Prügitaimede veebiviktoriin 7.–20. november 2022

Tartu loodusmaja 2022. aasta taimeviktoriinil on 1.–12. klassi õpilastel ning nende õpetajatel võimalik ennast proovile panna prügitaimede tundmises.

Prügitaimedega on kohtunud iga inimene, kes vähegi kodust on nina välja pistnud. Tegelikult võib prügitaimi kohata isegi koduaiast väljumata! Mitmed umbrohtude sekka kuuluvad taimeliigid on tegelikult head ravimtaimed, mida võib teekapist või apteegisahtlist leida. Need võivad kasvada ilutaimedena aknalaual või olla koostisosaks sinu hambapastas.

 

REEGLID

  • Viktoriin koosneb 10 küsimusest.
  • Viktoriinil saavad osaleda 1.–12. klassi õpilased ning õpetajad.
  • Auhindu jagame kolmes vanuseklassis (1.–3. kl, 4.–6. kl ja 7.–12. kl), õpetajatele auhindu ei jagata, neil on võimalik viktoriiniga panna proovile oma teadmised taimemaailmast.
  • Viktoriin toimub 7.–20. novembri hilisõhtuni.
  • Kui vastad küsimustele mitu korda, arvestame ainult esimest katset!

Sule silmad, mõtle tagasi suvele, kui viibisid õues taimede seltsis ning leia enda peast õiged vastused üles!

MINE VASTAMA

***

Kes on prügitaimed?

Umbrohtudeks nimetatakse tavaliselt neid liike, mis on kusagil ebasobivad. Loomulikult leidub terve rida ka selliseid liike, mis ühes kohas, näiteks põllul, on soovimatud, seega umbrohud, kuid näiteks niidul või teede servades silmailuks ning seega umbrohtude sekka ei liigitu.

Umbrohtude all mõistetakse kitsamas tähenduses põlluumbrohtusid. Need on liigid, mis kasvavad põllukultuuride vahel ning kasutavad just neile määratud toitaineid, valgust, niiskust ja kasvuruumi, mille tulemusena väheneb põllukultuuri saagikus. Kuid umbrohtusid leiab ka rohumaadel, kus nendeks loetakse kariloomadele söögiks kõlbmatuid taimi. Eraldi käsitletakse ka metsaumbrohtusid, mis vohavad peale metsatöid raiesmikel ning muudavad oma massiga metsa uuenemise keerulisemaks.

Põlluumbrohtude hulgas on mitmeid liike, mida nimetatakse prügitaimedeks ehk ruderaaltaimedeks. Need taimed on iseloomulikud laoplatsidele, prügipaikadele, jäätmaadele, varemetele, karjääridele, raudtee äärsetele aladele, teeservadele, tänavatele, elamute ja muude hoonete ümbrusele. Selliste liikide hulgas on sageli tulnuktaimi ehk taimi, kelle on inimene tahtmatult sisse toonud ning kes on hakanud uues elupaigas vohama.