Rohesoovitus: Kuidas loodussõbralikult lihavõttemune värvida?

Peagi on käes kevade kõige värvilisemad pühad – 16.aprillil saab oma aasta jooksul kogutud loovuse mängu panna ja lihavõttemune värvida. Aga kuidas teha seda kõige tervise- ja keskkonnasõbralikumalt, kasutades ainult loodusest saadavaid värve? Anname teile paar retsepti ja nõuannet!

Looduslike värvide hea külg on see, et nad jäävad loomulikud, loodust ennast matkivatesse värvitoonidesse ning on söömisel täiesti ohutud. Lisandub põnev katsetamine, mis toorainest millised värvid välja tulevad ning võimalus liikuda õues, et materjali oma kätega korjata ning taimi tundma õppida. Näiteks värvides kurkumiga, otsi üles milline näeb välja kollajuur, mille juurest kurkumit kui maitseainet tehakse või kus maal kasvab looduslikult hibiskus.

Munade valimine

Enne värvima asumist tasub mõelda ka munade valikule ja päritolule, mis mängib ühe keskkonnasõbraliku lihavõttepüha juures samuti olulist rolli. Poes mune ostes tasub pakendilt vaadata, kas tegemist on mahemunadega, vabalt peetavate kanade, õrrekanade või puuris peetavate kanade munadega.

Looma- ja keskkonnasõbralikumad munade tootmisviisid on mahetalupidamised ja vabapidamised. Mahepõllumajanduslikul loomapidamisel on kanadel vaba juurdepääs õue ja mahesöödale. Võimaldades kanadel käituda vastavalt oma instinktidele, on neile tagatud tunduvalt parem vaimne ja füüsiline heaolu võrreldes puurides peetavate lindudega. Vabalt peetavad kanad elavad kinnistes hoonetes, kuid neil on lisaks vaba pääs sisejooksuaeda, mis on sobiva pinnasega siblimiseks. Õrrekanasid peetakse sarnastes hoonetes, kus vabalt peetavaid, seega nad ei ela puuris, kuid neil puudub vaba pääs jooksuaeda. Puuris peetavad kanad elavad tihedalt asutatud puurides, kus neil on umbes A4 paberilehe jagu põrandaruumi ja osa puuri pinnast on võrestik. Peale tootmise tasub pakendilt otsida ka päritoluriiki – mida kaugemalt mune transporditakse, seda suurem on nende keskkonnajalajälg.

Ja kindlasti ei tasu valida ainult valgeid mune, ka pruunidele munadele saab anda väga põnevaid sügavpruune ja -oranže toone – näiteks pruuni muna kohviga värvides saab mõnusalt tumeda šokolaadipruuni, mida valge munaga ei saavutaks. Samuti võib värvida vutimune, mis mõjuvad enda pruuni olemasoleva mustriga väga efektselt värvituna.

Sünteetilised poevärvid

Munade värvimisel poes või kodus leiduvate värvidega peab olema ettevaatlik mitmel põhjusel. Väikeste lastega munade värvimisel satuvad värvid väga tihti otse nahale või lausa suhu. Isegi kui ollakse arvamusel, et värv läbi munakoore munasse ei imbu, siis võib koores olla mikropragusid või keevad munad keetmisel katki ning sel juhul satuvad värvid paratamatult munasse sisse. Poevärvide kasutamisel tuleks kindlasti lugeda juhendit ja vaadata, et tegemist oleks võimalikult looduslike ja mittetoksiliste toiduvärvidega, soovitavalt ei sisaldaks nad erksaid sünteetilisi toiduvärve – asovärve, mis võivad lastel ja tundlikel inimestel põhjustada hüperaktiivsust, keskendumishäireid ja tugevaid allergilisi reaktsioone. Mitte toiduvärvidega värvitud mune ei ole hea mõte süüa – näiteks tavaliste akrüülide, guaššide, pihustivärvide, vildikate, kanga ja paberi trükivärvi või briljantrohelisega värvitud muna.

Looduslikud värvid

Kõik eestlased on kindlasti oma elus mune sibulakoortega värvinud ja see värvimismeetod enam tutvustust ei vaja. Et asja põnevaks teha, tasub sibulakoori mõnede järgnevate värvainetega koos proovida. Kui sibulakoortega värvides tuleb muna lühiajaliselt koos värvainega keeta, siis muude looduslike värvidega värvimisel läheb rohkem aega tarvis, et värv jõuaks koore sisse imbuda – paarist tunnist ööni. Valitud tooraine võib eelnevalt ära keeta (20-60min), et värv välja tuleks, siis maha jahutada ja juba ettekeedetud muna sisse ligunema panna. Aga võib ka kohe toore muna koos toorainega vette panna, keeta 10 minutit ja jätta seejärel jahtuvasse vedelikku seisma paarist tunnist kuni ööni. Vett tuleb potti panna niipalju, et see kataks munad, aga mitte rohkem, et värvi mitte liialt lahjendada.

Mõted mõted heaks looduslikuks värvi tooraineks:

Punane peakapsas annab hele- ja tumesinist – väga intensiivne värvija, kapsa võid keetmiseks ära hakkida või panna tervete lehtedena ja muna sinna sisse keerata. Äädikat lisades tuleb intensiivsem värv. Helesinised munad saab peale paaritunnist vedelikus hoidmist, tumedad meresinised üleöö seistes ning näiteks pruuni muna üleöö leotades peaaegu musta. Kapsast ennast ei pea raiskama, värvi võib välja keeta ja kapsast teha näiteks suppi või pirukat. Kapsa kogus oleneb vee kogusest, minimaalselt paar tassitäit.

Kurkum annab erkkollast – väga intensiivne värvija, sügava kollase saamiseks tuleks mune pikemat aega vees leotada, aga ka kiirelt keetes saab juba kollase kätte. Värvib kõike, millega kokku puutub ja domineerib ka potis. Kurkumi asemel võib proovida ka karriga, see on muide hea võimalus kasutada ära vanad seisma jäänud maitseained. Kurkumi puhul piisab paarist teelusikatäiest supipotti.

Hibiskus ehk karkade tee annab mustjas lillat – väga intensiivne värvija, aga nõuab leotamise aega. Parim on teha väga kange tee valmis ja jätta munad pooleks päevaks või ööseks vedelikku seisma. Väga pikal värvimisel saab lausa öösinised munad.

Peet annab roosat ja punakaspruuni – vajab samuti rohkem leotamise aega, tunniga saab heleroosa värvi, terve ööga juba punakaspruuni värvi. Riivitud peedi võib ära riivida ja ära keeta, eraldades värvaine ja ülejäänud peedi näiteks supitäidisena ära kasutada. Kasutada võib ka peedikoori.

Veel värvide tooraine ideid: spinat (roheline värv), mustikad (sinine/lilla värv), matcha tee (rohekaskollane värv), must tee (roostepruun värv), kohv (pruun värv), tšillipulber (oranž värv), petersell (helerohekas värv), punase viinamarjamahl (lilla värv), arooniad (sinakashall värv), kaselehed (heleroheline värv), lepakäbid (tumepruun värv).

Värve võib ka üle värvida, et põnevaid värvikombinatsioone saada. Näiteks:

• Võta kurkumiga värvitud muna ja aseta see paarikümneks minutiks punase kapsa värvivedelikku, et saada rohelist
• Võta kurkumiga värvitud muna ja aseta see paarikümneks minutiks peediga värvitud vette, et saada erkoranži
• Võta kapsa värvivedelikust muna ja aseta see paarikümneks minutiks peediga värvitud vette, et saada lillat

Eriti kaunid munad saad, kui seod enne muna keetmist või likku panemist selle ümber materjale, mis jätavad hiljem mustri. Mustri tegemisel loeb eelkõige tihedus ehk mida tihedamalt on mustrit tekitav asi vastu muna pandud ja korralikult kinni seotud kas niidi, lõnga, vana üksiku nailonsuka või sokiga, seda teravamate piirjoontega see jääb.

Mustriks kasuta näiteks asju nagu:

• kuivained (riis, kruubid, vili, läätsed, kohvioad)
• erinevate taimede lehed ja osad – kaseleht, sõnajalaoks, samblik, petersellileht, tillioks, kuuseoks, lepakäbid. Et intensiivsemaid mustreid teha, võid muna pinda eelnevalt äädikaga niisutada, kleepida leht külge ja kinnita see tihedalt vana nailonsukaga, sokiga või marli sidemega.
• pitsist pael või vana heegeldatud liniku osa – jätab ilusa pitsilise osa muna keskele või otsa. Et muster tugevamini peale jääks, võiks pits olla jämedakoelisem, väga peenekoelised ja õhulised jäävad halvemini näha.
• Lõng, niit, kummipael – saab teha triipudega muna, kus lõnga või kummi alla jääb valge triibukoht

Lõbusat ja fantaasialennulist värvimist!

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi Kevad 2022 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.