Toimumiskoht: RMK Tiksoja matkarajad või Ihaste metsa rajad, vajalik oma transport sihtkohta
Lühikirjeldus:
Tore metsateemaline programm toimub linna lähedal asuvates metsatukkades olevatel matkaradadel. Lapsed uurivad metsas kasvavaid taimi, seeni, loomi ja nende tegevusjälgi ning liikidevahelisi seoseid. Läbi mängude õpitakse tunnetama metsatuka mitmekesisuse erinevaid tahkusid. Tegevused sõltuvad programmi toimumise aastaajast – programm sobib väga hästi nii lumisesse talve, kui saab rääkida loomade talvitusnippidest ja tegevusjälgedest kui ka sooja suvisesse aega, kui saab tutvuda puulehtede ja õitsvate taimede ning pesitsevate loomadega.
Leitakse vastused mitmetele põnevatele küsimustele nagu näiteks: miks karu magab talvel, milline on käesoleva aasta puu ja milleks osad puud lehed langetavad sügisel?
Õpitu kordamiseks toimub vahva etendus, kus kõik lapsed saavad kaasa lüüa.
Eesmärk:
Laps mõistab eluslooduse mitmekesisuse ja selle hoidmise tähtsust; tunneb Eesti tavalisemaid puuliike ja taimi, loomi kes võivad seal elada; oskab märgata ja mõista liikidevahelisi seosed metsas; oskab metsas säästlikult käituda.
Märgis nr 49
Sihtrühm: koolieelikud
Rühma suurus: kuni 24 last
Kestus ja aeg: 1 või 2 akadeemilinst tundi. Sügiskuudel (september, oktoober)
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass
Lühitutvustus:
Mängulise programmi käigus õpitakse tundma ja väärtustama kodumaiseid aedvilju kui tervislikku toitu. Õpetöös kasutatavad vahendid on ehedad ja lapsed näevad, saavad katsuda ning maitsta erinevaid vilju. Lapsed mõistavad, et viljadel on erinevad seemned ning taim saab alguse seemnest. Mängime läbi, mida taim vajab kasvamiseks, millised on taime osad ning milliseid taimeosasid me sööme.
Eesmärk: programmi läbinud õpilane teab, millest saab taim alguse ja mida ta vajab kasvamiseks; tunneb ära erinevad taime osad; tunneb erinevaid aedvilju ja oskab neid jaotada söödava osa järgi; väärtustab kohalikke aedvilja kui tervislikku toitu.
Kestus ja aeg: 1 akadeemiline tund. Toimumisaeg detsember-jaanuar
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja pargis, lasteaia lähedal loodusrajal
Lühitutvustus:
Programmi kestel saavad lapsed teada, kuidas meil elavad loomad ja linnud talvel käituvad, milline on nende talvine toidulaud ja lumele jääv jäljerada. Kuidas erinevad kohastumused looduses ja linnas elavatel loomadel?
Leitakse vastus küsimusele kuidas tekib lumi ja milline see lumehelves luubiga vaadates välja näeb?
Talvise jalutuskäigu ja õppemängude abil leitakse erinevusi loomade ja inimese talvekohastumuste vahel.
Eesmärk:
Õpilane
tunneb Eesti looduses elavaid loomaliike (karu, metssiga, põder, metskits, jänes, siil, orav jne.), millised on nende erinevad kohastumused talveks ja millised jäljed nad lumele jätavad
saab aru mis on talveune ja taliuinaku erinevus
teab, kuidas tekib lumi ja milline üks lumehelves välja näeb
omab teadmist, kuidas ja kui palju tohib inimene talvel loomade elutegevusse sekkuda
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja õueala, lasteaias kohapeal
Lühitutvustus:
Läbi mängulise tegevuse mõtestatakse, kuidas on võimalik paremate valikutega vähendada jäätmete teket ning miks on see vajalik. Teeme läbi prügi sorteerimise loodusmajas kasutatava süsteemi näitel (biojäätmed, olmejäätmed, pakend, paber ja papp, ohtlikud jäätmed, pandipakend). Lapsed saavad teada looduslikust materjalist ja plastist pakendite erinevuse. Lapsed näevad, kuidas toidujääke saab kompostida ja õpivad ise igapäevatoimetustes tegema paremaid valikuid looduse säästmiseks.
Kestus ja aeg: 1 või 2 akadeemilist tundi. Toimumisaeg sügiskuudel (september, oktoober)
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klassiruum
Lühitutvustus:
Aktiivse ja mängulise programmi jooksul õpivad lapsed tundma tuntumaid söödavaid, mittesöödavaid ja mürgiseid metsaseeni. Tehakse tutvust ka puuseente ja hallitusseenega. Lapsed saavad kübarseeni uurida luupidega ja hallitusseene ilu vaadelda mikroskoobiga. Mängime läbi millistest osadest seen koosneb. Uurime lähemalt, kes on seeneuss ja kuidas ta seene sisse satub ning millised loomad veel seeni söövad. Saame teada mille poolest on seened kasulikud loodusele ja milleks inimene neid kasutab.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass, pargiala; lasteaia ümbruses pargis või rohealal
Lühitutvustus:
Programmi käigus saavad lapsed tuttavaks Eestimaa tavalisemate linnuliikidega. Lapsed õpivad linde looduses märkama ning mõistavad lindude tähtsust looduses.
Läbi aktiivsete tegevuste ja mängude õpivad lapsed tundma lindude omapärasid ja erisusi võrreldes teiste loomadega, omandavad teadmisi lindude toitumisest, elupaikadest ning suhetest teiste liikidega. Õppeprogrammi läbiviimisel kasutatakse teema näitlikustamiseks linnutopiseid, -sulgi, -mune, -pesasid ja erinevaid tegevusjälgi. Õpitu kinnistatakse keskkonnamängudega.
Sihtrühm: koolieelikud, eelistatult 4-7aastased lapsed
Rühma suurus: lasteaiarühm, kuni 20 last
Kestus ja aeg: 1 või 2 akadeemilist tundi. Toimumisaeg kevad või sügis
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja park, vihma korral osaliselt klassis
Lühitutvustus:
Õppeprogrammis arutletakse, mis vahe on pargil ja metsal. Loodusmaja pargis vaadeldakse levinumaid puid, põõsaid, rohttaimi. Uuritakse ja arutletakse, kes lisaks inimesele pargis tegutsevad (linnud, loomad, putukad). Tegevustes läbitakse loodusmaja pargi rajatisi (pajutunnel, koprapesa, vaateplatvorm, päikesekell). Tehakse ilmavaatlusi, lihtsamaid uurimistegevusi ja loodusvaatlusi. Mängitakse teemaga seotud õppe- ja liikumismänge.
Eesmärk: õpilane viibib õuetegevuses, värskes õhus; oskab märgata looduse mitmekesisust ja eristada linnalooduse erinevust, muutusi looduses ja erinevaid aastaaegu; märkab ja tunneb erinevaid pargis tegutsevaid loomi ja linde ja teadvustab nende rolli ja vajalikkust linnalooduses; hoolib ja väärtustab elusloodust; tajub inimese ja looduse seoseid linnaruumis; osaleb aktiivselt ühistes grupitegevustes ja ühismängudes.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja õppeklass või lasteaias kohapeal (vajalik esitlustehnika olemasolu)
Lühitutvustus:
Programmi käigus tutvuvad lapsed Eesti looduses elavate tavalisemate imetajaliikidega, saades läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste ülevaate nende eluviisist, toitumisharjumustest ja omavahelistest seostest.
Lapsed õpivad tundma ja eristama metsloomi erinevate märkide ja jälgede järgi. Uuritakse metsloomade nahku, koljusid, sarvi, väljaheiteid ja toitumisjälgi. Arutletakse selle üle, miks osasid liike on vaja kaitsta, aga teistele tuleb jahti pidada.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass ja pargiala, aga võimalik tellida ka haridusasutusse
Lühitutvustus:
Arutleme loomade ja inimeste eluks vajalike tingimuste üle. Tutvume kliimamuutuse olemuse ja põhjustega. Rühmatööna viime läbi katse selgitamaks kasvuhoonegaaside mõju planeedi temperatuurile. Seejärel tutvume õues polaaralade loomade eluga ja mängime mänge, mis aitavad mõista kliimamuutuste mõju polaarloomadele. Klassiruumis lõpetame katsed, arutleme tulemuste üle ja keskendume sellele, mida meie ise saame teha kliimamuutuste pidurdamiseks.
Eesmärk: õpilased teavad mõistete ilm, kliima, kliima soojenemine, kasvuhoonegaas, polaarala, tundra, toiduahel tähendust, mõistavad kliima soojenemise põhjuseid. Oskavad pöörata tähelepanu oma (tarbimis)valikutele ja võimalustele teha planeedisõbralikumaid valikud. Mõistavad kooslustes eksisteerivaid omavahelisi seoseid ning inimese rolli keskkonna mõjutajana. Õpilased julgevad katsetada, oskavad kasutada mõõteriistu ja –vahendeid, arutleda ja teha järeldusi katse tulemuste kohta.
Toimumiskoht: Tartu loodusmaja klass või koolis kohapeal
Lühitutvustus:
Programm koosneb 3 erinevast mängulisest ülesandest looduslike objektide uurimiseks ja meeltega tunnetamiseks. Õpilased kehastuvad uurimisrühmadeks ja õpivad nn ekspeditsioonidelt toodud materjale vaatlema, kirjeldama, rühmitama ja saavad üksikute objektide kohta oma teadmisi täiendad. Ülesannete vahel on temaatiline sirutus, võimlemisharjutus.
Eesmärk: Õpilane oskab kirjeldada lihtsaid tuntud objekte ja esitada küsimusi, oskab väljendada omadussõnadega kuju, lõhna, värvi, heli jt. omadusi ning nende alusel esemeid rühmitada; teab, et esemeid võib rühmitada erinevate tunnuste järgi ja seega on mitu õiget lahenduse võimalust, et looduslikest materjalidest saab valmistada erinevaid esemeid, et maailma eri paigus on loodus erinev ja kõiki esemeid Eesti looduses ei ole; tunneb oma meeleorganeid ja nende taju võimekust; mõistab et loodusesse jäetud prügi võib olla loomadele ohtlik.
