VÕÕRLIIKIDE VEEBIVIKTORIIN 12.-29.02.2024 ja õiged vastused

Tartu loodusmaja tänab osalemast.

ÕIGED VASTUSED LEIAD

HUVIKOOLI TEADETE TAHVLILT

Kätte on jõudnud Tartu loodusmaja traditsiooniline veebiviktoriin, millest saavad osa võtta kõik 1.-12. klassi õpilased. Sel aastal keskendume võõrliikidele, kes on leidnud tee Eestisse ning siia otsustanud elama jääda.

Eestimaa loodus on imeline ja mitmekesine. Enamust taimi ja loomi, kes siin elavad, saame kutsuda nö pärismaisteks, st et Eesti ongi nende looduslik kodumaa. Lisaks pärismaistele loomadele-taimedele elab meie looduses ka päris palju võõrliike. Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele asustatud liike, mis on Eestisse jõudnud alates 19. sajandi lõpust, taimede puhul loetakse selliseks piiriks 18. sajandi keskpaika.

Võõrliikide teemat reguleerib Eestis looduskaitseseadus, mis ütleb, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud. Seega tuleb välistada igasugune võõrliikide koduhoovist ja/või toast loodusesse sattumine, sh nt üleliigsete akvaariumikalade järve kallamine, rohitud või väljakaevatud taimede metsa alla viimine jne.

Invasiivne võõrliik ohustab teisi liike, muutes elupaiku ja looduslikku tasakaalu. Kiirelt levides põhjustab invasiivne liik kahju majandusele ja keskkonnale ning nende pidamine ja kasvatamine on keelatud (ka oma kodus). Lisaks ei tohi neid ka paljundada, müüa ega vahetada.

Mõne tuttava taime või looma puhul ei oska me kahtlustadagi, et ta on meil Eestis võõrliik.

Aga kuidas me teame, kes on võõrliik ja kes ei ole?

ÕPIME KOOS VIKTORIINIKS!

Kuna võõrliikide nimestik täieneb pidevalt, siis oleme teinud valiku ja keskendume seekord ainult allolevas nimekirjas olevatele liikidele. Väike nipp piltide leidmiseks – kasuta ladinakeelseid liiginimesid.

	eestikeelne nimetus	ladinakeelne nimetus
1.	Väikeseõieline lemmalts	Impatiens parviflora
2.	Verev lemmalts	Impatiens glandulifera
3.	Karvane võõrkakar	Galinsoga ciliata
4.	Sosnovski karuputk	Heracleum sosnowskyi
5.	Teekummel	Chamomilla recutita
6.	Aedmädarõigas	Armoracia rustiana
7.	Kanada kuldvits	Solidago canadensis
8.	Hulgalehine lupiin e hundiuba	Lupinus polyphyllus
9.	Kurdlehine kibuvits	Rosa rugosa
10.	Ida-kitsehernes e galeega	Galega orientalis
11.	Hispaania teetigu	Arion vulgaris
12.	Kartulimardikas	Leptinotarsa decemlineata
13.	Liiva-uurikkarp	Mya arenaria
14.	Tavaline tõruvähk	Balanus improvisus
15.	Muutlik rändkarp	Dreissena polymorpha
16.	Hiina villkäppkrabi	Eriocheir sinensis
17.	Signaalvähk	Pacifastacus leniusculus
18.	Mudakrabi e harilik rändkrabi	Rhithropanopeus harrisii
19.	Elegantne krevett	Palaemon elegans
20.	Ümarmudil	Neogobius melanostomus
21.	Vikerforell	Oncorhynchus mykiss
22.	Punakõrv-ilukilpkonn	Trachemys scripta elegans
23.	Kanada lagle	Branta canadensis
24.	Mink e ameerika naarits	Mustela vison
25.	Kährikkoer	Nyctereutes procyonoides

Lae liiginimede tabel alla siit → Võõrliikide veebiviktoriin 12-1.

REEGLID

Viktoriin toimub 12.-29. veebruari hilisõhtuni.
Viktoriinil saavad osaleda 1.-12. klassi õpilased.
Viktoriini küsimused on koostatud kolmes erinevas raskusastmes:

1.-3. klassile (küsimused 1-10)

4.-6. klassile (küsimused 1-20)

7.-12. klassile (küsimused 1-30)

Oma raskusastme(d) valib iga osaleja ise, see tähendab, et osaleda võib ka keerulisemas astmes, kuid mitte lihtsamas.
Pange tähele, et punktiarvestuses läheb kirja esimene sooritus!
Sel korral loosime auhinnad välja kõigi osalejate vahel.

ALUSTA VIKTORIINIGA