Rohesoovitus: kuidas taimi aknalaual ette kasvatada?

Kevadel koguvad aiatööd hoogu – suurem osa külvamisest tehakse kevadel. Suur osa meie toidutaimedest on võimalik külvata otse peenrasse, pikema kasvuajaga ja soojanõudlikumad taimed aga on soovitav ette kasvatada. Ise taimede ettekasvatamine tuleb tihti soodsam, sa ei ole hiljem sõltuv aianduspoodide taimevalikust ja ajastusest, saad nautida ja jälgida taimede sirgumist seemnest alates. Samas võtab see tegevus aega ja nõuab pikaajaliselt tähelepanu ja hoolt: kastmist, pikeerimist ja olukorra jälgimist.

Külvamine – mida ja millal?

Suureks abiks töö planeerimisel ja sobilike külviaegade leidmiseks on külvikalendrid. Sobilikud külvamisajad nii ettekasvatamiseks kui väljas peenardele külvamiseks on kirjas ka ostetud seemnepakkide peal. Külvid ja ümber istutatud taimed võiks korralikult nimesiltidega tähistada, märkida sildile ka külviaeg. Ettekasvatamist tubastes tingimustes ei ole mõtet alustada liiga vara, vaid pigem natuke hiljem seemnepakkidel soovitatud ajast, sest ilma lisavalgustuseta ja suhteliselt soojades ruumides kipuvad taimed välja venima ja liiga vara alustades võib juhtuda, et taimed on välja istutamiseks juba väga valmis, kuid kevadised heitlikud ilmad ei võimalda sooja vajavate taimedega veel seda teha.

Ettekasvatamist vajavad kindlasti tomat, paprika, porrulauk, soovitavalt ka kõrvits ja suvikõrvits. Ka enamus maitsetaimi nagu basiilik, vürtsbasiilik, salvei, lavendel ja segaviljeluses toetavate taimedena levinud peiulill (tõrjub mullas kahjulikke ümarusse juurte ümber) ja suur mungalill saavad korraliku kasvuhoo sisse, kui need ette kasvatada. Osade taimede puhul sobib nii ettekasvatamine kui ka otse külvamine peenardele, näiteks avamaal kasvatatavate kurkide puhul.

Idanemisaeg on taimedel väga erinev, näiteks väga pika idanemisajaga ja aeglase kasvuga on paprika, tomat, porrulauk ja enamus maitsetaimi. Nende ettekasvatust võiks tavalistes tubastes tingimustes alustada aprilli algul või keskpaigast. Aprilli lõpus või mai alguses võib katsetada kiirekasvuliste taimede nagu kurk, kõrvits ja suvikõrvits külviga.

Muld ja anum

Taimede ettekasvatuseks on mõistlik osta spetsiaalseid külvimuldasid, sest need on umbrohuseemnetest vabad ja kergema lõimisega kui meie aiamuld ja oma aia kompost. Külvimuldade kasutamine suurendab õnnestumise võimalust ning kui ette kasvatada suhteliselt vähe taimi, pole mulla kogus ka väga suur. Ümberistutamiseks on mõistlik kasutada juba oma aia mulda või kompostmulda. Külvamiseks ja ka noorte taimede ümberistutamiseks saab taaskasutada erinevaid plastkarpe, pooleks lõigatud tetrapakke, jogurti- ja kodujuustutopse jne. Kõigile nõudele tuleb liigse vee väljaliikumise võimaldamiseks teha põhja augud ning topsikuid võiks hoida koos mingil kandikul või suuremas kastis. Võimalik on ka osta spetsiaalseid külvikassette ja minikasvuhooneid, kus niiskuse hoidmiseks on spetsiaalsed läbipaistvad kaaned.

Külvisügavus

Seemnetele idanemiseks vajaliku niiskuse tagamiseks tuleks nad külvata mulda teatud sügavusele. Külvisügavus oleneb seemnest – suuremad seemned külvatakse sügavamale kui väikesed seemned. Üldiselt võiks kattekihi paksus olla 2–3 korda suurem seemne läbimõõdust, osa seemneist jäetakse hoopis katmata (valgusidanevad taimed). Tihkest ja raskest mullast on õrnadel tõusmetel liiga raske end läbi suruda ja nad hukkuvad veel enne kui tärgata jõuavad, sellepärast on külvimullad paremad. Külvisügavus on märgitud ka seemnepakkidel. Seemneid ei maksa külvata liiga tihedalt. Tärkavatel taimedel on omavaheline suur konkurents nii valgusele, niiskusele kui toitainetele. Tiheda külvi korral on taimed nõrgad, väljaveninud ja neid kimbutavad mädanikud. Parima tulemuse saamiseks võiks seemneid külvata pigem hõredamalt. Sedasi hoiab kokku nii seemneid kui raha ja lõppkokkuvõttes saadakse tugevad ja elujõulisemad taimed.

Kastmine

Külvide ja äsja tärganud taimede kastmisega peab olema tähelepanelik ja see on üks olulisemaid õnnestumise tegureid. Vältida tuleks nii ülekastmist (mädanike tekkimise oht) kui mulla läbikuivamist. Idanemise ajaks võib niiskuse hoidmiseks katta külvid kergelt toidukilega, kuid see tuleb eemaldada enne, kui see väikeste taimede kasvu segama hakkab. Kastmiseks on soovitav kasutada veepihustit või tihedat sõela, kannust tuleva tugeva joaga uhutakse seemned kas liiga sügavale või taimede juured paljaks, mis võib viia kogu ürituse ebaõnnestumiseni. Kasta tuleks toasooja veega.

Temperatuur ja valgus

Üldiselt on enamiku seemnete idanemistemperatuur veidi kõrgem kui kasvuks vajalik temperatuur. Sobivaim vahemik idanemiseks on +20 kuni +25 °C. Idanemiseks pole enamikule taimedest palju valgust vaja, küll aga on valgus vajalik kohe, kui tõusmed nähtavale ilmuvad. Liiga hämaras ja ka liiga soojas venivad taimed ruttu välja ja neist enam nii korralikku istikut ei saa.

Pikeerimine

Ettekülvikastides olevate taimedega tuleb teha ka pikeerimine. Noored külvikastis tärganud idulehtedega või esimeste pärislehtedega taimekesed istutatakse hõredamalt lahku suuremasse
kasti või juba suuremasse potti. Kui on soov pikeerimist vältida, tuleb külvid teha külvikassettidesse, kus taimedel on esialgu arenemiseks piisavalt ruumi kuni vahepeatuse, ümberistutuseni sobiva suurusega pottidesse (tomatid, paprikad, kõrvitsad), osa saab sobivalt soojade ilmade saabudes otse peenardesse istutada (näiteks erinevad kapsad, peiulilled). Tillukeste taimede pikeerimiseks kasutatakse abivahendina istutuspulka. Kui ettekasvatamine mingil põhjusel ebaõnnestub, siis hiljem saab kindlasti osta ka professionaalide poolt ettekasvatatud taimi aianduskeskustest.

• Mida jälgida taimede istutamisel peenrasse ja milliseid sorte üldse oma peenrasse valida, saab edasi lugeda värskest õppeaia rajamise abimaterjalist, mille on koostanud bioloog ja Tartu loodusmaja programmijuht Annelie Ehlvest.

Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi 1/2023 uudiskirjas. Telli programmi uudiskiri endale siin.