Rahvusvaheline koostööprojekt “Baltic Youth Eco Hub” kutsub rohekoolide õpilasi ja õpetajaid enda keskkonnaalgatusi ellu viima
***
Algas meeskondade kandideerimine osalemaks keskkonnaalastele noortealgatustele keskenduvas koostööprojektis “Baltic Youth Eco Hub”. Kokku tuleb panna viie liikmeline meeskond, kuhu kuuluvad noored vanuses 11-20 aastat ning nende mentor. Projekti tegevustest osa saamiseks tuleb hiljemalt 15.01.2021 täita Tartu loodusmaja kodulehel kandideerimisavaldus.
Kandideerima on oodatud 5-liikmelised meeskonnad, kus on 4 noort (11-20-aastased) ja nende mentor/õpetaja. Projekti otsitakse noori, kes soovivad ise midagi enda kogukonna ja keskkonna heaks ära teha ning õppida, kuidas enda ideid mitteformaalse ja kogemusliku õppimise meetodite abil ellu viia.
Ajal, kus mure kliimamuutuste ja suurenevate keskkonnaohtude teemal kasvab, ei ole jätkusuutliku teguviisi valimine enam valik, vaid igaühe kohustus. Noored on ennast oluliste teemade tõstatamise ning muutuste käimalükkamisega tõestanud. Selle projekti üks eesmärk on jõustada noorte algatusi veel enam, pakkudes neile tuge, vajalikke teadmisi ja oskusi enda ideede elluviimiseks.
Koostööprojektis osaleb neli riiki – Soome, Läti, Venemaa ja Eesti ning igast riigist valitakse välja 5 meeskonda. 2021 aasta sügiseni kestva ühisprojekti eesmärk on edendada koostööd Läänemere piirkonna Roheliste koolide noorte vahel, kes on huvitatud oma teadlikkuse tõstmisest kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse ja ringmajanduse teemadel. Peamine idee on anda noortele aega ja ruumi inspiratsiooni leidmiseks, oma ideede arendamiseks ja elluviimiseks vastavalt nende vanusele ja vajadustele. “Baltic Youth Eco Hub” keskendub erinevate oskuste, nagu ettevõtlikkus, juhtimine, jm, arendamisele ning ka nende oskuste rakendamisele kogukonnas. Koostööprojekti raames toimuvad veebruarikuus erinevad koolitused igas osalevas riigis, mille tulemusena saavad noored kevadel oma keskkonnaalaseid algatusi ellu viia. Seejuures jagatakse kohalikke ja rahvusvahelisi missioone, mis eeldab partnerite külastamist teistes projektis osalevates riikides.
Lisaks organisatsioonide, koolitajate ja noorte koostööle läänemere piirkonnas koostatakse projekti raames metoodiline materjal tulevaste algatuste planeerimiseks ja elluviimiseks.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud projekt „Säästva Läänemere piirkonna Roheliste Koolide programmi noorte ja õpetajate võrgustiku tugevdamine“ (nr 1020460).
Tartu loodusmaja
22.12.2020
Pressiteade
Rahvusvaheline Läänemere veebiviktoriin on selleks aastaks lõppenud, kogudes rekordiliselt palju osalejaid, eriti Eesti koolide õpilaste hulgas. UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti poolt korraldatud viktoriin toimus juba kaheksandat korda ja osalema olid oodatud Läänemere-äärsete riikide õpilased vanuses 10-19a. Viktoriini eesmärk on alati olnud juhtida tähelepanu Läänemere elustiku ja ökoloogilistele probleemkohtadele ning kasvatada õpilastes keskkonnateadlikku mõtteviisi.
Sel aastal oli osalejaid lausa kolm korda rohkem kui eelmisel aastal, püstitades sellega kõigi aegade rekordi. Kokku nuputas viktoriinil 3748 õpilast 8 Läänemere-äärsest riigist, kellele lisaks proovisid oma nutikust ka 14 täiskasvanud loodushuvilist ja õpetajat. Kõige rohkem osalejaid oli Eesti koolidest – 2811 õpilast ja õpetajat. Teiste Läänemere-äärsete riikide seast oli kõige suurem huvi Venemaal (382 osalejat), seejärel Lätis (230 osalejat), Leedus (127), Soomes (124), Poolas (64), Saksamaal (20) ja viimaks Taanis (4). Vaid üks Läänemere Projekti riik jäi sel korral osalejate seast välja – Rootsi. Sel aastal toimus veebiviktoriin esimest korda kolmes vanuseastmes, kõige populaarsem oli viktoriin 14-16aastaste seas (1671 õpilast), seejärel 10-13aastaste vanuserühmas (1154 õpilast) ja viimaks 17-19aastaste hulgas (923 õpilasest).
Rekord püstitati tänavu ka osalevate koolide arvu poolest – kokku osales 83 kooli üle Eesti, sealhulgas üks täiskasvanute gümnaasium, üks huvikool ja mitu rahvusvahelist kooli. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinna 21. Kool (451 osalejat), mis kuulub UNESCO ühendkoolide võrgustiku (sh Läänemere Projekti) aktiivsete liikmete hulka ning kes tänavu said tunnustavalt ka võrgustikku kuulumist tähistava metallsildi. Kiili Gümnaasiumist, mis on eelnevalt olnud Läänemere Projekti kool, aga hetkel aktiivselt uuenenud võrgustikku ei kuulu, osales 234 õpilast. Viimsi Koolist osales 215 õpilast ning Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist osales 202 õpilast – mõlemad koolid on võrgustiku aktiivsed liikmed, kes samuti sel aastal tunnustava metallsildi said.
Kui eelmisel aastal sai maksimumtulemuse vaid üks õpilane, siis tänavu oli igas vanusegrupis maksimaalse tulemuse saavutanud õpilasi päris palju – noorimatest alates vastavalt 35, 32 ja 54 õpilast. Kuna auhinnad pandi välja 30 parimale, siis igas vanusegrupis täistulemuse saanud õpilaste seast loositi välja need kümme, kes uuel aastal premeeritud saavad. Lisaks andsime välja 3 auhinda maksimaalse punktisumma saanud vähe esindatud võrgustiku liikmetele – nii Ülenurme Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium kui ka Tamsalu Gümnaasium said igaüks ühe auhinna. Lisaks jagati välja eriauhindu võimalikele kandidaatkoolidele: suure osaluse eest Kiili Gümnaasiumile (3 auhinda) ja parimaid tulemusi saanud vähe esindatud koolidele – Elva Gümnaasium (1 auhind), Tootsi Lasteaed-Põhikool (1), Saue Gümnaasium (1). Lõpetuseks said kolm eriauhinda Rohelise kooli riikliku koordinaatori, Eeva Kirsipuu-Vadi poolt Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Saue Gümnaasium ja Miina Härma Gümnaasium. Rahvusvahelisi auhindu jagati välja 22.
2020. aasta veebiviktoriini auhindadeks on nii Eesti kui ka rahvusvahelistele õpilastele erinevad õiglase kaubanduse ja mahepõllumajanduse tooted, sealhulgas hariduslikud materjalid, mis tutvustavad õpilastele õiglase kaubanduse ja mahepõllumajanduse väärtusi ja vajalikkust. Peaauhindadeks on väärtuslikud kogemused loodusteadustes – nimelt vaid UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuuluvate koolide iga vanuseastme 10 noort saavad endale valida sobiva töövarjupäeva, laagrikogemuse või õppepäeva 2021.a kevadiseks või suviseks ajaks. Kokku saadab Läänemere Projekt töövarjupäevadele, laagritesse ja õppepäevadele 30 õpilast, kes saavad läbi praktiliste kogemuste ja eeskujude aimu loodusteaduste valdkonna võimalikest karjäärivalikutest. Töövarjud võtavad 2021.aastal vastu näiteks Eesti Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjon jpt.
Veebiviktoriini läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning küsimused on kogutud võrgustikku kuuluvatelt õpetajatelt, koordinaatoritelt, teadusasutustelt ja koostööpartneritelt üheksast võrgustikuga liitunud riikidest.
Heateopuu kingikampaaniaga täidetakse Tartu loodusmaja loomatoa elanike soovid
********
Tartu loodusmajas alustatakse heateopuu kingikampaaniaga “Iga tegu jätab jälje”. Kampaania raames kokku kogutud tulu annetatakse loodusmaja loomatoas elavate loomade toidu- ja ravikulude katteks. Kingitusi on võimalik valida kohapeal või interaktiivselt kodulehe kaudu. Heateo kingikampaania kestab jaanuarikuu lõpuni.
Loodusmaja fuajeesse seatakse pühade perioodiks üles heateopuu, mida kaunistavad kingisoovi ja annetussummaga käsitööehted. Kingisummad on vahemikus üks kuni kakskümmend eurot ning iga heategija saab noppida puult kõige südamelähedasema ehte, tasudes selle eest infolauda ning tehes seeläbi valitud loomale ehtel kujutatud jõulukingituse. Annetajate tehtud kingitused jõuavad loomadeni terve järgneva aasta jooksul. Näiteks saab heateokampaanias osaleja aidata katta tuvide toidulauda, tasuda roti ravikulusid või hankida tšintšiljadele vannitarbeid! Kõik kingikampaanias osalejad saavad võimaluse külastada loodusmaja talveaeda ning eelneval kokkuleppel ka loomatuba.
Tartu loodusmaja kõige erilisemas toas elab üle 20 liigi karvaseid, sulelisi ja vesiseid elanikke, kellest paljud on jõudnud majja oma eelmistest kodudest. Vöötorav, küülikud, raagritsikad, tuhatjalad, deegud, lembelinnud, Mehhiko tömpsuu, kääbushamster jt on nii laste kui täiskasvanute suured lemmikud. Loomatoa elanikel on oluline roll laste huvihariduses, tänu neile saavad loodusmaja huviringide lapsed loomade käitumist ja vajadusi lähemalt tundma õppida ning nende eest hoolitsemist harjutada. Mõnele lapsele võib see olla esimene või ka ainuke lähedane kontakt lemmikloomaga. Jõulud on aeg, mil Tartu loodusmaja töötajad soovivad enda lemmikutele midagi vastu kinkida selle rõõmu eest, mida loomad meie lastesse igapäevaselt süstivad.
Loodusmajas on igal aastal detsembris toimunud traditsiooniline heategevuslik jõululaat, kus erinevate omavalmistatud käsitööesemete, hoidiste, jõulukaartide ning muude meisterduste müügist saadud tulu annetatakse loodusmaja lemmikloomade heaoluks.
Sellel aastal jõululaata traditsioonilisel kujul ei toimu, kuid loodusmaja sündmuste koordinaatori Eelika Laane-Hannus sõnul sooviti loomatoa elanikele annetuste kogumine ikkagi korralda, kuna see on loodusmaja õpilastele jõuluajal alati oluline tegevus olnud. Igal aastal on jõululaata külastanud suur hulk inimesi, kuid seekord ootame leibkondi ja peresid enda juurde külla rahulikult omas tempos, terve pühadeaja vältel.
Kingikampaania “Iga tegu jätab jälje” kestab kuni 2021.a jaanuari lõpuni. Oma annetuse saab teha ka pangaülekandega ning kingisoovidega tutvumiseks ei pea ilmtingimata loodusmajja kohale tulema. Huvilised leiavad interaktiivse heateopuu Tartu loodusmaja kodulehelt (www.tartuloodusmaja.ee/heateopuu).
Lisainfo:
Eelika Laane-Hannus
Tartu loodusmaja sündmuste koordinaator/ Huvikooli juhendaja
55622798
eelikalaane@gmail.com
Uuri lähemalt loomatoa elanike kingisoove kodust ka kodust lahkumata.
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
28.10.2020
Tartu loodusmajas avatakse neljapäeval kunstnik Peeter Lauritsa näitus „Randevuu metslastega“
****** Tartu loodusmaja saalis saab selle aasta lõpuni vaadata kunstnik Peeter Lauritsa fotonäitust “Randevuu metslastega”, mis kasutab loodusfotode digitaalseid manipulatsioone lahkamaks putukate uuristatavaid mustreid kui omamoodi kommunikatsiooni inimkultuui keskel.
Näituse tööd toovad vaatajani kaunid ja põnevad kooreüraskite tehtud mustrid puidul, tõlgendades neid loomariigi kui ühe tsivilisatsiooni suhtlusvahendina – milliseid sõnumeid sooviksid need väikesed putukad läbi enda “kirja” meile rääkida, endast märgina maha jätta ja mida tunneme me ise neid vaadates? Peeter Laurits kommenteerib enda näitust järgmiselt: „Selle mikronäituse pealkirjas kasutan ma mõistet metslased pisut harjumatus tähenduses. Enamasti kutsutakse metslasteks inimesi, kes elavad väljapool tsivilisatsiooni, metsas. Peale metsikute inimeste elab metsas aga tohutult palju rahvast – loomi, taimi, linde, puid ja putukaid, seenevõrgustikke, samblaid, vetikaid ja mikroorganisme, kes moodustavad suuri seltskondi ja keeruliste suhtlusvormidega tsivilisatsioone. Ma kasutan oma piltides kooreüraskite haudmekäike nende nõiduslike tsivilisatsioonide sümbolina. Üraskimustrid meenutavad hieroglüüfe – metsa imelikku kirja – ja äratavad soovi seda kirja lugeda, nuusutada, tantsida ja laulda.“
Peeter Laurits (sündinud 6. märtsil 1962) on eesti kunstnik. Peeter Laurits hakkas kunstilise fotograafiaga tegelema 1980. aastate keskel ja tema peamisteks väljendusvahenditeks on fotograafia ning digitaalsed manipulatsioonid. Kui algselt tegeles ta meediakriitiliste mängudega, kuid pöördus peagi süvaökoloogiasse, kolis metsa ning ühendas oma elus ja loomingus neoliitilised printsiibid postindustriaalsetega. Praegu on ta loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isiknäitusi nii Londonis, Berliinis, Moskvas kui Chiang Mais, ta töid on ostetud muuseumitesse ja erakogudesse ning tellitud monumentaalteoseid avalikku ruumi.
Näituse avamine toimub 29.10. kell 19:00, üritus on tasuta ja autoriga kohtuma on oodatud kõik huvilised.
Näitus “Randevuu metsalastega” on avatud Tartu loodusmajas 29.10. – 30.12.2020.
Külastamiseks sobilike aegade infot on võimalik saada jooksvalt telefonil 736 6120, kuna näitusesaalis võib toimuda üritus ja ligipääs näitusele on piiratud.
Külastamine majapiletiga.
Rahvusvaheline Läänemere veebiviktoriin suunab õpilasi veebi teel kodumerd uurima
*****
Läänemere veebiviktoriin toimub juba kaheksandat korda ja sellest võtab osa peaaegu 1200 kooliõpilast üheksast Läänemere-äärsest riigist. Osalema on oodatud ka kõik Eesti üldharidus- ja huvikoolide õpilased vanuses 10-19a. Viktoriini eesmärk on juhtida tähelepanu Läänemere elustiku ja ökoloogilistele probleemkohtadele ning kasvatada õpilastes keskkonnateadlikku mõtteviisi.
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt kutsub üles õpetajaid koos õpilastega osalema iga-aastasel Läänemere veebiviktoriinil. Viktoriin on meetod, mida saab hõlpsasti loodusainete tunnikavasse liita ning mida on ka kaugõppes võimalik kasutada.
Peale uute teadmiste võimaldab veebiviktoriin arendada õpilaste iseseisvat info otsimise oskust, sest viktoriin ei ole mälumäng – vastuseid ei pea peast teadma, vaid oskama ise veebist otsida ja analüüsida. Välistatud ei ole ka klassisisene koostöö viktoriini lahendusteni jõudmiseks. “Eesmärk on parandada õpilaste kriitilise mõtlemise oskust, mis aitab neil infokülluses eristada olulist vähem olulisest – see oskus on tänapäeval järjest vajalikum”kommenteerib viktoriini korraldaja Gedy Matisen, kes koordineerib UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevusi Eestis Tartu loodusmajast. Kuna viktoriin on rahvusvaheline ja ingliskeelne, saab õpilane laiendada ka võõrkeelset sõnavara.
Veebiviktoriini läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning küsimused on kogutud võrgustikku kuuluvatelt õpetajatelt, koordinaatoritelt, teadusasutustelt ja koostööpartneritelt üheksast võrgustikuga liitunud riikidest. Näiteks sel aastal vormistas küsimusi ka Eesti Keskkonnaagentuur ja MTÜ Mondo.
Viktoriinis osalemiseks on kindlasti vaja internetiühendust ja hästi toimivat arvutitehnikat, aega kulub vastavalt vanusegrupile 30-60 minutit. Viktoriinis võivad osaleda kõikide koolide 4.-12. klassi õpilased,kuid vaid UNESCO ühendkoolide võrgustiku liikmeskoolid osalevad auhinnaloosis. Viktoriini saab lahendada näiteks kooli arvutiklassis inglise keele, geograafia või bioloogia tunnis. Oluline on teadmine, et küsimustele tuleb vastata kindlas järjekorras ning oma vastust muuta ei saa.
Tartu loodusmaja seenenäitus toob kuni reedeni metsast välja üle 150 liigi seeni
****
Tartu loodusmajas avatakse 22.septembril iga-aastane traditsiooniline seenenäitus “Fungime!”. Tutvuda saab võimalikult erinevate Eesti seentega nii näitusel kui laboris ning kohal on ka seeneeksperdid, kes head määramisnõu annavad.
Seenehooaeg on hoogsalt käimas ja loodusmaja paneb taas neljal sügispäeval saali imetlemiseks ja tutvumiseks välja valiku meie metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Kirglikud loodusmaja töötajatest seenekogujad toovad värsket seenesaaki näitusele iga päev juurde, seega on näitus pidevalt kasvav ja muutuv sõltuvalt seeneõnnest. Teisipäeva hommikul on avamisel väljas vähemalt 155 liiki seeni, tavapärastest söödavatest kukeseentest kuni jalgpallisuuruse hiidmunani ning mürgistest kärbseseentest söödamatute limakuteni.
Huvilised saavad taas meelde tuletada, millised seened kuidas ja mis otstarbeks sobivad. Saab teada, keda tasub süüa ja keda mitte, kellega on hea lõnga värvida ja kellel on looduses muu oluline roll. Väikeses seenelaboris on võimalik suurendusvahendite abiga sügavamale sukelduda – näiteks teha tutvust seeneniidistiku ja „seeneussidega“. Igal päeval kell 14:00-18:00 on näitusel kohal ka ekspert, kes seeneteemalistele küsimustele vastab ja võimalusel külastajate kaasatoodud seentele nime leiab. Seente määramisel on loodusmajal abiks seeneekspert Külli Kalamees-Pani TÜ loodusmuuseumist. Loodusmaja pargiski tähistatakse kohalikud seened ja oodatakse põnevusega, kes pargi vähemalt 30 seeneliigist end viljakehade näol ilmutab.
Lisaks käivad juhendatud külastustel Tartu linna ja maakonna lasteaiarühmad, kes tutvuvad Eesti levinuimate seentega, nende rolliga looduses, täidavad töölehti ja uurivad seenemaailma mikroskoobi all.
Näitus on avatud Tartu loodusmaja saalis 22.–25.09.2020 kell 9-18.
Pilet 2€, koolieelikutele tasuta.
NB! Iga päev kuni kella 16ni on näituse külastuskoormus suurem, sest näitust külastavad kooligrupid. Külastuskoormus on väiksem kella 16.30-18.00 vahel. Soovi korral saab külastaja osta ühekordse maski infolauast.
Seenenäitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Rohkem infot:
Liina Vakrööm
näituse koordinaator
liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee
53326476
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
24.08.2020
Läänemere päeval toimub esmakordselt 9 riigi ühine kodanikuteaduse loodusvaatlus Bioblitz
******* 27. august on rahvusvaheline Läänemere päev ning selle algatusega liitunud, kutsub UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustik esmakordselt kõigi 9 Läänemere-äärse riigi kodanikke üheskoos 24 tunni jooksul loodusvaatlusi tegema. Üritus toimub rahvusvaheliselt levinud Bioblitz formaadis ehk loodusvaatluste tegijateks on vabatahtlikud huvilised, kes 24 tunni jooksul endale sobival ajal oma kodukandi looduses levinud liike üles pildistavad ja kogutud andmeid ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi saadavad, toetades sellega uuringuid Läänemere seisundi parandamiseks.
Läänemere päeva tähistatakse Eestis sel aastal esmakordselt Soome Instituudi ja Soome suursaatkonna eestvedamisel. Päeva eesmärk on pöörata tähelepanu Läänemerele kui meie erakordsele looduslikule varandusele ja julgustada inimesi võtma midagi toredat ette just Läänemere heaks. UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustik valis selleks rahvusvahelise loodusvaatluste formaadi Bioblitz, kus kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Läänemere päeva Bioblitzil viiakse vabatahtlike abiga 24 tunni jooksul läbi omamoodi elurikkuse inventuur, et teha kindlaks võimalikult palju eri maastikutüüpides elavaid liike, mis jäävad Läänemerd ümbritseva 9 riigi piiresse (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa). 27.augustil kutsutakse kõiki ööpäeva jooksul kontaktivabalt vaatlusi ja fotosid tegema nii enda aias, linnamurul, pargis, metsas, soos või mere ääres – osaleja saab ise enda lemmikala valida, peaasi, et see jääks 9 riigi piiridesse.
Bioblitze korraldatakse üle terve maailma juba mitukümmend aastat, olles üks kodanikuteaduse parimaid näiteid. Harrastusteadlaste ja vabatahtlike huviliste poolt sisestatud tulemused saadetakse iNaturalisti rakenduse kaudu automaatselt ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi GBIF, mille toimimine on rahastatud erinevate riikide valitsuste poolt, et igal ajal ja igal pool oleks inimestel võimalik koguda andmeid Maal eksisteerivate eluvormide kohta. Harrastajad ei suuda küll teha ühe paiga tervet liikide inventuuri, aga edastavad vaatlustega teadlastele indikatiivset infot erinevate alade elurikkuse kohta. Bioblitz on ka hea võimalus veeta terve perega, sõpradega või omaette aega looduses ning alandada igapäevaste toimetustega kuhjunud stressi.
Läänemere Bioblitzi koordineerib Tartu loodusmajas töötav UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaator Gedy Matisen ja korraldusmeeskond koosneb võrgustiku rahvusvahelisest kodanikuteaduse programmide meeskonnast. “Läänemere elustiku kaitsmiseks on ülioluline, et uuringuid ja pingutusi teevad kõiki mereäärsed riigid ja nende kodanikud, sest mere ökosüsteemiteenuste vahendusel oleme me kõik ühenduses. Halvad looduskaitselised otsused mõjutavad meie kõigi elukvaliteeti, sealhulgas toidulauda. Pidades lugu oma kodumerest, saab iga kodanik anda oma panuse looduskaitsesse.” sõnab Gedy Matisen.
Läänemere päeva puhul korraldataval Bioblitzil osalemiseks tuleb laadida nutitelefoni iNaturalist rakendus ning järgida juhiseid võrgustiku kodulehel: https://bsp.tartuloodusmaja.ee/uudised/laanemere-paeva-bioblitz-27-08-2020/. Osaleda saab ka koduarvutit ja fotoaparaati kasutades. Osalejate vahel loositakse välja keskkonnasõbralikke auhindu. Nii lihtne see ongi!
Muuseas pakutakse Läänemere Projekti võrgustikuga liitunud Eesti koolidele Läänemere päeval veel üht erilist kogemust – 26 õpetajat ja õpilast purjetavad 25.-29. augustil Läänemerel, peatudes 27.augustil ühel Soome saarel, kus elurikkuse inventuur ühiselt läbi viiakse. Lisaks testitakse purjekal mikroplasti traalerit ning korraldatakse rannikuvaatlus, mille käigus korjatakse kokku looduses lebav prügi. Purjeretke korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja retke viib läbi Eesti Noorte Purjeõppeselts STA Estonia koos TTÜ Eesti Mereakadeemiaga.
Lisainfo:
Gedy Matisen
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti (BSP) koordinaator Eestis
gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee
56466887
Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
13.08.2020
Loodusmaja perepäev ootab uudistama tundlate, suiste ja tiibade kirjut maailma
******
Tartu loodusmaja jätkab kevadel pooleli jäänud traditsiooniliste perepäevadega, mis õpetavad nii lastele kui täiskasvanutele nippe keskkonnasäästlikumaks eluks ja tutvustavad erinevate loodusnähtuste, aastaaegade ja pühadega seotud tegevusi. Sel laupäeval 15. augustil on teemaks “Putukate kirju maailm” – lapsi ootavad putukad nii peidetuna pargis, mikrosoobi all laboris kui ka paberina meisterdustöötoas. Järgmised perepäevad on plaanitud sügisesse, toimudes korra kuus.
Perepäeval uuritakse koos laste ja vanematega, mis teeb putukast putuka – kui palju jalgu, tiibu ja silmi peaks ühel õigel putukal olema ja miks tal neid kõiki vaja on. Arutatakse, mis roll putukatel meie looduses on ja miks nende ärakadumine teeks elu meie planeedil võimatuks. Pargis saab lahendada otsimismängu “Peidus putukad”, mille jooksul saavad selgeks kõik juba tuttavad, aga ka uued veidrad putukanimed; saalis asub suur putukalabor, kus saab mikroskoobi ja luubiga uurida putukate tillukest sisemaailma ja meisterdustöökojas saab endale koju kaasa kleepida-värvida ühe triibulise mesilase. Lisaks on tervel hommikupoolikul võimalik loodusmaja loomatoas uudistada ja toita erinevaid lemmikloomi hiidtigudest vöötoravani, talveaias saab tutvuda troopiliste taimede ja kilpkonnadega. Oodatud on suuremad ja väikesemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.
Tartu loodusmaja kolmas perepäev toimub 15.augustil kell 10:00-13:00. Üritusega võib liituda terve hommikupooliku jooksul ja tegevused on hajutatud terve maja ja pargiala peale. Osalustasu 2 eurot.
Perehommikute toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu linn.
Sündmuse lisainfo Tartu loodusmaja kodulehel ja Facebookis. Soovitatav on etteregistreerimine kodulehel.
Lisainfo:
Tiina Lilleleht
Perepäevade projektijuht
tiina.lilleleht@tartuloodusmaja.ee
5334 1013
Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus PRESSITEADE 27.07.2020
Suvesündmuste keskkonnajalajälg saab tulevikus olla väiksem
********
Suvi on täis kontserte, etendusi, laatasid ja muid sündmusi, mille korraldus ja külastus paratamatult keskkonda jälje jätavad. Olenemata sündmuse suurusest ja olemusest peaks iga korraldaja mõtlema, kuidas korraldada üritus keskkonnasõbralikumalt ning tekitada vähem jäätmeid.
Eestis on mitmeid festivale, kes on mitu aastat palju tähelepanu pööranud keskkonnamõjude vähendamisele. Julgetakse mõelda teistmoodi ning katsetada uusi tooteid ja teenuseid. Oluline on korraldajate enda keskkonnavalikud ja eeskuju, kuid seda saavad võimendada ka samade vaadetega külastajad. Keskkonnasõbralikkust suurendada soovivad korraldajad saavad tähelepanu pöörata toimumiskohale, majutuskohtade valikule, toitlustuse toorainele ja seal kasutatavatele nõudele, topsidele, lisaks esinejate, külastajate ja teenusepakkujate transpordile, et optimeerida logistikat. Järjest enam on alustatud jäätmete sorteerimist, puhta joogivee võimaluse pakkumist külastajatele, aga ka festivalitrükiste hulga vähendamist. Oluline on sündmuse kommunikeerimine, et kõik osapooled kuuleksid ettevõetud sammude kohta. Keskkonnasõbralike ürituste korraldamise praktilisest juhendist leiab ka sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise kestlikkuse nõuandeid.
Juuli keskel toimunud Peipsi Järvefestivali korraldaja Kadi Ploomi sõnul on nad oma festivaliga esimesed sammud keskkonnasõbralikkuse poole teinud: “Sel aastal alustasime vaikselt Peipsi festivali keskkonnajalajäljele tähelepanu pööramisega. Meie jaoks on väga oluline Peipsimaa kohalike tootjate toetamine ja nende toodete tutvustamine külastajatele. Esmakordselt paigaldasime festivali alale topsid suitsukonide jaoks, mida suitsetajad ka meeleldi kasutasid. Oma veepudeliga tulijatel oli festivalil võimalus pudel taas puhta veega täita. Loodame, et järgnevate aastate jooksul saame olla eeskujuks teistelegi festivalidele. ”
Peipsimaa suvekampaania teine video tutvustab võimalusi puhkuse veetmiseks ning näitab head eeskuju, kuidas loodussõbralikult kultuuri nautida. Suvekampaania jooksul keskendutakse kolmele teemale – looduse hoidmine ja looduses puhkamine, keskkonnasõbralik kultuur ning kohalik toit. Kampaania jooksul ootavad MTÜ Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja ning Peipsi Koostöö Keskus inimeste oma kogemusi Peipsimaa võludest kasutades teematrelle #puhaspeipsimaa ja #puhkapeipsimaal.
Tegemist on Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism ja Peipsi Koostöö Keskuse ühise suvekampaaniaga, mille eesmärk on juhtida Peipsi piirkonnas elavate ja liikuvate inimeste tähelepanu Peipsi järve keskkonnaseisundile ja meie võimalustele seda parandada, samuti säästvale looduslähedasele turismile. Kampaania tegevusi finantseeritakse Peipsiveere programmi projekti “Peipsimaa turundamine”, Kesk-Läänemere Programmi projekti “Lakesperinece” ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projekti “Green Mind” eelarvest.
Pressiteate sisu eest vastutavad kampaania läbiviijad ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.
Lisainfo:
Katrin Juhanson Tartu loodusmaja katrin.juhanson@tartuloodusmaja.ee
50 555 27
#puhaspeipsimaa
#puhkapeipsimaal
Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus PRESSITEADE
26.06.2020
Peipsimaa suvekampaania kutsub väärtustama meid ümbritsevaid paiku ja loodust
********
Igaüks meist tahab kogeda põnevaid seiklusi ja meeldejäävaid hetki. Kõike seda on võimalik kogeda siinsamas Eestis. Eestimaa loodus on imeline ning suvi on just parim aeg, et avastada uusi paiku ning osata hinnata erinevaid võimalusi, mida siinsamas lähedal leidub. Võrreldes Lõuna- ja Kesk-Euroopaga on Eestis säilinud palju loodusväärtusi ja lisaks on meil palju huvitava kultuurilooga kohti. Peipsi-äärsed kalurikülad ja matkarajad pakuvad just seda põnevust, et sõprade või perega korralikult puhata. Miks mitte korraldada keskkonnasõbralik piknik looduses, samal ajal õppida, kuidas jäätmete teket vältida ja vähendada, et ikka hoida ja märgata ümbritsevat loodust.
Peipsimaa suvekampaania tutvustab võimalusi puhkuse veetmiseks ning jagab inimestele näpunäiteid, kuidas meid ümbritsevat loodust rohkem hoida ning väärtustada. Selle jooksul keskendutakse kolmele teemale – looduse hoidmine ja looduses puhkamine, keskkonnasõbralik kultuur ning kohalik toit. Kampaania jooksul jagavad MTÜ Peipsimaa Turism, Tartu loodusmaja ning Peipsi Koostöö Keskus erinevaid videoklippe ning postitusi, mis tutvustavad erinevaid võimalusi, häid näpunäiteid ning ootab ka inimesi jagama oma kogemusi Peipsimaa võludest kasutades teematrelle #puhaspeipsimaa ja #puhkapeipsimaal.
Esimese suvekampaania video peategelasteks on armastatud muusik Ruslan Trochynskyi oma perega: “Peipsimaaga seondub mulle esimesena Peipsi festival ja lodjal esinemine. Oleme ilmselt igal sellel festivalil esinenud. Alati, kui bändiga sealkandis esineme või sellel teel üles Ida-Virumaale esinema sõidame, siis pean koju kaasa ostma sibulat ja kala! Siin on teistmoodi külad, mis veidi meenutavad Ukrainat, aga samas ka mitte. Ning muidugi Peipsimaa lahked inimesed!”
Esimene kampaaniavideo koos Ruslan Trochynskyi ja tema perega:
Tegemist on Tartu loodusmaja, MTÜ Peipsimaa Turism ja Peipsi Koostöö Keskuse ühise suvekampaaniaga, mille eesmärk on juhtida Peipsi piirkonnas elavate ja liikuvate inimeste tähelepanu Peipsi järve keskkonnaseisundile ja meie võimalustele seda parandada, samuti säästvale looduslähedasele turismile.
Kampaania tegevusi finantseeritakse Peipsiveere programmi projekti “Peipsimaa turundamine”, Kesk-Läänemere Programmi projekti “Lakesperinece” ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projekti “Green Mind” eelarvest.
Kampaania sisu eest vastutavad ainuisikuliselt kampaania läbiviijad ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
