Rohesoovitus: Millist külvimulda valida enda kooli või lasteaia istutuskasti?

Kevad läheneb valguskiirusel, temaga koos saabub külvikuu märts. Lasteaiad-koolid alustavad ettevalmistustega seemnete külviks ning juba võibki varuda selleks vajalikke vahendeid.

Muldade valik müügilettidel on kirju. Mida võtta ja mida jätta?

Õige külvimuld on väga tähtis ja iga muld selleks otstarbeks ei sobigi. Poelettidel ja aianduspoodides on saadaval mitmete Eesti tootjate poolt valmistatud universaalseid külvimuldasid, millega saab ka algaja aednik hea tulemuse. Valikus on ka mitmeid ökoloogiliselt puhtaid muldasid. Seemnete idanemiseks on parimad õhulised ja kohevad mullad – näiteks erinevad turbasegud. Kasutatakse ka musta mulda, kuid see võib puhtalt olla liiga tihe ja seemnetel on raskem idaneda.

Külvi- ja pikeerimismuld

Enamik külvi- ja kasvumuldasid sisaldab turvast, mis on toodetud meie oma loodusvarast – rabade turbast. Jälgida tuleb, et külvimuld ei koosneks 100% turbast, kuna selle happelisus on külvikasti jaoks liiga suur ja ettekasvatuseks see kindlasti ei sobi.

Universaalne kasvuturvas on külviks hea valik ning tagab kiire külvide tärkamise. Kergest mullast on ju lihtne nina välja pista. Korralikku külvimulla sisalduses peaks olema kas liiva, vermikuliiti või perliiti (suure veemahutavusega mineraalid), mis aitab hästi hoida niiskustaset.

Silmas tuleks pidada seda, et pisemad seemned saaksid peenema struktuuriga külvimulda, kuna tükkide vahelt on tõusmetel raske tärgata. Suuremad seemned võib külvata jämedama struktuuriga mulda, mis sobib ka pikeerimiseks ja ümberistutamiseks. Sel juhul peab kindlasti kasutama lisaväetist.

Mullapõhine istutussubstraat (must muld)

Külvamiseks kasutatakse ka musta mulda. Enamasti koosnevad need tumedast ja heledast turbast, millele on lisatud liiva ja komposti. Paljud mullapõhised substraadid sisaldavad ka väetisi. Must muld on asendamatu aednikele, kes ei saa oma külve iga päev jälgida. Muld vajab vähem kastmist ja toitaineid jagub pikemaks ajaks. Samas on musta mullaga külvi lihtne üle kasta tema tiheda ja raske struktuuri tõttu. Ka idudel on vaevalisem mullapinnale tulla, mis pikendab idanemise aega. Musta mulda seemneid külvates on hea nipp mulda mitte ülemäära kõvasti kinni suruda, aitab õrnast sõrmedega patsutamisest, et taimedel oleks kergem välja pugeda.

Kas sobib ka külvimuld oma aiast?

Külvimulda aiamaalt tuua ei soovitata, kuna see toob kaasa kutsumata külalised, nagu näiteks putukad, kahjurid ja seened. Kui siiski on suur soov aiamaalt oma külvimuld tuua, peaks seda enne steriliseerima (näiteks praeahjus kuumutama). Koduaia puhas kompost on külviks liiga happeline ja sisaldab haigustekitajaid. Küll aga sobib komposti ja koduaia mulla segu ideaalselt hiljem juba peenrakasti istutamiseks.

Kookoskiust ja turbast muldade keskkonnamõju

Enamusest külvimuldadest leiab põhilise koostisosana turba, vahel on lisatud ka kookoskiudu ja on lausa eraldi olemas kookosmuld, mis on valmistatud kookospähkli purustatud kestast ja sobib samuti omaduste poolest taimede ette kasvamiseks. Kookoskiu omadused on turbamullast paremad (imab paremini niiskust, on kergem ja õhulisem), samas ei sisalda see toitaineid ja vajab rohkem väetamist.

Nii turbal kui kookosel on koostisosana keskkonnajalajälg suurem kui tavalisel koduaiamullal ja -kompostil ning mulda ostes oleks oluline mõelda selle koostisosade päritolu ja hankimisviiside peale. Turba taastumine võtab aega keskmiselt 1000 aastat ning turbakaevandused lõhuvad looduslikku veerežiimi ja suurendavad süsinikuemissioone. Kookoskiud võib seega olla oluliselt kiiremini taastuv ressurss kui turvas ja kookospalmi istanduste kõrvalsaadus, samas on ka sellel omad negatiivsed küljed. Suured kookospalmi istandused on seotud elupaikade hävimise ja metsade liigraiumisega. Kookoskiu töötlemiseks kulub suurtes kogustes vett ja kasutatakse kemikaale, töötlemistehaste töölistel ei ole tihti õiglased ega tervislikud töötingimused ning lõpptarbijateni transporditakse seda suurte vahemaade tagant.  Ühe uuringu järgi avaldab turba kasutamine mullatööstuses rohkem negatiivset mõju kliimamuutustele ja kasutab rohkem ressursse, samas kui kookoskoore kasutamine mullatööstuses mõjutab negatiivselt arengumaade inimeste heaolu, tervist ja sealse ökosüsteemi mitmekesisust.

Kokkuvõttes ei saagi ühte teisele eelistada, küsimus on pigem mulla koostisainete kogustes ning kokkuhoidlikus ja teadlikus kasutamises. Koduaiandus kasutab vähem kui 1% kogu maailma iga-aastasest turbasaagist, peamine turbakaevandamisest saadava tooraine kasutaja on suur põllumajanduslik tootmine, metsandus, samuti näiteks muruväljakute loomine, nii et turbakaevandamise mõju on paljuski seotud meie teiste igapäevaste tarbimisvalikutega. Igaljuhul tasub ka aianduses olla teadlik tarbija ning võimalusel vähendada turba ja kookoskoore osakaalu enda kasutatavates muldades, valides alternatiive.

Väetamine

Söödavad taimed vajavad edukaks kasvamiseks toitaineid. Esimestel nädalatel tärganud seemikud lisaväetamist ei vaja. Peale paari nädala möödumist tuleks alustada väetise lisamist kastmisvette, et istikud ei jääks nälga. Ökoloogiliselt puhtad väetised on müügil aianduskauplustes, näiteks merevetika ekstrakt, biohuumus ning vermikompostist ja turbast koosnev “Taimeramm”, mis on mahekasvatajate seas populaarne. Tavalised mittemahedad mullad väetatakse tööstuslikult toodetud mineraalainetega. Need on küll head kasvusubstraadiks, aga on loodusliku toorainega (nt kompostväetisega) väetatud mahemullas on mikroorganismide elutegevus aktiivsem.

Võimalusel tasub lastega koos istutades valida alati mahemuld. Selle leiab üles pakil vastava märke järgi, et muld sobib kasutamiseks mahepõllumajanduses vastavalt Euroopa Liidu määrustele. Eesti tootjatest valmistavad mahemulda kaks tootjat – Matogard ja BioPlus, välismaistest tootjatest näiteks Kekkilä.

Tekst ilmus esialgselt Eesti Rohelise kooli programmi Talv 2021 uudiskirjas

Koostanud: Anella Aben, Tartu loodusmaja praktikant, Räpina aianduskooli maastikuehituse eriala õpilane