Päevakava:
  15:00 – 15:15 Saabumine
  15:15 – 16:00 Rahvusvahelise taimetervise päeva avamine, taimetervise töövihiku esitlus (ülesandeid igale vanusele), orienteerumismängu tutvustamine
  16:00 – 16:30 – Loeng taimi kahjustavatest putukatest, putukateadlane Heino Õunap
  16:30 – 18:00 – Orienteerumismäng loodusmaja pargis
  18:00 Auhindade jagamine ja päeva lõpetamine

Teoreetiline osa kuulatav ka veebis.

12.mai

VIKTORIINI LÕPETAMINE

Toidutaimede, toidu kasvatamise ja taimetervise teemaline viktoriin “Kasvades oma toiduga” ootab nii õpilasi kui ka täiskasvanuid osalema 12.maini siin.

15. mai kell 17:30
TEEMAÕHTU PUIDUST PAKENDID MEIE ÜMBER
Millised taimekahjustajad võivad end peita puidust pakendites ning mis kahju nad teevad? Vaatame koos ka põnevaid näidismaterjale.
Teoreetiline osa kuulatav ka veebis.

16. mai kell 17:30
TEEMAÕHTU PÕLLULT TALDRIKULE
Räägime kartulist ja kartulikahjustajatest, teeme ise tärklist, meisterdame kartulitempleid, liimime kartuliga.
Kuulatav ka veebis.

18. mai KELL 17:30
TEEMAÕHTU REISI TARGALT
Kordame üle, milliseid reegleid peab tundma kui on soov tuua teistest riikidest taimi, puuvilju, seemneid jm. Mängime koos kohvrimängu.
Kuulatav ka veebis.

19. mai kell 17:30
TEEMAÕHTU LUUBI ALL
Kohal on Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia labor, kes tutvustab taimekahjustajate liikide määramisega seotud põnevat tööd, vaatame erinevaid taimekahjustajaid mikroskoobi abil. Kuulatav ka veebis.

20. mai kell 10:00 – 13:00
PEREPÄEV KOOS TAIMELAADAGA
Tartu loodusmaja igakuine perepäev erinevate tegevustega taimede ja taimetervise teemal, avatud ka talveaed ja loomatuba. Toimub taimede müük ja kõigile avatud taimelaat, selgitame taimede müügiga seotud taimetervise reegleid. Avatud taimeterviserada pargis. Perepäeva eraldi detailse kava leiab siit.

Taimetervise päeva ja teemaõhtud tasuta, perepäeva osavõtt 3€.

Liitu Facebooki üritusega.

Lisainfo ja teemaõhtute kuulamise veebilingid leiab siit: https://pta.agri.ee/rahvusvaheline-taimetervise-paev

Taimetervise nädalat korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus ja Tartu loodusmaja.

Kevadisel koolivaheajal ootame lapsi ja peresid meile külla! Seekord saab maja peal õppida konnade kohta, sest käes on kahepaiksete kõige aktiivsem aeg aastast. Rada koosneb üheksast tegeluspunktist, kus seiklejaid ootavad lõbusad mängud, pisut nuputamist ja ohtralt uusi teadmisi meie kahepaiksetest. Hüppa nagu konn, püüa putukaid nagu konn, otsi talveaiast kahepaikseid ja pane ritta konna arengujärgud.

Rada sobib kooliealistele lastele iseseivalt läbimiseks. Koolieelikud vajavad lugemisel täiskasvanu abi.

Tartu loodusmaja on pühadeks suletud 1.mail. Ootame teid uuesti külla teisipäeval, 2.mail.

Ilusaid kevadpühi!

Tartu loodusmaja perepäev “Loodus linnas? Linn looduses” toimub 22. aprill kell 10.00 – 13.00 loodusmajas. Tegevustega võib jooksvalt liituda terve hommikupooliku jooksul.

Aprillikuu perepäeval avastame linnaloodust ja tutvume lähemalt loomade, lindude ja putukatega, kes elavad meie ümber Tartu linnas. Kui on ilus ilm, seikleme terve päeva õues, aga vihma korral oleme sees. Kevadises pargis hakkab looklema suur linnalooduse rada. Otsime kevade märke, kuulame puude hääli, vaatleme binokliga pesitsevaid linde, piilume mullamätta alla ja uurime pisiorganisme mikroskoobi all ning mõistatame, millised imetajad meie pargis ringi võiksid liikuda. Meisterdamisnurgas saab endale koju kaasa teha väikese armsa puukese.

Terve hommikupooliku jooksul on avatud ka loomatuba ja talveaed.

Oodatud on suuremad ja väiksemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.

Liitu perepäevaga ka Facebookis

Osalustasu 3 eurot.

Perepäevade toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.

Kevadel koguvad aiatööd hoogu – suurem osa külvamisest tehakse kevadel. Suur osa meie toidutaimedest on võimalik külvata otse peenrasse, pikema kasvuajaga ja soojanõudlikumad taimed aga on soovitav ette kasvatada. Ise taimede ettekasvatamine tuleb tihti soodsam, sa ei ole hiljem sõltuv aianduspoodide taimevalikust ja ajastusest, saad nautida ja jälgida taimede sirgumist seemnest alates. Samas võtab see tegevus aega ja nõuab pikaajaliselt tähelepanu ja hoolt: kastmist, pikeerimist ja olukorra jälgimist.

Külvamine – mida ja millal?

Suureks abiks töö planeerimisel ja sobilike külviaegade leidmiseks on külvikalendrid. Sobilikud külvamisajad nii ettekasvatamiseks kui väljas peenardele külvamiseks on kirjas ka ostetud seemnepakkide peal. Külvid ja ümber istutatud taimed võiks korralikult nimesiltidega tähistada, märkida sildile ka külviaeg. Ettekasvatamist tubastes tingimustes ei ole mõtet alustada liiga vara, vaid pigem natuke hiljem seemnepakkidel soovitatud ajast, sest ilma lisavalgustuseta ja suhteliselt soojades ruumides kipuvad taimed välja venima ja liiga vara alustades võib juhtuda, et taimed on välja istutamiseks juba väga valmis, kuid kevadised heitlikud ilmad ei võimalda sooja vajavate taimedega veel seda teha.

Ettekasvatamist vajavad kindlasti tomat, paprika, porrulauk, soovitavalt ka kõrvits ja suvikõrvits. Ka enamus maitsetaimi nagu basiilik, vürtsbasiilik, salvei, lavendel ja segaviljeluses toetavate taimedena levinud peiulill (tõrjub mullas kahjulikke ümarusse juurte ümber) ja suur mungalill saavad korraliku kasvuhoo sisse, kui need ette kasvatada. Osade taimede puhul sobib nii ettekasvatamine kui ka otse külvamine peenardele, näiteks avamaal kasvatatavate kurkide puhul.

Idanemisaeg on taimedel väga erinev, näiteks väga pika idanemisajaga ja aeglase kasvuga on paprika, tomat, porrulauk ja enamus maitsetaimi. Nende ettekasvatust võiks tavalistes tubastes tingimustes alustada aprilli algul või keskpaigast. Aprilli lõpus või mai alguses võib katsetada kiirekasvuliste taimede nagu kurk, kõrvits ja suvikõrvits külviga.

Muld ja anum

Taimede ettekasvatuseks on mõistlik osta spetsiaalseid külvimuldasid, sest need on umbrohuseemnetest vabad ja kergema lõimisega kui meie aiamuld ja oma aia kompost. Külvimuldade kasutamine suurendab õnnestumise võimalust ning kui ette kasvatada suhteliselt vähe taimi, pole mulla kogus ka väga suur. Ümberistutamiseks on mõistlik kasutada juba oma aia mulda või kompostmulda. Külvamiseks ja ka noorte taimede ümberistutamiseks saab taaskasutada erinevaid plastkarpe, pooleks lõigatud tetrapakke, jogurti- ja kodujuustutopse jne. Kõigile nõudele tuleb liigse vee väljaliikumise võimaldamiseks teha põhja augud ning topsikuid võiks hoida koos mingil kandikul või suuremas kastis. Võimalik on ka osta spetsiaalseid külvikassette ja minikasvuhooneid, kus niiskuse hoidmiseks on spetsiaalsed läbipaistvad kaaned.

Külvisügavus

Seemnetele idanemiseks vajaliku niiskuse tagamiseks tuleks nad külvata mulda teatud sügavusele. Külvisügavus oleneb seemnest – suuremad seemned külvatakse sügavamale kui väikesed seemned. Üldiselt võiks kattekihi paksus olla 2–3 korda suurem seemne läbimõõdust, osa seemneist jäetakse hoopis katmata (valgusidanevad taimed). Tihkest ja raskest mullast on õrnadel tõusmetel liiga raske end läbi suruda ja nad hukkuvad veel enne kui tärgata jõuavad, sellepärast on külvimullad paremad. Külvisügavus on märgitud ka seemnepakkidel. Seemneid ei maksa külvata liiga tihedalt. Tärkavatel taimedel on omavaheline suur konkurents nii valgusele, niiskusele kui toitainetele. Tiheda külvi korral on taimed nõrgad, väljaveninud ja neid kimbutavad mädanikud. Parima tulemuse saamiseks võiks seemneid külvata pigem hõredamalt. Sedasi hoiab kokku nii seemneid kui raha ja lõppkokkuvõttes saadakse tugevad ja elujõulisemad taimed.

Kastmine

Külvide ja äsja tärganud taimede kastmisega peab olema tähelepanelik ja see on üks olulisemaid õnnestumise tegureid. Vältida tuleks nii ülekastmist (mädanike tekkimise oht) kui mulla läbikuivamist. Idanemise ajaks võib niiskuse hoidmiseks katta külvid kergelt toidukilega, kuid see tuleb eemaldada enne, kui see väikeste taimede kasvu segama hakkab. Kastmiseks on soovitav kasutada veepihustit või tihedat sõela, kannust tuleva tugeva joaga uhutakse seemned kas liiga sügavale või taimede juured paljaks, mis võib viia kogu ürituse ebaõnnestumiseni. Kasta tuleks toasooja veega.

Temperatuur ja valgus

Üldiselt on enamiku seemnete idanemistemperatuur veidi kõrgem kui kasvuks vajalik temperatuur. Sobivaim vahemik idanemiseks on +20 kuni +25 °C. Idanemiseks pole enamikule taimedest palju valgust vaja, küll aga on valgus vajalik kohe, kui tõusmed nähtavale ilmuvad. Liiga hämaras ja ka liiga soojas venivad taimed ruttu välja ja neist enam nii korralikku istikut ei saa.

Pikeerimine

Ettekülvikastides olevate taimedega tuleb teha ka pikeerimine. Noored külvikastis tärganud idulehtedega või esimeste pärislehtedega taimekesed istutatakse hõredamalt lahku suuremasse
kasti või juba suuremasse potti. Kui on soov pikeerimist vältida, tuleb külvid teha külvikassettidesse, kus taimedel on esialgu arenemiseks piisavalt ruumi kuni vahepeatuse, ümberistutuseni sobiva suurusega pottidesse (tomatid, paprikad, kõrvitsad), osa saab sobivalt soojade ilmade saabudes otse peenardesse istutada (näiteks erinevad kapsad, peiulilled). Tillukeste taimede pikeerimiseks kasutatakse abivahendina istutuspulka. Kui ettekasvatamine mingil põhjusel ebaõnnestub, siis hiljem saab kindlasti osta ka professionaalide poolt ettekasvatatud taimi aianduskeskustest.

• Mida jälgida taimede istutamisel peenrasse ja milliseid sorte üldse oma peenrasse valida, saab edasi lugeda värskest õppeaia rajamise abimaterjalist, mille on koostanud bioloog ja Tartu loodusmaja programmijuht Annelie Ehlvest.

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi 1/2023 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.

Tartu loodusmaja ootab linnuhuvilisi laupäeval, 8.aprillil kell 11:00–14:00 LinnaLinnuLaupäevakule!

LiLiLa on Tartu loodusmajas juba traditsiooniks kujunenud kevadine lindude teemapäev, mis tähistab sel aastal oma 20.juubelit. LiLiLale alati olnud oodatud nii loodusmaja huvikooli lapsed koos vanematega kui ka kõik teised pered ja eri vanuses linnuhuvilised. Tähistame saabuvat pesitsusaega, ehitades koos lindude pesakaste ning uurime ja õpime erinevate lindude kohta.

Tegevusi leiab nii majas sees kui ka kevadises pargis:

• Erinevatele aialindudele pesakastide juhendatud meisterdamine
• Pesakastide ülespaneku, hooldamise ja puhastamise näpunäited
• Erinevate Eesti lindude pesakastide ja tehispesade näitus
• Linnulaulu kuulamise tuur loodusmaja pargis ja lähistel kell 12:00
• Avatud loodusmaja ja loomatuba

Lindudele pesakastide ehitamine võib tunduda esmapilgul lihtsa ülesandena, ent sobiv pesakast ehitatakse ikka konkreetsete linnuliikide mõõtmeid ja pesitsusvajadusi arvestades, muidu võib pesakast saada linnuperele isegi saatuslikuks. Sellepärast on seda esmakordselt tehes kasulik saada näpunäiteid kogenenud kastimeistritelt ja linnutundjatelt. Samamoodi tuleks teada, kuidas hiljem pesakaste igakevadiselt hooldada ja puhastada. LinnaLinnuLaupäevak pakub head võimalust pesakasti ehitamise käigus samaaegselt nende lindude kohta õppida ja erinevaid linnaruumis levinud linnuliike ka pargis ise silmata või kuulda.

Osalemine on tasuta!

Liitu üritusega ka Facebookis.

Pesakastide ehitamise tarkusi jagab ornitoloog Margus Ots portaalist Linnuvaatleja.ee ja linnuteemalisi teabematerjale jagab Eesti Ornitoloogiaühing.

Sündmust toetab Tartu linn.

Lisainfo:

Aire Orula

aire.orula@tartuloodusmaja.ee

509 3784

Tartu loodusmaja otsib loomingulistest ideedest tulvil, rõõmsameelset ja hoogsa töökultuuriga sündmuste koordinaatorit.

Sündmusi ja teenuseid on alates laste sünnipäevadest ja õpitubadest, lõpetades pulmade ja jõulupidudega ning nende sisuline arendus ja koordineerimine võiksid uuele tasemele jõuda just Sinu eestvedamisel! Samuti ootavad toetavad kätt loodusmaja kollektiivi enda tähtpäevad ja siseüritused. Meie majas jagub vaba ruumi, et saaksid oma arendusideid ellu viia ning luua midagi, mis teeks rõõmu nii loodusmajakatele endile, lastele, nende vanematele kui ka teistele majakülastajatele. Loodusmaja sündmused korraldatakse keskkonnasõbralikult ja need on loodusharidusliku iseloomuga, mistõttu loodushuvi ja mitmekülgsed teadmised tulevad kasuks.

Tartu loodusmaja hetkel pakutavate teenustega saab tutvuda kodulehel – erinevad peopaketid, programmid ja õpitoad.

Kvalifikatsiooninõuded:

• vähemalt keskharidus
• koordineerimise ja sündmuste korraldamise kogemus
• kasuks tulevad loodushariduslik taust ning keskkonnateadlikkus.

Koormus ja palk: lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asenduskoht 0,5 koormusega, 550 eurot kuus (bruto)

Omalt poolt pakume paindlikku tööaega, mitmekülgseid ja arendavaid tööülesandeid, keskkonnahoidlikel põhimõtetel toimivat töökeskkonda ja toredat töökollektiivi. Töö iseloom võimaldab teha ka kaugtööd. Töötajal on võimalus saada meie koostööpartnerite juures soodustusi ning kasutada ametijalgratast nii töö- kui ka isiklikeks sõitudeks.

Tööle asumise aeg: 15.05.2023

Kui pakkumine äratas Sinus huvi, saada aadressil anna-grete.joamets@tartuloodusmaja.ee oma CV ja lühike ülevaade senistest kokkupuudetest sündmuste korraldamise ja teenuste arendamisega.

Kandideerimise tähtaeg: 31.03.2023

Lisainfo:

Anna-Grete Joamets
Külastuskeskuse juht
(+372) 58141869
anna-grete.joamets@tartuloodusmaja.ee