Rohesoovitus – Kuidas jaanilaupäeva roheliselt pidada

Tulemas on jaanilaupäev, erinevad piknikud ja suvised grillipeod – jagame mõningaid tähelepanekuid, mida jälgida, et oma suveüritused keskkonnasõbralikumalt korraldada.

Vali keskkonnasõbralikud nõud

Esimesena tekib tihti küsimus, millised nõud valida? Võimalusi on mitmeid ja variandid ajavad tihti segadusse. Igal juhul on alati loodussäästlikumad taaskasutatav nõud ehk anumad, mida saab puhtaks pesta ja uuesti kasutada – ehk siis need, mis juba kapis olemas on! Parimad on tavalised keraamilised toidunõud, aga oma kerguse ja vastupidavuse tõttu on õueüritustel hea mõte kasutada ka kvaliteetseid toiduainete hoidmiseks sobiliku märgisega plastikust, metallist või mõnest looduslikust alternatiivsest materjalist taaskasutatavad nõusid, nt bambuskiust või suhkrurookiust. Kui kodukapis piisaval hulgal nõusid pole, siis on võimalik laenata naabrite, sugulaste või sõprade käest. Samuti on mõnel puhul sobilik lasta külalistel ise omad nõud kaasa võtta ja kohapeal pesemise võimalus organiseerida.

Kui mitte kuidagi teisiti ei saa ja tavalisi nõusid ei ole võimalik kasutada, siis poes on olemas palju erinevaid ühekordseid “bio” ja “öko” nõude variante. Kahjuks mitte iga toode, millel on peal õiged sõnad, ei ole kindlasti keskkonnasõbralik. Vahel võib juhtuda, et hoopis pakend on “bio” või “öko”, mitte toode ise. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et ka komposteeruv plast ja kartong on ikkagi ühekordselt kasutatavad, ega pole kindlasti parim valik keskkonnahoiu seisukohalt. Bioplastik võib nii olla kui ka mitte olla biolagunev, seda peaks pakendilt eraldi märgise järgi vaatama. Mittebiolagunev plast laguneb lihtsalt kiiremini pisemateks osakesteks ehk mikroplastikuks, mis omakorda võib eritada keskkonda kahjulikke kemikaale ja ei lagune lõpuks terviklikult. Päriselt biolagunev plastik on tärklisepõhine ja tähendab küll komposteeruvat toodet, aga tihti saab see toimuda vaid prügilas või jäätmejaamas tööstuslikel tingimustel, mida on kodus komposteerimisel keeruline saavutada.  Ning koduaia kompostihunnikus lagunevaid bioplastidega mulda ei ole ka tervislik kasutada väetisena söögitaimede jaoks. Põhjalikumat artiklit erinevatest bioplastidest ja nende lagunemisest saab lugeda siin.

Lisaks bioplastile on poelettidel saadaval erinevaid mitteplastikust ühekordselt kasutatavaid nõusid, näiteks on söögiriistade puhul lahendus puidust biolagunevad noad-kahvlid-lusikad, mille võib söömise lõpetamisel ka lihtsalt lõkkesse visata. Mitteplastikust sööginõud on tehtud palmi- või banaanilehtedest, need on üldiselt tootmisülejääk ning samuti kodukompostis biolagunev.

Tartu loodusmaja ja kestlike sündmuste korraldusfirma Acento on kokku kogunud erinevate keskkonnasõbralike teenuste ja kaupade pakkujate kontakte, mille hulgas leidub ka nõude pakkujaid ja rentijaid, soovitused on leitavad siin.

Tekita vähe prügi ja kogu see liigiti

Alustuseks tuleb läbi mõelda, kuidas üldse saaks jäätmeid vähem tekitada ja juba peo ettevalmistuses sellega arvestada. Sarnaselt igapäevaostudele võiks ka peoks valmistudes mõelda pakenditele, mida koju või õppeasutusse toote: eelistada tuleks võimalikult vähese pakendiga ning paberisse või klaasi pakendatud tooraineid. Lisaks tuleks kriitiliselt üle vaadata, kas ja milliseid peokaunistusi te vajate – näiteks saab õhupallid asendada korduvkasutatavate riidest lipukestega. Üldjuhul me täielikult jäätmeid siiski vältida ei saa, nii et järgmine samm on tekkivate jäätmete liigiti kogumine. Seda tehes saab olla kindel, et võimalikult suur hulk jäätmetest suunatakse taaskasutusse või ümbertöötlemisse. Nii suurürituse kui ka väikese koduõue sündmuse puhul on võimalik suunata inimesi oma jäätmeid sorteerima, kui see on tehtud võimalikult lihtsaks ja selgeks: prügikastid võiksid olla erinevat värvi ning eri märgistusega. Samuti aitavad sorteerimise hõlbustamisele kaasa lühikesed kirjeldused või märksõnad konkreetsesse kasti käiva prügi kohta. Oma sündmusele jäätmete liigiti kogumiseks leiad trükkimiseks sobivad sildid ja juhendid siit.

Eelista kohalikku, hooajalist ning mahetootmisest pärit toitu

Kohalik toit jõuab sööjateni kiiremini, tagades nii väiksema transpordist tuleneva keskkonnajalajälje kui suurema toitainete sisalduse. Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ning mahetoidus ei tohi olla pestitsiidijääke, mis on kasulik nii inimese tervisele kui elurikkusele laiemalt. Mahetoidu töötlemisel kasutatakse looduslikku päritolu lisaaineid. Suurendada tasub ka taimetoidu osa oma menüüs, sest lihatarbimine Eestis ületab endiselt tervislikke koguseid. Samuti on keskkonnahoiu seisukohast mõistlik lihatarbimist piirata ning grillida julgemalt eri köögivilju, liha puhul aga eelistada mahetootmisest pärit liha. Näiteks rohumaaveised aitavad hooldada meie liigirikkaid niite.

Hoia lõke puhas

Ära viska jaanilõkkesse midagi muud peale puhta puidu ja paberi – ühekordseid nõusid jaanipäeva toidulaualt, toiduainete pakendeid, vanu mööbliesemeid, riideid ja jalanõusid, rehve, ehitusjäätmeid, värvipurke, jne. Tihti on materjalid, sh näiteks ka tekstiilist riideesemed ja puust ehitusmaterjalid immutatud meie silmale nähtamatu vahendiga, mis lõkkest õhku ja seejärel meie kopsudesse ja ümbritsevasse loodusesse ladestub.

Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Jäätmeid lõkkes põletada ei tohi, sest põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiste peenosakestega saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud toidutaimed, mis meie aias kasvavad ja millelt me vilju korjame. Põletamisest tekkivad tuhk ja peenosakesed võivad tuulega kanduda ka sinu naabri majani ja aiamaani, nii et lõkesse visatud prügiga võid teadmatult mürgitada nii kõiki teisi enda ümbruses kui ka loodust sinu aias.

Seepärast ära pane kunagi lõkkesse midagi muud peale kuivade okste, immutamata puidu või kiletamata papi ja paberi. Puulehed ja muud taimed sobivad paremini kompostimiseks, mitte põletamiseks.

Tekst ilmus esialgselt Eesti Rohelise kooli programmi Kevad-suvi 2021 uudiskirjas.